Arvamusfestival 2022

Nagu juba tavaks saanud, siis augustikuus annan ülevaate Arvamusfestivali aruteludest, mis mulle kui tehnoloogiast huvitatud ja hariduse valdkonnaga seotud inimesele kavast silma jäävad. Lisan ka mõned omapoolsed kommentaarid.

Arvamusfestival toimub juba sel nädalavahetusel, 12. - 13. augustil ja ikka Eestimaa südames Paides. Nagu varasematel aastatel saab arutelusid järele kuulata oma lemmik taskuhäälingu äpist. Digitarkuse ala arutelude otseülekandeid saab vaadata Telia Inspira kanalist ja Telia Facebooki lehel.

12. august

Kas Eesti on m-hääletamiseks valmis?

kell 14.00-15:30
Tuleviku ala

Eesti valija on e-hääletamise hästi vastu võtnud. Nutiseadmete laialdane kasutamine tekitab küsimuse, kui palju peaks hääletamine tehnoloogia arenguga kaasas käima ning kas seda peaks saama teha ka nutitelefoni või tahvelarvutiga. Kas nutiseadmega hääletamist saab üldse võimalikuks teha? Kas see suurendaks valimisaktiivsust ning kuidas lahendada m-hääletamisega esile kerkivaid uusi riske?

Peale infoturbe praktikumi läbimist äratavad sellised teemad minus omajagu huvi.

Navigating next-gen technologies for culture

kell 14:00-15:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB kanal

During 25 years in the mainstream internet some technologies have triumphed while others rot. Some promised togetherness and understanding, but did the opposite. We cannot ignore the fact that a new revolution is taking place - Web3, IoT, Metaverse, VR, AR, XR etc. What should we focus on in the cultural space? Let’s question the intentions and probe the consequences of the cultural transformation.

Mäletan väga hästi Mark Zuckerbergi sõnavõtte Facebooki algusaastatel, milles ta maalis ilusa pildi sellest, kuidas Facebook toob maailma võrdsuse ja liidab inimesi. Me kõik oleme näinud ja kogenud, mis tegelikult juhtus. Seetõttu olen uute tehnoloogiate suhtes ettevaatlik ning ootan huviga inimeste seisukohti nende osas.

Metaversum - hea uus internet?

kell 16:00 - 17:30

Tuleviku ala

Internet - raske on elada nii selleta kui sellega. Milliseks kujuneb elu aina digirikastatumas ja tehnoloogiakesksemas maailmas? Millist tulevikuinternetti me tahame? Mida üldse kujutab endast tulevikuinternetina kirjeldatav “metaversum” ja millised riskid ning võimalused toob endaga kaasa "ruumiline internet”. Arutleme, milline on suhtlus, äri ja innovatsioon tulevikuinternetis, ja mis veel olulisem - mida õppida platvormide võidukäigu poolt vormitud tänasest internetist.

Suht sarnased mõtted kui eelmise arutelu puhul.

Mida toob Eesti digivaldkonna rohepööre?

kell 16:00 - 17:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB leht

Digitehnoloogia on tõstnud elukvaliteeti ja muutnud mitmeid tegevusi tõhusamaks ning kiiremaks. Selle kasutamise potentsiaal pole aga kaugeltki saavutatud ja digilahendused avavad ka edaspidi ettevõtetele ja inimestele uusi võimalusi, elavdavad majandust ja toetavad meie arengut. Kas need lahendused toetavad samas alati ka keskkonnaeesmärke? Kuidas digitaliseerida keskkonnajalajälge kasvatamata?

Üks keskkonnaga seotud teemavalik ka. Digitehnoloogia ökoloogiline jalajälg jäetakse sageli tähelepanuta, seega positiivne kui keegi sellele tähelepanu juhib.

 

Kas riik jälitab mind?

kell 16:00 - 17:30

Turvatunde ala

Jooksus olev tapja kahtlustab, et politsei kuulab pealt tema telefoni, miljonikelmuse toimepanija arvab, et tema autosse on peidetud lutikad. Seda põhjusega, et kriminaalpolitsei kasutab kõiki seadusega antud võimalusi vettpidavate tõendite kogumiseks. Aga miks kardab tavaline inimene, kelle viimane kokkupuude kuritegevusega piirdub hiljuti läbi loetud krimiromaaniga, et politsei iga tema liigutust teab ja jälgib? Otsime vastust küsimusele, kui palju riik oma inimesi jälitab või on hoopis kaubandusketid need, kes meie kohta kõige rohkem andmeid omavad?

Andmed ja nende kogumise temaatika.

AI ja eetika - miks see peaks mind huvitama?

kell 18:00 - 19:30

Tuleviku ala

Tehisintellektil põhinevaid lahendusi sünnib nii Eestis kui maailmas üha rohkem. Eestis kutsutakse neid hellitavalt krattideks. Samas sünnib ka tehisintellektile suunatud eetikakoodekseid. Mis on nende põhiküsimused? Milliseid otsuseid me ei sooviks tehisintellektile usaldada? Kuidas tagada, et AI teeniks inimesi, mitte iseennast või selle loojaid?

Olen ise selle teema kohta inglise keeles üsna palju lugenud-kuulanud-vaadanud. Huvitab, mida Eesti inimesed tehisintellekti ja eetika kohta räägivad.

Technology - always a 35-year-old white man's world

kell 18:00 - 19:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB kanal

ICT sector is one of the fastest growing. We definitely need to hire more and more people to tech. But - we need to bring in more diverse people. How can we open up for different perspectives and backgrounds to be more creative, accessible and inclusive in creating digital solutions. We are not touching only the gender inequality problem but also ethnicity and other perspectives of diversity in tech.

Igivana teema. Huvitav, kas nad IT-töötajate vanusest ka räägivad? On see vaid noorte valdkond?

13. august

Milline sa oled, tulevikuraamatukogu?

kell 10:00 - 11:30

Õigus või õiglus?

Tänavu on raamatukogude aasta, kuid mida toob tulevik? E-raamatud või paberraamatud? Füüsiline raamatukogu muutub digiraamatukoguks? Mõtleme ja arutleme nendel ja paljudel teistel teemadel.

Mina olen üks nendest vähestest inimestest, kes loeb e-raamatuid. Enamasti ütlevad inimesed mulle, et e-raamat ei ole ikka see õige asi, et neile meeldib igal juhul paberraamatuid lugeda, sest nendel on mõnus lõhn, neid saab füüsiliselt lehitseda jms. Arvasin ise kunagi sama, et digiraamat ei ole kuidagi võrreldav paberraamatuga, kuid siis sain omale Kindle'i ja sellega muutus mu suhtumine e-raamatutesse. Huvitab, mida eksperdid digitaalsetest raamatutest ja raamatukogudest räägivad.

How does Ukraine maintain internet during the war?

kell 10:00 - 11:30

Sõja ja rahu ala

What are the weakest links in connectivity during crises? What technical, logistical or defence-related solutions are used to keep connections operational? How to withstand cyber attacks? What can Estonia learn from this?

Olen päris mitu korda mõelnud, kuidas nad sõja ajal Ukrainas internetilevi tagavad. Loodan sellest arutelust vastuse saada.

Miks pean oma andmeid riigile usaldama?

kell 12:00 - 13:30

Õigus või õiglus?

