Nädala nopped

Lego EV3 31313 Santa+Sleigh by David Luders

• Postimehe arvamusküljel kirjutab naine naistest IT-s.
• FIRST LEGO League Eesti võistlusel osaleb üle 800 võistleja.
• TED Ed videoloeng Is there a limit to technological progress? on keskmisest keerulisema teemaarendusega ja sõnavaraga, kuid huvitav ja hariv 5 minutit teemal, kas tehnoloogia areng kunagi peatub.
• Tulevikus võivad inimesi päästma hakata nutilutikad - see idee on huvitav seetõttu. et päris lutikate külge kinnitatakse programmeeritav emaplaat, misjärel see kombo saadetakse rusudesse inimesi otsima.
• Tõenäoliselt oled lugenud uudiseid selle kohta, kuidas masinad ja robotid teevad peagi ära suurema osa tööst ja seetõttu töökohtade arv väheneb. Oled ehk lugenud, kuidas tulevikus ei jätku enam kõigile tööd ja need töökohad, mis saavad olema, nõuavad nutikust, loovust, probleemilahendamisoskust jt 21. sajandi oskusi. Minu seisukoht selles teemas on ikka olnud, et kõigile jätkub tööd ka tulevikus. Muidugi ei oska ma ennustada, millised need töökohad on, aga tööpuuduse pärast ma ei muretse. Ja mul on mõttekaaslasi. Oma TED Talkis Why are there still so many jobs? arutlebki ökonomist David Autor sellel teemal ja selgitab, miks vaatamata tehnoloogia arengule ning inimeste asendamisele masinate-robotidega on meil jätkuvalt piisavalt töökohti tänapäeval ja ka tulevikus.
• Mark Zuckerberg arendas tehisintellekti, mis juhib tema kodu.
• Hakkasin vaatama seriaali Mr. Robot, milles peategelane Elliot Alderson, kes kannatab nii ärevushäire kui depressiooni all, töötab päeval programmeerijana ja öösel häkkerina. See draama-triller ei sobi lastele, aga suurematele peaks piisavalt pinget ja põnevust pakkuma. Pilootosa meeldis mulle väga, järgmiste episoodide suhtes on hetkel vastakad tunded.

Scratch igale tasemele

Tõenäoliselt igaüks, kes on programmeerimise õppimise või õpetamise vastu huvi tundnud, on kuulnud Scratchist. Scratch on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) poolt loodud visuaalne programmeerimiskeel, kus programmid pannakse kokku visuaalsetest plokkidest. Sageli on seda võrreldud Lego klotsidest maja ehitamisega. Niimoodi saab luua animatsioone, kunsti, esitlusi, viktoriiniküsimusi ning lihtsamaid ja keerulisemaid mänge. Scratch sobib lasteaedades ja koolides programmeerimise õpetamiseks, kuid mitte ainult. Scratchi abil saab ka iseseisvalt programmeerimise põhimõtteid õppida ning proovida, kas programmeerimine on see tegevus, mis sulle sobib või meeldib. Veebis on olemas mitmeid keskkondi, ka eestikeelseid, mida saab õppimisel kasutada. Olengi siia postitusse need kokku koondanud. 

Scratch Jr iPadis

Scratch Jr

Scratch Jr on rakendus nutiseadmetele, mille abil saavad programmeerimist proovida juba lasteaialapsed vanuses 5-7 aastat. Nii väikseid lapsi tuleb juhendada suuliselt ja ette näidates. Scratch Jr on lihtsam ja intuitiivsem kui 'päris' Scratch ja plokid on tekstivabad. Kuigi mitmeid asju saavad lapsed õppida ise järele proovides, siis soovitan ikkagi temaga koos programme, mille väljundiks on animatsioonid, koostada. Scratch Juniorit võib kasutada ka koolis 1.-2. klassi õpilastega.

Scratch põhikoolis

Kooliealisted ja vanemad saavad scratchida otse veebis Scratchi kodulehel või soovi korral paigaldada selle oma arvutisse. Nende kahe versiooni vahel on väiksed erinevused, kuid mitte nii suured, et takistaksid sujuvalt ühele või teisele üle minemist.

Kui hakkad Scratchi veebikeskkonnas programmi koostama, siis sealt leiad akna paremal küljel kümne projekti samm-sammulised õpetused, mis on osaliselt eesti- ja osaliselt inglisekeelsed. Need kümme projekti on head alustamiseks.

