Lühidalt Sonic Pi'st. Sonic Pi on vabavaraline ja tasuta keskkond muusika ja helide programmeerimiseks. Seda sai algselt kasutada Raspberry Pi miniarvutis, kuid nüüd võid selle paigaldada ka Windows'i või MacOS arvutisse. Kuigi tegemist on tekstilise programmeerimiskeelega, on see võrdlemisi lihtne ja sobib ka algajatele. Sonic Pi on eelkõige mõeldud muusika programmeerimiseks reaalajas ehk koodilaiviks, kuid samuti võib heliteose varem valmis kirjutada ja alles siis kuulajatele esitada. Lähemalt kirjutasin koodilaivist siin.
Näide Sonic Pi's loodud muusikast. Koodiga saab lähemalt tutvuda siin.
Sonic Pi õppematerjal
Õppematerjal sisaldab näidisprogramme koos selgitustega, ülesandeid harjutamiseks ja oskuste kinnistamiseks. Samuti tutvustatakse programmeerimise põhikonstruktsioone. Õppematerjal sobib nii iseseisvalt õppimiseks kui ka koolitundides kasutamiseks. Kasuks tulevad teadmised muusikast.
Kuigi lihtsamate helide koostamisega tulevad toime juba algklassi õpilased, siis täies mahus on õppematerjal jõukohane pigem 13-aastastele ja vanematele.
Koodilaiv (ingl k live coding) on programmi kirjutamine reaalajas publiku ees olles. Enamasti harrastatakse seda muusika programmeerimisel ning seetõttu keskendungi selles postituses just muusikale. Koodilaiv võimaldab ühendada helide loomise, koodikirjutamise ja kuulajate ees esinemise. Seega inimene, kes sellega tegeleb kombineerib oma programmeerimise ja muusika loomise oskused.
Kuidas see käib?
Programmeerija-helilooja vajab esinemiseks sobivat tarkvara, arvutit ja sellega ühendatud projektorit koodi kuulajatele-vaatajatele kuvamiseks. Viimane on reaalajas muusika programmeerimise oluline aspekt. Osa esinejaid kirjutab enne esinemist koodi valmis ja neil on paigas plaan, kuidas nad oma koodi ehk oma muusikapala rahva ees edasi arendavad. Osa esinejaid jällegi alustavad tühjalt ekraanilt ja nende heliteos sünnib rahva ees improviseerides ja eksperimenteerides. Viimane sobib pigem vilunud koodilaivi esinejatele ning esimene vähemkogenenutele. Parema arusaama koodilaivist annab allolev video Andrew Sorenseniga, kes on tarkvara arendaja, programmeerija ja helilooja. Selles ingliskeelses videos demonstreerib ta reaalajas muusika programmeerimist, jagades samal ajal oma tegevuste kohta selgitusi.
Kas koodilaiv nõuab muusikalist haridust?
Reaalajas muusika programmeerimise jaoks on loodud lihtsamat ja keerulisemat tarkvara. Mõned neist eeldavad rohkem ja teised vähem teadmisi muusika loomisest. Kuigi muusikaline haridus tuleb kasuks, on peamine rütmitaju ja oskus hinnata, millised helid kokku kõlavad ja millised mitte. Lisaks veidi pealehakkamist, loovust ja huvi koodikirjutamise vastu ning võibki koodilaiviga proovi teha. Üks lihtne, tasuta ja algajatatele suunatud tarkvara on Sonic Pi, mis ei eelda kasutajalt põhjalikke teadmisi muusika loomisest ega programmeerimisest.
Mis on Sonic Pi?
Sonic Pi on vabavaraline, avatud lähtekoodiga muusika programmeerimise tarkvara, mille arendamisega tegeleb Sam Aaron. Esialgu oli see arendatud Raspberry Pi miniarvutile, mis kasutab Linux'i operatsioonisüsteemi, kuid nüüd saab Sonic Pi'd paigaldada ka Windows'i ja MacOS arvutitele. Sam Aaroni eesmärk oli luua tarkvara koolidele, et õpilased saaksid muusika- ja/või arvutitundides luua muusikat läbi koodikirjutamise. Sonic Pi võlu seisneb osaliselt selles, et see on piisavalt lihtne, et ka väheste muusikaliste teadmistega saab programmeerida huvitavaid ja mitmekülgseid heliteoseid. Õpilased peavad vaid olema loovad ja julgema eksperimenteerida.