Kriisid on tõestanud, kui oluline on andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Olgu tegu vaktsineerimiskorralduse või sõjapõgenike majutusega. Lõppenud rahvaloendus näitas, et sageli ei soovi inimesed aga oma andmeid riigiga jagada. Arutleme, kas vastasseis on laiem trend ja miks usaldatakse andmeid juhuslikele äppidele, aga mitte riigile kriitilisteks otsusteks? Millised on lahendused ja kuidas edasi?

Andmed, andmed, andmed.

Mis asi on metaversum ja miks kõik sellest räägivad?

kell 12:00 - 13:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB kanal

Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka kahekõne.

Kuulan, kas Roonemaal ja Kotkal on midagi uut mu olemasolevatele teadmistele lisada.

Kuidas inimesi statistikaga petta?

kell 12:00 - 13:30

Teaduse ala

Tänapäeva infotulvas karile sattumiseks ei vaja me tingimata isegi võltsuudist. Statistika ja tõenäosus pakuvad ka asjatundjatele rohkesti üllatusi, kus esialgu ilmselgena tunduv osutub eksikujutelmaks. Tippstatistikute Krista Fischeri ja Ene-Margit Tiidu pakutav interaktiivne koolitus tugevdab sinu statistikaalast kirjaoskust, et suudaksid infovoos sõudes ohtlikke karisid vältida.

Pole küll ei tech ega ed, aga kuna ma pole veel jõudnud seda raamatut lugeda, kus kirjutatakse, kuidas inimesi statistika abil petetakse, siis kuulan Eesti eksperte.

Robot, kas oled surivoodil kaaslaseks?

kell 15:00 - 16:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB kanal

Räägime sellest, kas ja kuidas saab tehnoloogia üksindust meie ühiskonnas vähendada. Kuigi tehnoloogia justkui peaks looma rohkem võimalusi omavaheliseks suhtlemiseks ning info tarbimiseks, siis ometigi ei ole see nii must-valge teema. Millisel moel on täna tehnoloogia toeks nendele inimestele, kes võitlevad oma haigusega elu-surma piiril või peavad veetma oma elu lõppakordi üksinda hõredalt asustatud piirkonnas või hooldekodu palatis?

Meenus hiljuti aset leidnud vahejuhtum, kus 90+ vanuses sugulane nõudis haiglas olles internetti ja personal pakkus talle tabletti - sõnadel sarnane kõla ja üldine arvamus on, et sellises vanuses inimesed internetti ei kasuta - sellest ka veidi humoorikas arusaamatus.

Kuidas muudab eetiline häkkimine maailma paremaks?

kell 18:00 - 19:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB kanal

Kas tehnoloogia suudab meid lõpuni kaitsta? Kus ja kes on tegelikult nõrgim lüli. Soovime teha ka reaalseid näitlikke harjutusi, et näidata, kui lihtne on meist igaühe telefoni või arvutisse sisse murda. Kas kõike seda peaks tegema ka selleks, et me oskaks end paremini kaitsta? Kuidas saab eetiliseks häkkeriks, kas igaüks võib seda proovida? Mis on kõige levinumad eetilise häkkeri ülesanded?

Jään ootama, milliseid inimkatseid arutelu alal läbi viiakse :) Nõrgim lüli on teatavasti kasutaja.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Arvamusfestival 2021. Minu valik arutelusid.

Arvamusfestival 2020. Foto: Sulev Lange

Augustikuu on Arvamusfestivali kuu. Sel aastal on ürituse kuupäevad 13. ja 14. august ning toimumiskoht sama, mis igal aastal - Eestimaa süda Paide. Nagu ikka tutvusin ürituse kavaga, et leida üles need arutelud, mis puudutavad IT-d ning õppimist ja õpetamist. Lisan ka oma kommentaari (õpetaja vaatepunktist). Kes ise kohale minna ei saa, siis saab diskussioone jälgida otseülekandena (konkreetsed lingid leiab Arvamusfestivali kodulehelt iga arutelu juurest) või kuulata järele oma taskuhäälingu rakendusest.

13. august 2021

Valeuudised vs faktid, kas see lahing on juba valele kaotatud?

Digitarkuse ala kell 12:00-13:30

Arutelu keskmes on segane ja keeruline inforuum, milles me kõik täna elame. Valeuudiste levikust ja mõjust on palju juttu olnud - vaatame peale, kui kaugele on tehnoloogia ses osas tänaseks juba arenenud ja mida sellega teha saab, olgu siis head või kurja? Kas uued tehnoloogiad annavad näiteks ka võimalusi valeuudiste äratundmiseks ja vähendamiseks? Kuidas ajakirjanikud erinevatel allikatel vahet teevad, kas alati teevad? Kuidas saaksime elanikkonnas infokriitilisust tõsta? Milline on valeuudiste laiem ühiskondlik mõju? Lisaks anname kindlasti ka praktilisi soovitusi, kuidas vale ära tunda.

Ei oska arvata, kas selles arutelus saab olema midagi minu jaoks otseselt uut, aga kuna valeuudiste teema tuleb uuel õppeaastal esmakordselt ka minu tundides arutluse alla, siis loodan leida mõne hea mõtte või idee, mida tunnis kasutada. Valeuudistega seonduv on samuti üks infotarkuse/digipädevuse osa lisaks meediapädevusele.

Sinu kontole on laekunud palk. Bitcoinides

Digitarkuse ala kell 14:00-15:30

Bitcoin ja blockchain - midagi kuskil toimub, aga mis täpselt ja kus? Kas see ongi minu võimalus rikastuda, uus finantsreaalsus, milles peame varsti elama hakkama? Mida ma peaks teadma või kartma? Räägime turvalisusest ja privaatsusest ning mõjust finantssüsteemile. Arutellu toome krüptoentusiasti ja investori, riigi finantsinstutsiooni ökonomisti ja küberturbe eksperdi. Kas kõik need vaated saavad kuskil kokku ka ja saabub lõpuks selgus, või oleme arutelu lõpus samas kohas - ikkagi jääb krüptoraha teema hämaraks?

Küberturbe, infoturbe ja võib-olla isegi arvutiõpetuse kursusesse sobiv teema. Teiselt poolt seotud rahatarkuse ja investeerimisega. Kuna olen viimasel ajal kuulnud liiga palju krüptot kiitvaid mõttevahetusi, siis loodan, et see diskussioon pakub veidi tasakaalukamat lähenemist.

Kas e-sportlane on õige sportlane?

Digitarkuse ala kell 18:00-19:30

Räägime e-spordi sisust ja telgitagustest, e-sportlaste vaimsest ja füüsilisest treeningkavast ning kogu selle sektori arengutest laiemalt. Paneme võrdlusse e-spordi ja traditsioonilise spordi ning arutame, kuidas erinevad vaataja- ja osaluskogemused. Kokkuvõttes võtame ette suure küsimuse: kas e-sport on sport?

Sarnaselt valeuudiste teemaga, saab ka e-sport olema uuel õppeaastal üheks minu tunniteemaks gümnaasiumis. Loodan sellest Arvamusfestivali arutelust koguda mõtteid ja ideid.