Scratchi veebikeskkond. Ekraanipilt.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi koostatud õppematerjalid on leitavad siit. Alustatakse algusest ja jõutakse välja keerulisema mängu koostamiseni. Plussiks on see, et materjalid on olemas nii pdf-failide kui ka videojuhenditena, seega saab valida õppimisviisi, mis sulle rohkem sobib. Nende juhendid on koostatud arvutisse paigaldatud Scratchis, mis võib juhul kui lood programme Scratchi veebikeskkonnas veidi segadust põhjustada. Materjalid sobivad noorematele põhikooliõpilastele.

Tartu Ülikooli loodud videojuhendid Scratchi õppimiseks leiab siit. Videojuhendid on selged ja enamasti 3-5-minutilised. Nende abil saab õppida ka esitlust ja küsitlust looma. Juhendid on loodud Scratchi veebikeskkonnas. Sobivad noorematele põhikooliõpilastele.

Scratch gümnasistile ja täiskasvanule

Tallinna Tehnikaülikooli õppematerjal on juba keerulisema sisuga, sest selles on kasutusel programmeerimises sageli kasutatavad mõisted, mis on ka lahti seletatud. Materjal sisaldab palju selgitusi ja näiteid ning sobib programmeerimisest rohkem huvituvale gümnasistile või täiskasvanule. Selle materjaliga õpid looma juba keerulisemaid mänge.

Kokkuvõtteks. Kuigi sageli jääb mulje, et Scratchi peetakse sobivaks noorematele põhikooliõpilastele (kuni 6. klass), siis valides õige raskusastmega õppematerjalid ja ülesanded, sobib see programmeerimise põhimõtete õppimiseks ja õpetamiseks ka vanematele.

Täiendatud 11.02.2017. Leidsin veel ühed Scratchi materjalid, mida kasutatakse IKT-alaste huviringide juhendajate baaskoolitusel. 10 tunni jagu materjale on leitavad siit ja siit.

Nädala nopped

Foto: Courtney "Coco" Mault

• Tulevik: hüppav päästerobot võib hakata rusude alt inimesti otsima.
• Tee ise õmmeldavast LED-lambist jõulukaunistus. Inglisekeelne juhend siin.
• Google lõpetab isesõitvate autode arenduse. Üsna ootamatu uudis.
• Tarkvara, mis kirjutab tekstile sobiva meloodia.
• KoodiTunni nädala jooksul tegi koodi kirjutamisega tutvust rohkem kui 6300 õpilast ja täiskasvanut üle Eesti.
• Blogipostitus, kuhu on veebiavarustest kokku kogutud 5 harivat videot, milles selgitatakse, kuidas arvutid töötavad. Postitus ja videod on inglise keeles.
• Selgusid KoodiTunni raames toimunud "Minecrafti eri!" Baltikumi võitjad. Vaata võitjaid ja eestlaste võidutööd siit.
• Filmisoovitus: WALL-E (2008). Pixari ja Disney loodud armas perefilm robotist WALL-E, kes töötab elamiskõlbmatul Maal prügikorjana kuni armub ja satub kosmosereisile, mis lõpuks otsustab inimkonna saatuse.

TED Talk: Kevin Kelly "How AI can bring on a second Industrial Revolution"

See, et ma TED Talk'e armastan vaadata on selgelt ilmnenud nädala nopete postitustest. Eile vaatasin visionäri Kevin Kelly huvitavat arutelu teemal, kuidas tehisintellekt (Artificial Intelligence) toob kaasa teise tööstusrevolutsiooni.

Ta on seisukohal, et tehnoloogia arengus on teatud suunad, mille alusel saab ette näha, mida tulevik toob. Hetkel näeme seda, kuidas asjad muutuvad nutikamaks ja nutikamaks. Kevin Kelly toob mitmeid näiteid, kus tehisintellekt on tänapäeval juba kasutusel nagu lennukite juhtimisel, veebipoes ostjatele soovituste tegemiseks jne, kuid seda kasutatakse n-ö taustal, peidetult. Ta usub, et 20 aasta pärast kasutavad kõik inimesed tehisintellekti viisil, mida pole veel leiutatud. Seega on meil kõigil võimalik olla selle loojaks!

Võrdluseks tehisintellekti massidesse jõudmisega võib tuua interneti. Tänapäeval kasutab seda väga suur osa inimkonnast, kellest märkimisväärselt paljud sotsiaalmeedias suhtlemiseks. Kuid kui internet leiutati, siis oli selle eesmärk arvutite omavaheline suhtlemine ning sotsiaalmeediat kui sellist ei olnud veel olemaski. 

Raamat "Tere, Ruby!"

Soome lastekirjaniku ja programmeerija Linda Liukase raamat "Tere, Ruby!" õpetab lastele vanuses 5-8 algoritmilist mõtlemist. Tegemist on Eesti raamatupoodide selle aasta ühe populaarsema lasteraamatuga.