Sonic Pi põhineb Ruby programmeerimiskeelel ja tegemist on tekstilise programmeerimiskeelega. Muusikat programmeerides õpib koodikirjutamise põhikonstruktsioone ja nende kasutamist nagu tsüklid, if-laused, algoritmid, muutujad, juhuslikkus jne. Areneb algoritmiline ja loogiline mõtlemine ning probleemide lahendamise oskus.
Koodilaiv koolis
Muusika programmeerimine arendab nii õpilaste koodikirjutamise oskust, muusikalist kirjaoskust ja loovust ning seetõttu sobib hästi kooli muusika- ja/või arvutitundidesse. Nagu eelpool mainitud, on Sonic Pi tarkvara suunatud eelkõige õpilastele, seetõttu võikski just seda programmi tundides kasutada. Sonic Pi sobib hästi ka neile, kes pole varem (tekstilise) programmeerimisega kokku puutunud. Õpilastel võiks vanust olla 12 või rohkem eluaastat, sest kood tuleb ise kirjutada. Näidiskoodide jäljendamisest jääb väheseks, tuleb mõista koodi sisu.
Sonic Pi õppematerjalid
Sonic Pi's muusika loomine katse-eksituse teel ilma juhendmaterjalita ei ole mõistlik lähenemine. Internetis on mitmeid tasuta ingliskeelseid õppematerjale. Juhendi koos rohkete näidetega leiab samuti Sonic Pi'st endast, kuid ka see on ingliskeelne. Samas ei pruugi õppijate inglise keele tase olla piisavalt kõrge selleks, et nendest juhendidest aru saada. Kuna kasutan Sonic Pi'd põhikooliõpilastele programmeerimise õpetamiseks, siis tekkis vajadus eestikeelsete materjalide järele. Võttes aluseks ingliskeelsed materjalid, koostasin eestikeelse Sonic Pi õppematerjali. Praegu tegelen nende toimetamisega. Ja kuna ma pole kade inimene, siis on plaanis jagada oma materjali ka selles blogis. Palun lihtsalt natuke kannatust.
15.06.2017 Sonic Pi õppematerjal on nüüd olemas ja leiab selle siit.
BBC micro:bit on soodne 1/2 krediitkaardi suurune mikroarvuti, millel on 25 pisikest LED lampi, kaks programmeeritavat nuppu, viis ringikujulist ühendust ja 23 pinni, mille külge saab krokodillidega kinnitada sensoreid ja teisi seadmeid. Samuti tuvastab micro:bit liikumist ja teavitab sind, millise ilmakaare suunas liigud. BBC mikroarvuti toetab Bluetoothi, mille kaudu saab suhelda interneti ja teiste seadmetega. Toite jaoks saab kasutada mikroUSB-pesa või patareisid.
BBC micro:bit on küll väike, aga pakub mitmeid võimalusi programmeerimise õppimiseks. Programm kirjutatakse valmis arvutis või nutiseadme äpis ning edastatakse seejärel USB-kaabli või Bluetoothi kaudu micro:bit'i. Kuna mikroarvutil on ainult 8 MB mälu, siis jooksutab ta ainult seda programmi, mis viimasena temasse paigaldati. Koodikirjutamise programme on nii plokk-stiilis kui ka tekstilisi ja neid tuleb järjest juurde. Juba on olemas spetsiaalselt micro:bit'ile kohandatud Pythoni ja Javascripti programmeerimiskeskkonnad, mis on leitavad BBC micro:bit'i kodulehelt. Programmeerida saab igasugu põnevaid projekte, mida kõike ei jõua üles loetleda, aga mõned näited on vilkuv süda, täring, interaktiivne rinnamärk, sammulugeja ja metronoom. Samuti saab ehitada roboteid. Keerulisemate projektide jaoks on vaja soetada lisavidinaid.