14. august 2021

Minu TikToki tantsu mõju

Digitarkuse ala kell 12:00-13:30

"Kroonviiruse ajal paljudele rõõmu pakkunud TikTok on märkimisväärne selle poolest, et koos kogetud dopamiini- ja serotoniinilaengutega taastoodab keskkond maailma, mille aluseks on ühe Hiina poliitika ja Pekingist lähtuv “pikk plaan”. Kui palju talume suurriigi poolt kommunikatsioonitehnoloogiate ärakasutamist endale sobiliku poliitilise keskkonna loomiseks? Kui juba praegu kasutab Hiina oma probleemide vähendamiseks ja sõnumite jagamiseks ühismeedia platvorme, siis kas saame põrkuvate põhimõtete, väärtuste, seadusandluse ja harjumuste kiuste vastu suurriigi märkamatule mõjuvõimule? Kuidas valmistada ette praegu TikToki aktiivselt kasutavat põlvkonda, et nende üleslaetud rõõmurikas tants jääkski selleks, süvendamata lääne ja Hiina põrkuvat väärtusruumi ning olemata kellegi jaoks kasulik idioot?"

Esmapilgul ei pakkunud see teemavalik huvi, kuid muutsin meelt, kui nägin arutelus osalevate inimeste nimesid ja töökohti: Urmas Hõbepappel (Tartu Ülikooli Aasia keskus), Tõnu Tammer (Riigi Infosüsteemi Amet), Kadri Kaska (NATO Küberkaitsekoostöö Keskus). Sellest arutelust võib välja kooruda midagi huvitavat seoses küberturbega ja võib leida midagi kasulikku ühiskonnaõpetuse tundi.

Koroonakriisi õppetunnid: kuidas kasvatada ennastjuhtivat ja motiveeritud õpilast?

Hariduse ala kell 12:00-13:30

Rohkem kui aasta vahelduva eduga distantsõpet on õpilaste oskuste ja hoiakute erinevused teravalt esile toonud. Mõned lapsed õppisid kodus pareminigi kui koolis, kuid suurel osal oli raskusi oma tööaja planeerimise, energia kokkuvõtmise ja motivatsiooniga – teisisõnu, nende õpioskused on nõrgad. Arutelu käigus keskendume sellele, milline on erinevate osapoolte rollid õpi- ja sotsiaalsete oskuste õpetamisel ja mida tuleb teha koroonakriisis esiletulnud õpioskuste lõhe ületamiseks.

Lihtsalt väga aktuaalne teema. Muud polegi lisada.

Virtuaalne reaalsus - kõik ei ole hiirekliki kaugusel

Keeruline lihtsaks, lihtne põnevaks kell 12:00-13:30

Kolm tööstusrevolutsiooni vabastasid vaevarikkast kehalisest tööst. Nutikate masinate revolutsioon vabastab pead vaevarikkast pingutustest. Mis saab ülikoolidest ja teadlastest? Kuhu peaks siirduma inimeste unikaalseks peetud vaimne potentsiaal? Mis juhtub enne seda tööturul? Konservatiivne ühiskond on nagu Titanicu orkester, mis mängib põlvini vees muutumatuse lootuse nooti. Teda kammitsevad harjumused, kehtivad kokkulepped ning hirm uue ees. Murrangu käivitab ootamatu ja tugev jõud. Näiteks Covid-19 sunnitud ülikooli õppetöö virtualiseerimine. Millega harjusid enim õppijad. Kaugtööga avastati vabadus geograafilisest asukohast. Tööd pakutakse kohaliku asemel sobivamale. Kõrghariduse kõrvale sünnivad programmid nagu "Google Career Certificates" – pooleaastased kursused, mis aitavad saada kvalifikatsiooni kõrgepalgalistel ja kiiresti kasvavatel töövaldkondadel, ilma ülikoolis õppimata. Järsku seda tahamegi, aga ei julge tunnistada? Või tunnistame, et ei taha?

See arutelu sobiks hästi ka hariduse alasse, sest kas pole haridus mitte vaimu arendamine ja üks hariduse eesmärk töö saamine? Ootan seda diskussiooni põnevusega.

"Kelle mure on (teadus)andekate õpilaste arendamine?"

Hariduse ala kell 16:00-17:30

Andekus on kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või erivõimetes, loomingulisuses või motivatsioonis. Andekus annab põhjuse oodata inimeselt silmapaistvaid isiklikke ja/või ühiskondlikke saavutusi. Andekatele lastele tähelepanu pööramine ei tähenda privileege ja lisavõimalusi, vaid eelduste loomist nende võimete igakülgseks arenguks, sest andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal, samas esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Kust siis jookseb andekuse piir? Kuidas tunda ära, kas laps on andekas, ja kas andekuse mittetuvastamine muudab andeka hoopis alasooritajaks? Millist võimetekohast keskkonda andekas vajab ja kelle mure selle loomine on? Kas teaduskoolid peaksid tegelema ainult olümpiaadidel osalejatega või lasub teaduskoolidel ja teadushuvihariduse pakkujatel hoopis laiem vastutus ka huviäratajatena laste ja noorte seas?

Taaskord oluline teema, mis on püsinud aktuaalne mitmeid aastaid, kuid häid lahendusi pole. Teaduskoolid jms algatused on kindlasti üks võimalus andekate arendamiseks. Kuulan huviga, mida nad ise räägivad.

Heegeldamiskursused tüdrukutele - millal tuleme välja 20. sajandist?

Digitarkuse ala kell 18:00-19:30

Kas tikkimine, kudumine ja toiduvalmistamine on need oskused, mida meie tüdrukud peavad kindlasti koolist kaasa saama? Selle asemel, et õppida programmeerimist, veebidisaini, audiovisuaalseid tehnikaid? Millal tuleme välja 20. sajandist ja lõpetame soostereotüüpse käsitööoskuse õpetamise Eesti koolides? Milline on seis Eestis reaalainetega? Miks meil on nii vähe huviringides tüdrukuid tegelemas robootika ja programmeerimisega? Kust see kõik tegelikult algab ja kas saame välja murda? Diskussioonis on haridusminister, tüdrukutele suunatud tehnoloogia ringi eestvedaja ning selles teemas kõige enam puudutatud noored, keda kaasame publikust ja toome ka vestlusringi.

See teemapüstitus tekitas minus tugevaid tundeid, mistõttu ootan huviga, millised mõtted selles arutelus domineerivad. Kuna käsitööga tegelemine arendab lapse aju ja oskusi viisil, mida digivärgendus ei tee, siis soovingi kuulda, kas osalejad peavad 20. sajandi tegevusi väärtusetuteks või keskenduvad pigem sellele, kuidas saada rohkem tüdrukuid tehnoloogia ja robootikaga tegelema. See viimane on ühiskondlik probleem, millest minu teada pole ükski riik suutnud läbi murda. Isegi Skandinaaviamaad mitte, mis on võrdõiguslikkuse eeskujud.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Arvamusfestival 2020 - minu valik selle aasta diskussioonidest

Foto: Flickr

Taas on saabumas see aeg suvel, mil Paides toimub Arvamusfestival. Sel aastal on ürituse kuupäevad 14. ja 15. august. On juba tavaks saanud, et võtan ette festivali kava ja valin välja teemad, mis võiksid huvi pakkuda digi, tehnoloogia ja hariduse valdkondadega seotud inimesele. Teisisõnu olen välja valinud need arutelud, mis mind ühel või teisel põhjusel intrigeerivad. Kõiki teemasid ja alasid saab näha Arvamusfestivali veebilehel.

Teatavasti ei ole sel aastal suurürituste korraldamine tavapärane ja osalejate arv on piiratud. Kõik piletid on juba välja müüdud, kuid hea uudis on see, et arutelusid saab jälgida kodust või ekraanilt endale sobilikus paigas. Selleks on paljud arutelualad loonud võimaluse jälgida diskussioone otseülekandena. Lingid leiad Arvamusfestivali veebilehel. Salvestatud arutelusid saab järele kuulata Soundcloudis. 

Nüüd siis minu valik 2020. aasta Arvamusfestivali diskussioonidest. 

14. august

Kas andmed juhivad meid või meie andmeid?
Ürituse lava: Digitarkus
12:00-13:30

Arutame selle üle, millist väärtust andmed ühiskonnas loovad - natuke võib seda võrrelda laste kasvamisega, mida me igapäevaselt ei märka, kuid ühel hetkel teevad nad juba vägitegusid ja järgmisel kolivad kodust välja. Arutame andmete mõju väga erinevate nurkade alt - alustades sellest, millised on õnnestumise eeldused kuni selleni, miks ei lähe kõik alati nii nagu sooviksime. Kuidas mõjutavad meid juriidilised ja eetilised normid ning milliseid ohte peaksime tundma ja mõistma. Kas suudame tulevikku ette näha? Milline on riigi roll? Kes võidab ja võimalusekurvist kõige kiiremini väljub?

Kas andmed ja tehnoloogia päästavad elusid?
Ürituse lava: Eesti 2035
12.00-13.30

Kust valutab aastal 2035? Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega ka tervishoius, mis tähendab, et meditsiinitöötajate puudus süveneb veelgi. Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst, kuid see on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine. Uudsed raviviisid on aga kallid ning inimeste ootused heaolule ja tervishoiusüsteemile suurenevad. Seega on tähtis roll nii koostööl ja inimeste terviseteadlikkusel kui ka andmetel. Kuidas saab tehnoloogia ja andmete kasutamine parandada Eesti inimeste tervist? Mida mulle annab näiteks teadmine, et mul on kõrge tõenäosus saada infarkt ? Tahan ma seda teada? Mida ma ise ära saan teha? Kellega ma olen üldse valmis oma andmeid jagama? Kuidas koostöö kaudu tagada parim tervishoiuteenus kõigile Eesti inimestele, nende rahakotist sõltumata?

Tehnoloogia toob rohkem kahju kui kasu!
Ürituse lava: Digitarkus
14:00-15:30

Kas me saame üldse ilma tehnoloogiata elada? Miks ja kuidas on tehnoloogia meie elusid ja maailmatunnetust mõjutanud? Milliseid väljakutseid see meile täna ja tulevikus loob. Arutleme inimese ja tehnoloogia suhte üle, räägime eetikast, tehisintellektist ja laiemalt inimeseks olemise võludest ja valudest.

How to master digital change?
Ürituse lava: Eesti 2035
14.00-15.30

Digital change will destroy and create practices, end work and bring about employment. It will change how to live, how to learn, how we do work, how we are together in our leisure time. The change has already started Paradigm sift in which we concretely feel every day that things and practices transform. Thus, it is time to discuss how we experience the change, what we wish from it, can we take control over it, what do fear and what should be the vision and goal of the change. Where we want to be heading.

Appi, mu ema ja isa jälgivad mind!
Ürituse lava: Digitarkus
16:00-17:30

Laste privaatsus ja vanemlik hoolimine - kust läheb piir, kas ja millal on ok oma last jälgida?

Millal saame õpetajad robotiga asendada?
Ürituse lava: Teadus
18:00-19:30

Tehisintellekti areng on pöördumatu ja kiire. Järjest enam võtavad intelligentsed masinad inimestelt tööd üle ja nende võimalused ulatuvad ilmselt fantaasia piirideni. Nendesse raamidesse mahub ka üldhariduskool kõigi oma klassikaliste tunnustega, mille hulka kuuluvad kuni 36 õpilasega klassid, õpilaste erinev tase ja vajadused ühes klassis, õpetajate ja tugipersonali krooniline puudus. Tehnoloogia võiks kõiki siinnimetatud probleeme ületada. Küsimus on selles, kas on midagi, mida robot tänases koolis asendada ei saa? Kas masinate kasutuselevõtt muudaks õppe sisu? Mis muutusi see koolides üldiselt kaasa toob?

Milleks ja kellele digiraamatud?
Ürituse lava: Digikultuuriala
18:00-19:00

Digiraamatud on jõudnud juba igapäevakasutusse, aga kuidas edasi. Kas need peaksid veel laialdasemalt ning (tasuta) kättesaadavad olema kõigile soovijatele? Kas on üldse nõudlust?

Kas tehnoloogia vähendab või suurendab keskkonna jalajälge?
Ürituse lava: Digitarkus
18:00-19.30

Tehnoloogia seos keskkonna-teemadega on vastuoluline. Ühest küljest aitavad tehnoloogilised lahendused oluliselt vähendada reisimist-, transpordi- ja energiakulu. Teisalt toodame iga päev andmeid juurde, mille hoidmiseks kasutavad pilveteenusepakkujad ja serveriruumid üha rohkem energiat. Kuidas aru saada, mis on minu jalajälg igapäevaselt telefoniga helistades, e-maile saates, filme striimides, fotosid tehes? Kes peaks võtma vastutuse, kas mina kui kasutaja või teenusepakkuja? Millised on tulevikutrendid, kas tehnoloogia soodustab rohkem tarbimist või saame hakata oma seadmete eluiga pikendama, kasutama ringmajanduse ärimudelit ka elektrooniliste seadmete puhul?

15. august

Kelleks Sa tahad saada? Kandideerida esimesele töökohale Marsil?
Ürituse lava: Digitarkus
14:00-15:30

Otsime vastust küsimusele, millised on tänaste noorte TOP 10 kõige eelistatumat ametit. Teiselt poolt vastavad tööandjad, millised on nende vajadused 10 aasta pärast, mida silmas pidades tänased noored võiksid oma suuna valida? Millised on uued töökohad ja tuleviku töö? Kas erinevad põlvkonnad näevad seda erinevalt. Kuidas meie tänane haridussüsteem muutusi tööturul toetab? Kui noor tahab saada tulevikus professionaalseks e-sportlaseks, kas vanem peaks tema valikut toetama või on tegemist mängusõltuvuse õigustamisega?

Seenior on uus juunior
Ürituse lava: Digitarkus
16:00-17:30

Arutelu eesmärk on uurida, kuidas mõjutab vanuse defineerimist tehnoloogia: kas ja kuidas on see praeguseks muutunud. Millised on vanusega seotud müüdid tehnoloogia kasutamise osas? Küsime, kas tehnoloogia eraldab ja loob üksildust, või saab tehnoloogia tugevdada suhteid, luua armastust, liita põlvkondi ja vähendada üksildust. Millisest vanusest alates oled sa vana ja enam midagi ei õpi, või on uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamine kinni hoopis hoiakutes?

Lähme muuseumisse! Digitaalselt või ilmsi?
Ürituse lava: Digikultuuriala
16:00-17:00

Eestlased on muuseumirahvas, meile meeldib neid külastada ning meie muuseumid on maailma tasemel. Mis on aga muuseumide roll praegusel ajal ning mis suunas nad arenevad pärast maailma tabanud pandeemiat? Kas eriolukord andis vastuse küsimusele, millele on pikalt vastust otsitud – millised digiteenused inimestele ikkagi meeldivad? Või eelistavad nad hoopis tavakülastust digitaalsele?

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Digi ja (info)tehnoloogia arutlusteemad Arvamusfestivalil 2019

Foto: arvamusfestival.ee

Arvamusfestival on tulnud, et jääda. Sel aastal toimub see 9. ja 10. augustil ja ikka Paides. Sirvisin Arvamusfestivali kava ja valisin välja IT-ga seotud arutlusteemad. Minule isiklikult pakuvad suurimat huvi tüdrukud tehnoloogias ning andmeteaduse arutlusteemad.