Tahes tahtmata tekib micro:bit'iga seoses võrdlus Raspberry Pi ja Arduino miniarvutitega. Kui viimaseid sobivad rohkem kasutamiseks vanemate õpilastega (alates 16 eluaastat) ning neid kasutavad ka täiskasvanud, et muuta oma elu mugavamaks ja nutikamaks kodus, tööl või näiteks maal vanaema juures, siis BBC micro:bit on selgelt loodud haridusliku eesmärgiga ja on sobiv vanusele alates 11 eluaastat. Oma kogemusele toetudes võin öelda, et lastele on väga oluline praktiline väljund ehk nad soovivad luua midagi käega katsutavat või silmaga nähtavat või kõrvaga kuuldavat ning seda BBC micro:bit pakubki ja soodsalt.
Ise kuulsin BBC micro:bit'ist esimest korda lähemalt selle aasta kevadel Koolirobootika konverentsil ja sain BBC mikroarvuti järele proovida sügisel IKT hariduskonverentsil "Digitaalselt aktiivne kool". Töötoas kasutasime plokk-stiilis programmeerimiskeelt Microsoft PXT (beta). Programmeerimine oli lihtne ja põnev, kuigi programmeerida tuli ilma juhendita. Hetkel ongi seis selline, et eestikeelseid juhendeid programmide koostamiseks veel pole, seega peab kasutama inglisekeelseid või toetuma oma varasemale kogemusele.
BBC micro:bit'i koduleht on siin, kust leiab muu hulgas mitmeid projekte inglise keeles.
Ka Code Club'i veebilehelt leiab 6 micro:bit'i projekti koos inglisekeelsete juhenditega.
Ideid BBC micro:biti kasutamiseks (koolis)
Programmeeri kolm smiley't: naerunägu, kurb nägu ja kriipsusuuga nägu, mis vahetuvad nupule vajutamisega. Kasuta neid smiley'sid võõrkeele tunnis, kus õpite tunnetega seotud sõnu. Kui sõna on positiivne, siis näita naerunägu (nt joyful); kui negatiivne, näita kurba nägu (nt irritated); ja kui sõna on neutraalne, näida kriipsusuuga nägu (nt shy).
Programmeeri täring. Kasuta seda täringut (õpetliku) lauamängu mängimiseks.
Enne jõule tehke micro:bittidest jõuluteemaliste vilkuvate kujundite või sõnumitega jõuluehted.
Korraldage sõbrapäeval töötuba, kus programmeerite vilkuva südamega rinnamärgi või kaelakee.
Carol Vordermani raamat "Õpi ise programmeerima!" (2015) tutvustab ja õpetab algajale programmeerimishuvilisele programmeerimiskeelt Python.
Raamatu tagakaanel olev tutvustus kirjutab järgnevat: Mänguline ja praktiline materjal aitab teha esimesed sammud programmeerimise põnevas maailmas. Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi programmeerimise ja arvutite vastu. Õpi programmeerima ja sa saad teha ise mänge, juhtida roboteid ja kirjutada mobiilirakendusi. Ja mis kõige tähtsam – programmeerimine on põnev ja lõbus ja treenib sinu aju!
Mulle see raamat meeldib nendel põhjustel:
peatükkide selge ja loogiline ülesehitus: alguses on seletus koos näidetega ja seejärel praktilised ülesanded;
sisaldab paberil tehtavaid ülesandeid, mille lahendusi saab raamatu lõpust kontrollida;
ülesanded on piisavalt lihtsad, et algaja nendega hakkama saaks;
lihtne kujundus, mis teeb raamatu kergesti jälgitavaks;
sisaldab sõnastikku.
Minu hinnangul on raamat sobiv lastele alates 11. eluaastast, kuid peaks huvi pakkuma ka täiskasvanutele, kes soovivad saada kõige esimese kogemuse tekstilise programmeerimiskeelega. Raamat sobib kasutamiseks nii iseseisvaks õppimiseks kui ka koolitunnis. Sobib hästi esimeseks tekstilise programmeerimise õpikuks, et omandada kõige elementaarsemad Pythonis programmeerimise oskused.
Raamatus on 40 lehekülge ning sisaldab 15 Pythoni ja programmeerimisega seotud peatükki. Hind Rahva Raamatu püsikliendile ja Hansapostis 5.13 €.