Unicorn Squad - ükssarvikute pealetung!

09. august 2019 @ 12:00-13:30
Tehnika- ja tehnoloogia valdkonnas on täna veel vähe naisi ja levinud on arvamus, et tüdrukuid need teemad ei huvita. HK Unicorn Squad soovib äratada tehnoloogia-alast huvi tüdrukute seas ja teistmoodi lähenemisega on need teemad köitvad ja kaasahaaravad. Taavi Kotka algatusel tegutsevad täna üle Eesti juba 16 Unicorn Squad gruppi 200 tüdrukuga vanuses 7-12a. Festivalil jagavad noored ükssarvikud oma kogemust ja viivad läbi põnevaid tegevusi - oodatud on kõik!

Meedia ja meelelahutus 2030

09. august 2019 @ 12.00-13.30
Internet, tehnoloogia ja sotsaalmeedia on viimase kümne aasta jooksul raputanud kogu meedia ja meelelahutuse turgu. Mis kujundab aga neid valdkondi järgmise kümne aasta jooksul ning kas suudame ette ennustada võimalikke trende ja muutusi?

Generatsioon R ja robotite pealetung

09. august 2019 @ 14.00-15.30
Tänapäeval on keeruline leida inimest, kes mingil moel tehnika või tehnoloogiaga kokku ei puutuks. Robootika ja AI areng on kaasa toonud revolutsioonilised arengud kõigis eluvaldkondades, alustades kommunikatsioonist ja transpordist ning lõpetades terviseteenuste ning sõjaväega. Meie seas kasvab uus põlvkond, kes on harjunud, et programmeerimine on sama oluline kui kirjaoskus ja kõike keerukat või tüütut annab automatiseerida. Kuidas ennast uue generatsiooni jaoks valmis panna? Mis roll on inimesel tulevikus? Mis saab meie töömaailmast?

Mis on andmeteadus?

09. august 2019 @ 18:00-19:30

Andmeteadlast on peetud üheks 21. sajandi kõige olulisemaks elukutseks. Samas olid ju juba ka eelmisel sajandil olemas nii statistikud kui ka informaatikud ja võib tekkida küsimus, et mis uus asi see andmeteadus nüüd siis on. Kes on see andmeteaduse spetsialist, kelle väärtus nii ettevõtja kui ehk ka riigi jaoks oleks hindamatu - mida ta nii väärtuslikku teeb ja milline peaks olema tema haridus ja kogemused?

Küberrünne külmkapist? Tuleviku kuriteod

10. august 2019 @ 12.00-13.30

Räägime uutest tehnoloogiatest, nendega seotud võimalustest ja riskidest. Otsime digiarengute plusside ja miinuste vahel tasakaalu ning arutame, milliseid küsimusi peame tulevikku vaadates endalt ja ümbritsevatelt küsima, millele mõtlema.

Mis soost on ükssarvikud? Ehk tüdrukud tehnoloogiasse

10. august 2019 @ 14.00-15.30
Karm tõde on, et ülikoolide IT erialadel ja sellest lähtuvalt ka tööturul valitseb sooline lõhe. Nii inseneeria, teaduse kui tehnika valdkondades tegutseb palju rohkem mehi ning naiste erialavalikud saavad tihtipeale tõuke juba lapsepõlves kinnistunud soolistest stereotüüpidest lähtuvalt. Juba lapsepõlves kinnistunud stereotüübid juhivad noored tüdrukud erialavalikuil IT-st eemale kuigi ükski uuring ei tõesta, et poisid oleksid selles vallas kuidagi võimekamad. Kuidas tõmmata rohkem tüdrukuid tehnoloogia poole? Miks see üldse oluline on? Kes juhivad tulevikus maailma – kas poisid või tüdrukud? Mis loom on ükssarvik?

Rethinking the smart city

10. august 2019 @ 14:00-15:30
We all know what a smart home is, but what exactly is a smart city? Is it green, comfortable or something that evokes memories of a happy childhood? What does it offer to its people and businesses? Smart solutions eliminate traffic jams and parking problems, promoting green transport instead. They also offer effective and creative solutions for energy, water and waste disposal. Smart cities attract companies that think alike, creating a synergy of fresh ideas and people, cooperation and competition. Join us and let's rethink the city!

Kust leida vaikust?

10. august 2019 @ 18.00-19.30
Kuidas mõjutab pidev nutiseadmete kasutamine ja infoüleküllus meie ajutegevust ja vaimset tervist. Kuidas olla kohal, vaigistada segadust oma peas? Kas vaikus on hea ja müra halb?

Arvamusfestivali veebileht: arvamusfestival.ee

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

RoboOlümpia 2019 tutvustus

Kirjutan veidi lähemalt RoboOlümpiast, sest mul endal läks kodulehel oleva info läbitöötamisega omajagu aega ja ehk aitab allolev tutvustus kellelgi aega veidi kokku hoida.

Mis on RoboOlümpia?

RoboOlümpia on veebipõhine ehk virtuaalne võistlus, mille korraldajaks on Insplay mänguasjade pood koostöös oma robomentoritega. Võistlus algas märtsi lõpus ja kestab kuni 28. aprillini (k.a.). 

Kellele on RoboOlümpia?

See mänguline ja lõbus võistlus sobib kõigile lastele vanuses 5 kuni 14 eluaastat. Osalemiseks tuleb moodustada kuni viieliikmeline meeskond ja samuti tuleb leida omale juhendaja. Juhendajaks võib olla õpetaja, huvijuht või lapsevanem.

Kuidas osaleda?

Osalemiseks vajad programmeeritavat robotit. Sobivateks robotiteks on Ozobot, Dash, Cue, Bolt, Sphero ja Bot-ide perekonna liikmed (Bee-Bot, Blue-Bot, Pro-Bot, InO-Bot).

RoboOlümpial osalemiseks tuleb lahendada ülesanne ehk missioon, mille leiab RoboOlümpia kodulehelt. Igal vanuseklassil on oma ülesannete kogumik, kust saab valida just oma robotile sobiva missiooni. Üldiselt on missioonideks robotile sobiva teeraja välja mõtlemine. Missiooni edukaks täitmiseks läheb vaja probleemilahendamisoskust, meeskonnas töötamise oskust, loovust ning ka käelist osavust radade joonistamisel ja kostüümide kujundamisel. Ülesande kirjeldus sisaldab ka punktisüsteemi, mille alusel missiooni täitmise edukust hinnatakse.

Missiooni keerukus sõltub natuke ka kasutatavast robotist. Mina vaatasin näiteks Ozoboti ülesannet ja see nõuab ikka omajagu mõttetööd. Seega on arusaadav, et igal meeskonnal on juhendaja, kes lastele ja noortele abiks on.

Ülesande lahenduse kohta tuleb koguda tõendusmaterjali, see veebi üles panna ja korraldajatele kättesaadavaks teha. Veelgi parem on see, kui roboti sooritust filmida ja oma videot sotsiaalmeedias jagada. Selle eest saab teenida lisapunkte. Missiooni täitmise edukust hindab iga meeskond ise.

Kui ülesanne on lahendatud ja sooritus salvestatud, alles siis täida registreerimisvorm, mille leiad samuti ürituse kodulehelt.

Auhinnad

Kuigi osalemine on juba pool võitu, on RoboOlümpia korraldaja koos toetajatega parimatele välja pannud auhinnad. Auhindadeks on nii robotid kui ka muud põnevat. Lähemalt saab auhindadega tutvuda siin. Võitjad tehakse teatavaks 6. mail.


Igatahes väga tore ettevõtmine Insplay poolt. Tundub, et minul mööduvad sel aastal lihavõtted mitte mune värvides, vaid RoboOlümpia missioone lahendades.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Programmeerimine, robotid, droonid ja küberkaitse haridusfestivalil "iduEDU 2018"

20. oktoobril toimub Tallinna kesklinna hariduskvartalis moodsa õppimise festival "iduEDU", kuhu oodatakse nii õpilasi, eelkooliealisi lapsi, lapsevanemaid, õpetajaid kui ka lihtsalt haridushuvilisi inimesi. Haridusfestivali "iduEDU" progamm on tihe ja mitmekülgne. Toimub nii praktilisi töö- ja õpitubasid, paneeldiskussioone, toimuvad loengud ja jagatakse oma kogemusi.

Festivali tutvustusest saab lugeda:  

Kingime üheskoos Eestile 100 moodsa õppimise töötuba!

- Kui oled laps, huvitab sind näiteks robootika.
- Kui oled õpilane, tahad droone lennutada või uurida, kuidas luua start-up'i.
- Kui oled õpetaja, tahad teada, kuidas lastel oleks huvitav õppida ja sinul tore õpetada.
- Kui oled lapsevanem, tahad aru saada, mida laps päev läbi nutiseadmes teeb.
- Kui oled direktor, soovid ehk kaasa rääkida hariduspoliitika teemadel.
- Kui oled lihtsalt haridushuviline inimene, leiad 100 pakutava variandi seast kindlasti endale sobiva.

Avatud on expo-ala, kus näed rohkesti uusimat tehnikat, mida õppimisel kasutada.

Ei puudu ka põnevad võistlused lastele, loosiauhinnad ja üllatused.

Festival on kõigile osalejatele tasuta.

Programmeerimine, robotid, droonid ja küberkaitse haridusfestivalil "iduEDU"

Tutvusin lähemalt festivali programmiga ja noppisin sealt välja programmeerimise, robootika, droonide ja küberkaitsega seotud teemad.

Töö- ja õpitubades saab  programmeerida roboteid Blue-Bot, Bee-Bot, Ozobot, Edison. Näiteks ühes töötoas saab katsetada, kuidas on võimalik Edisoni robotit kasutada matemaatika tekstülesannete lahendamisel. Oma leiutamisoskuse saab proovile panna Makey Makey komplektiga. Mikroarvutiti Micro:bit õpitoas luuakse õppemäng "Reaktsioonimäng". Ei puudu ka Lego WeDo 2.0 ja Lego EV3 õpitoad. Näiteks demonstreerivad õpitoa läbiviijad, kuidas kasutada LEGO WeDo 2.0 roboteid kahepaiksete kasvamise ettapide tundma õppimisel.

Pelgulinna Gümnaasium tutvustab oma õpitubades, kuidas kasutada droone õppetöös ja annab ülevaate kooli Droonimatkaringi tegevustest. Lisaks õpetavad nad droone programmeerima ja lennutama siseruumis.

Festivalilt ei puudu ka ProgeTiiger, kes räägib õpetajatele, kuidas lasteaias mänguliselt programmeerimist ja robootikat õpetada ning tutvustab I ja II kooliastme digiõpikuid, mille abil saab õpetada järgmisi teemasid: digikunst, kood, digitaalne ohutus, digimeedia, programmeerimine ja digihügieen.

Küberkaitse õpetamisest huvitatud ei jäta kindlasti minemata töötuppa, kus antakse ülevaade küberkaitse uuest valikainekavast gümnaasiumiastmele.

Registreerumine piiratud osalejate arvuga töötubadesse algab 11. oktoobril.

Ühesõnaga on haridusfestivalil "iduEDU" piisavalt palju põnevat toimumas, et sinna kohale minna. Mina leidsin omale nii mõndagi huvitavat ka IT-ga otseselt mitte seotud teemade seast.

Suur ülevaade programmeerimisnädala Code Week 2017 tasuta töötubadest

HITSA toel toimub üle Eesti 120 tasuta töötuba huvilistele vanuses 5-20 eluaastat. Vaatasin valiku üle ja jagasin tegevuste järgi gruppidesse. Välja jäid mitu töötuba, mis on juba täitunud, korduvad töötoad ning need, mille tegevusi ei olnud lähemalt tutvustatud. Suurem osa kajastuvad siiski programmeerimisnädala Code Week 2017 suures ülevaates. Kogu valiku leiab HITSA koduhelt. Töötoad toimuvad 7.-22. okroobrini. Töötubadesse tuleb enne osalemist registreeruda.

Haridusrobotid

Kõige suurem valik töötubasid. Haridusrobotite töötoad on eelkõige suunatud koolieelikutele ja algklassi lastele, kuid põnevust jagub kindlasti ka nendega kaasas olevatele emmedele-issidele.

• BeeBot ja mina Peetri Lasteaed-Põhikool (7-9)
• „Bee-Boti seiklus läbi kogu Eestimaa “ EV 100 Tallinna Liikuri Lasteaed (5-7)
• Robotid seenemetsas (robotid Bee-bot ja Ozobot) Põlva lasteaed Pihlapuu (5-6)
• Laulame koos Dashiga! Tilsi Lasteaed (5-7)
• Dash ja Dot teevad Moostes muusikat Mooste Põhikool (7-10)
• Bee-Bot ja Blue-Bot - robotid ja äpid Tartu Hiie Kool (6-8)
• Sügisene matk Blue-Botidega Ülenurme Lasteaed (4-10)
• Ütleme Ozobotile "Tere!" Tabivere Põhikool (7-14)
• Robot Edison sõidab ja mängib muusikat Tarvastu Gümnaasium (9-11)
• Haridusmesilased vallutavad Viljandi lasteaiad Viljandi Krõllipesa Lasteaed, Mängupesa õppehoone (5-7)
• BeeBot`i olümpia Eidapere Kool (6-12)
• Bee-Bot ja õppimine läbi mängu Järva-Jaani Gümnaasium (5-12)
• Õpime mängides (Ozobot) Türi Põhikool (8-16) 
• BeeBot labürindis Surju Põhikool (5-13)
• Strawbees ja Quirkbot ehk meisterda ja programmeeri Pärnu Koidula Gümnaasium (9-13)
• Põnevad robotid Blue-Bot ja Ozobot Saaremaa Ühisgümnaasium (5-9)
• Saame tuttavaks! Minu nimi on BeeBot! Mis on sinu nimi? Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna (5-7)

Plokkidest programmide koostamine - Scratch
Scratchi töötoad sobivad nii neile lastele, kel varasem kokkupuude programmeerimisega puudub kui ka neile, kes on programme plokkidest koostanud mõnes teises keskkonnnas või sarnastes mängudes.

• Esimesed sammud programmiga Scratch Tallinna Laagna Gümnaasiumis (10-14)
• Animeeritud tervituskaart (animatsiooni loomine programmiga Scratch) Tõrva Gümnaasium (9-12)
• Scratch: Kuidas jõuda animatsioonist mänguni? Ülenurme Gümnaasium (9-11)
• Loo oma mäng Sillamäe Gümnaasium (12-16)
• Arvutimängu loomine Scratchi abil Paide Gümnaasium (13-16)

LEGO

Need töötoad sobivad robootikahuvilistele lastele ja teismelistele. Töötubades saab nii roboteid ehitada kui ka programmeerida. Ma loodan väga, et ka tüdrukud nende töötubade vastu huvi tunnevad.

• LEGO WeDo Laagna miniprogejad alustavad Tallinna Laagna Gümnaasium (7-9)
• LEGO Mindstorms EV3 töötuba Madara 29, Kristiine, Tallinn (10-20)
• Esimesed sammud LEGO MINDSTORMS robotiga Tõrva Gümnaasium (15-18)
• Code Week robootika töötuba Kohvik Suur Muna Haanja (6-12)
• Robootikapisik Moostesse Mooste Põhikool (10-12)
• Väike robootikapisik Moostesse Mooste Põhikool (8-13)
• Ehita ja programmeeri robot ise Narva Kreenholmi Gümnaasium (5-7)
• Robot valvuriks Kõpu Põhikool (11-13)
• Liikuv Lego Saaremaa Ühisgümnaasium (8-16)

Robootika teismelistele

Töötoad robootikahuvilistele, kuid varasem kogemus ei ole vajalik. Elektroonikahuvilistele soovitan kindlasti Arduino töötuba. Valik siin sektsioonis on väike ja mind paneb imestama, et need töötoad veel täis pole. Julgustan tüdrukuid nendes töötubades osalema.

• Micro:biti roboti ehitamine Tallinna Südalinna Kool (10-15)
• Lihtsalt Robootikast (roboti mBot programeerimine Scratchis) Kernu Põhikool (10-14)
• Arduino programmeerimine Tallinna Tööstushariduskeskus (14-20)

Tekstilised programmeerimiskeeled
Tegelikult on kahju, et see loetelu siin nõnda lühike on. Loodetavasti on tulevikus selliseid töötubasid oluliselt rohkem, seda enam, et nende töötubade jaoks ei ole vaja vidinaid või seadmeid vms soetada. Soovitan noortele, kes tahavad n-ö päris programmeerimisega kätt proovida.

• HTML ja CSS põhitõed Tallinna Ülikoolis (16-20)
• Programmeerimine Pythonis Võru Gümnaasum (14-19)
• Veebiprogrammeerimine Toila Gümnaasium (13-20)
• 2D mängu loomine Unity mängumootoriga Pärnumaa Kutsehariduskeskus (14-20)

Loovus
Nendes loovates töötubades ei pane sa tõenäoliselt tähelegi, et tegeled programmeerimisega, sest tegevus on nii kaasahaarav ja tulemus imeline.

• Imeline Makey Makey muusika Tallinna Kesklinna Põhikool (8-11)
• Loovalt nutikaks I Uuemõisa Lasteaed-Algkool (7-13)

Uued trendid

On näha, et IKT maailma trendid kajastuvad ka töötubades.

• Mis on virtuaalreaalsus? Gustav Adolfi Gümnaasium (8-18)
• Filmimine drooniga Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Sillamäe õppekoht (15-16)
• IoT (asjade interneti) õpituba Toila Gümnaasium (13-20)

Venekeelsed töötoad

• Hаridusrobotite seiklused muinasjuttudes Ehte Humanitaargümnaasiumis (6-8)
• EDISON. Saame tuttavaks! Kultuurikeskus Kaja (6-12)
• Scratch. Saame tuttavaks! Kultuurikeskus Kaja (8-11)
• "Eesti sümbolite loomine PencilCode programmeerimise keskkonnas" Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (12-14)
• LEGO Mindstorms EV3 töötuba Osmussaare 8, Lasnamäe, Tallinn (10-20)
• Töötuba „Arduino-roboti ehitamine“ Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium (13-20)

Muu

Nende seas on mitu harivat töötuba. Minus tekitas kõige suuremat huvi Arduino Nano töötuba.

• Kodu Game Lab Kohtla-Järve Järve Gümnaasium (9-10)
• Koletise Püüdmine (MIT App Inventor) Väätsa Põhikool (7+)
• Mina ja Digimaailm Pärnu Koidula Gümnaasium (12-14)
• Kooditund, targalt netis! (MIT App Inventor) Padise Põhikool (11-16)
• MIT App Inventoriga tutvumine pongi mängu näitel Tartu Jaan Poska Gümnaasium (14-20)
• Arduino Nano töötuba Tere, kood!  Püha Johannese Kool (8+)

Kasutatud fotod

https://www.flickr.com/photos/eagletusk/6333917032/

https://www.flickr.com/photos/pestoverde/16243331133/

https://www.flickr.com/photos/raster/8419454009/

https://www.flickr.com/photos/j_regan/34809748784/

https://www.flickr.com/photos/m4rlonj/3553356338/

https://www.flickr.com/photos/award2008/6781226205/

8 ürituse ideed programmeerimisnädalaks Code Week

Programmeerimisnädal Code Week toimub sel aastal 7.-22. oktoobril. Tegemist on üritusega, mille algatas Euroopa Komisjon viis aastat tagasi. Selle aja jooksul on kunagisest Euroopakesksest sündmusest saanud ülemaailme koodimisaktsioon.

Programmeerimisnädala Code Week eesmärk on tutvustada koodimist neile, kes sellega varem kokku puutunud pole ning näidata, et programmeerimine on tore ja kõik saavad sellega hakkama. Tegevuste korraldamisel lähtutakse põhimõttest kogukonnalt kogukonnale ehk initsiatiiv peab tulema kogukonna seest ning kaasama peaks inimesi igast vanusest ja erinevatelt elualadelt. Programmeerimisnädala üritustel osalemine peaks olema vabatahtlik ning tegevus ise kestma umbes 1-2 tundi.

Code Week'i ametlikult leheküljelt codeweek.eu leiab lühikirjeldused üritustest, mida maailma eri paigus programmeerimisnädala raames korraldatakse. Eestlased on aktiivsed korraldajad, näiteks 2016. aastal toimus Eestis 296 programmeerimisnädala Code Week üritust, mida oli ühe elaniku kohta keskmiselt rohkem kui üheski teises riigis.

Ürituste korraldamiseks saab taotleda stipendiumi nii Google'ilt kui ka HITSAlt. Esimese tähtaeg on selleks aastaks möödas, kuid HITSAle saab ideekavandeid esitada kuni 17. septembrini.

8 ürituse ideed programmeerimisnädalaks Code Week

Pakun omalt poolt välja 8 ürituse ideed, mida programmeerimisnädala Code Week raames korraldada. Nende valikul lähtusin tegevustest, millega mul endal on kokkupuude olemas. Mitmete tegevuste kirjeldused on koolikesksed ja seotud õpilastega, nende vanemate ja õpetajatega, kuid see ei tähenda, et sihtgrupiks ja juhendajateks kedagi teist ei või valida.

#1 Kooditund. Kutsuge koolis õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid osalema kooditunnis (Hour of Code) ja tehke läbi üks kooditund code.org keskkonnas. Kooditundide valik on lai, neist ühest olen lähemalt kirjutanud siin. Juhendajateks kutsuge oma kooli programmeerimiskogemusega õpilased.

#2 Mänguline programmeerimine õpetajatele. Paigalda kooli tahvelarvutitesse üks kaasahaarav programmeerimismäng (minu mängude top 5 on siin). Õpilased käivad tahvelarvutitega programmeerimisnädalal koolimajas ringi ja kutsuvad õpetajaid läbi mängu koodimist õppima. Täpsemalt on seda tegevust kirjeldatud selles Koolielu artiklis.

#3 Scratchis programmeerimise õpituba. Õpitoas kasutage Scratchi keskkonnas olevaid juhendeid, näiteks sünnipäevakaart või nimetähtede animeerimine, mille abil saavad töötoas osalejad esmase programmeerimiskogemuse. Juhendajateks võivad olla Scratchis programmeerimise kogemusega õpilased.

#4 Haridusrobotite programmeerimise võistlus. Kasutades haridusroboteid (Beebot, Ozobot, Edison vms), korraldage varasema programmeerimiskogemuseta õpilastele võistlus. Õpilased töötavad paaris või kuni 4-liikmelistest rühmades ja nende ülesanne on programmeerida haridusrobot teerada läbima. Võidab meeskond, kelle robot kõige kiiremini finišisse jõuab. Enne võistlust tutvustage osalejatele haridusrobotit ja kuidas seda programmeeritakse.

#5 Arvutita programmeerimise vahetund. Esmatutvus programmeerimisega võib toimuda ka arvutita, kasutades selleks mänge, milles mängijad arendavad programmeerivat mõtlemist. Ideid arvutivabaks programmeerimiseks leiab näiteks siit ja siit.

#6 Sonic Pi õpituba algajatele. Korraldage Sonic Pi õpituba algajatele, kus osalejad programmeerivad paaris näiteks mobiilihelina ja paigaldavad selle oma telefoni. Nooremad õpilased võib töötuppa kutsuda koos vanemaga. Sonic Pi eestikeelsed õppematerjalid leiab siit.

#7 Raspberry Pi või Arduino töötuba "Vilkuv LED". Töötoas osalejad töötavad paaris ja ehitavad joonise järgi vooluringi, kuhu on ühendatud LED. Kui vooluring valmis, panevad nad LEDi programmiga vilkuma. Programm võiks olla töötoa läbiviijate poolt eelnevalt valmis kirjutatud.

#8 Raamat "Tere, Ruby!" eelkooliealistele ja algklassidele. Lasteaias ja 1.-2. klassis lugege jutustust raamatust "Tere, Ruby!" ja lahendage töövihiku osas olevaid ülesandeid.

Jälgi KristiProget Facebookis.

IT-teemalised arutelud Arvamusfestivalil 2017

11.-12. augustil toimub Eestimaa südames, Paides viies Arvamusfestival. Arutelude hulgast leiab mitmeidki teemasid, mis peaksid mõtteainet pakkuma IT-st huvitatud inimestele. Valisin välja seitse, mis mulle silma jäid.

Foto: tylerhoff

DigiEuroopa võitjad ja kaotajad
11. august 2017 kell 12.00-13.00
Eesti infotehnoloogilised saavutused – e-valimised, elektroonilised maksudeklaratsioonid, lugematud e-teenused ja idufirmad – on seadnud Eesti eesistumisele kõrged ootused. "Kui keegi suudab digi-Euroopat edasi viia, siis on see Eesti!" arvatakse Euroopas. Milline aga oleks eurooplase elu, kui ELi digikava täielikult rakenduks? Mis kasu tõuseb andmete vabast liikumisest? Millised on järgmised väljakutsed? Mis rolli mängib tehisintellekt tuleviku tööturul ja kas robotid võtavad ära eurooplase töö? Otsime vastuseid ja unistame suurelt.

Humanizing IT - UX for the future

11. august 2017 kell 14.00-15.30
User experience (UX) design has been declared to be one of the keys in order to succeed in innovation. However, in Estonia it is still a rather new course. In the discussion we would like to find answers to questions such as what is the purpose of participatory design and how to find out as quickly as possible what one’s target group really needs and wants. We are bringing programmers, designers and anthropologists together to collaborate and find out the best ways to create something new and useful. This enables the ICT specialists and designers to figure out the niche of their products. At the same time anthropologists and other people from social and human sciences can rediscover the potential of using their skills in the job market on somewhat surprising fields like ICT and design.

Neljas tehnikarevolutsioon – kas Eesti on rongist maha jäänud?
11. august 2017 kell 16.00-17.30
Maailma juhtivates tööstusriikides on alanud neljas tehnikarevolutsioon, mis tähendab, et tootmise arvutiseerimise ja IT-lahenduste horisontaalse integreerimisega saavutatakse tootlikkuse hüppeline kasv. Milline on Eesti tööstuse tehnoloogiline tase ning kuidas saaks Tööstus 4.0 kaasa aidata Eesti majanduse kasvule? Kas Tööstus 4.0 vajab rohkem insenere või itimehi? Arutelu tulemusena tekivad eri tulevikunägemused Eesti arengutendentsidest, soovidest ja reaalsetest võimalustest.

Kuidas Google ja Tesla ühiskonna korda teeksid?
11. august 2017 kell 18.00-19.30
Tehnoloogilist mõtlemist on seni ühiskondlike probleemide lahendamisse kaasatud vähe: kuidas disainida (avalikke) teenuseid, kuidas kasutada suuri andmehulki, milliseid tugiteenuseid saaks pakkuda tehnoloogiliselt. Maailmas on tehnoloogia kaasamine sarnaste teemade puhul tõusutrendis: kasvavad liikumised nagu Data for Good, Social Good Tech, otsingudroonid, videolahendused sotsiaalhoolekandesüsteemile jpm. Kuidas neid arenguid Eesti ühiskonna hüvanguks kasutada? Millised on ohud ja võimalused?

e-Eesti: kus oleme ning kuhu edasi?
12. august 2017 kell 11.00-12.30
Millised peavad välja nägema Eesti e-süsteemid? Kuhu me soovime jõuda? Kas oleme liikumas õigel kursil? Kuidas vähendada bürokraatiat veelgi?

Virtuaalne reaalsus vs. reaalsus: kas ja kui erinevad peaksid olema reeglid Internetis?
12. august 2017 kell 12.00-13.30
Öeldakse, et internetis peab anonüümsus olema absoluutne, virtuaalne identiteet on midagi erinevat päris identiteedist. Kas see on nii? Kui virtuaalses ja reaalses maailmas vastutab teoorias inimene ise, siis kes vastutab, kui kuriteoga saab tulevikus hakkama tehisintellekt, ja kes vastutab siis, kui külmkapp tellib palgamõrvari? Kas virtuaalse ja reaalse maailma piirid on samad? Mis piirid? Ühiskondlike normide? Seadusliku ja mitteseadusliku? Miks on reaalmaailmas lihtsam laimata ja olla julgem?

e-tarbija või e-kodanik? e-Eesti narratiivi sisustamata tähendusväli
12. august 2017 kell 12.00-13.30
Eesti ligineva juubeliga seoses kõneldakse palju sellest, milline võiks olla Eesti 2.0. Seni on Eesti riigi kuvandina tuginetud e-Eesti eduloole, kuid mõned kriitikud on pööranud tähelepanu sellele, et e-Eesti tähendab eeskätt teenuseid, samas kui demokraatia ning avatud ühiskonna retoorika on järkjärgult e-Eesti tähendusväljast taandumas. Samas on esindusdemokraatia üleilmselt kriisis. E-tarbijate asemel vajab riik üha enam e-kodanikke. Ent millised võiksid olla ühe e-kodaniku oskused ja kohustused? Milliseid esindusdemokraatia toimimismehanisme on võimalik tehnoloogiliste vahenditega täiustada või lausa asendada ning milliseid mitte? Kuidas võiks näha välja demokraatia tõelises digiühiskonnas?