Raamatu tutvustus kirjastuse Hea Lugu kodulehel:

Raamatu autori Linda Liukase arvates kuulub programmeerimine kahekümne esimese sajandi kirjaoskuse hulka ja koodikirjutamise algtõdede teadmine on peatselt vältimatu. 

Saa tuttavaks Rubyga – väikese tüdrukuga, kellel on tohutu kujutlusvõime. Ruby maailmas on kõik võimalik, kui ta midagi nõuks võtab. Läbi kaasahaarava jutustuse avanevad programmeerimise algtõed, arvutid ja koodid lõbusal ja looval moel. Iga peatüki juurde lisatud tegevuste abil saavad tulevased väikesed koodikirjutajad oma kujutlusvõime põnevalt tööle panna. Väikese Ruby maailmas tasub kindlasti seigelda nii lastel kui täiskasvanutel – see on värviline, põnev, täis uusi mõtteid ja sõpru.

Raamat koosneb kahest osast: jutustus Ruby seiklustest aaretejahil ning ülesanded programmeeriva mõtlemise arendamiseks. Raamat ja selle illustratsioonid näevad välja sama rõõmsad ja positiivsed nagu on selle autor. Jutustus õpetab probleemilahendamisoskust. Mina ootasin kaashaaravamalt kirjutatud lugu, ka süžee tundub kiirustatud. Samas koolieelikust poisile meeldis lugu väga, kuid talle meeldivad meeletult ka kalliskivid ja just nende otsimisega Ruby tegelebki. Täiskasvanud lugejale toob kindlasti naeratuse näole teksti sisse peidetud viited päris elule, näiteks targad pingviinid, kes suhtlevad lühikeste lausetega või mänguhimulised, paindlikud ja kiired robotid, kellele meeldivad pingviinid.

Raamatu väärtuslikum osa on töövihik ülesannetega. Ülesanded on piisavalt lihtsad, selged ning seotud loogilise mõtlemise ja programmeerimisel vaja minevate oskustega. Iga peatüki kohta on teatud ülesanded, mis on seotud peatükis kirjeldatud tegevustega. Siiski ei järgne ülesanded igale peatükile, vaid on eraldi osana raamatu lõpus. Olen kindel, et lastele on töövihiku osas olevate ülesannete lahendamine põnev, kuid kindlasti peaksid ema-isa neid seejuures vajadusel juhendama, nagu on kirjas ka raamatu sissejuhatuses. 

"Tere, Ruby!" sobib hästi ka algkooli tundidesse ning võimaldab lõimida eesti keelt ja matemaatikat.

Lisategevused, mille juhendid on küll inglise keeles, leiab Hello, Ruby! kodulehelt helloruby.com.

Linda Liukas "Tere, Ruby!" (2016), 112 lk
Kirjastus Hea Lugu
Hind alates 15 eurost.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped

Rubic's cube. Foto Shakir Shakiel
Allikas

• Vaatasin Linda Liukase, kes on raamatu "Tere, Ruby!" autor, TED Talki "A delightful way to teach kids about computers". Ta tundub olevat üks äärmiselt positiivne, rõõmsameelne ja heas mõttes lapsemeelne inimene. Järgmisel nädalal tuleb tema raamatu kohta siia blogisse ka postitus.
• Koolielu artikkel Nutiseadmed mõjutavad meie produktiivsust ei ole otseselt seotud programmeerimisega, kuid nutiseadmete negatiivsed küljed on mulle huvi pakkunud juba pikemat aega. Tore, et seda teemat ka eesti keeles käsitletakse.
• Veel üks Koolielu artikkel ja muidugi Robotexist! Artikkel räägib haridusrobotite võistlusest, mis sel aastal toimus esmakordselt.
• HITSA umbes 22-minutiline veebisaade Salasuhtlus veebis ehk mis on asjade internet, mis läks eetrisse oktoobrikuus, aga juhul kui sa seda veel vaadanud ei ole, siis miks mitte nüüd järele vaadata. Asjade interneti (ingl k internet of things) võimalustest ja ohtudest räägivad Linnar Viik, Priit Vimberg, Erkki Leego ja Anto Veldre.
• Kas sina oled tarbija või looja? Loe siit artiklit isetegemise kohta ja võimalustest olla isetegija Eestis.
• Artiklite sari inglise keeles, mis annab põhjaliku ülevaate progammeerimise ja arvutitega seotud ametitest nagu programmeerija, tarkvara arendaja, süsteemianalüütik, riistvara insener ja veebiarendaja.
• Filmisoovituseks seekord Ridley Scotti Blade Runner aastast 1982. Seda filmi tasub vaadata uuesti ka siis, kui oled seda juba näinud. Suurepärase atmosfääriga film, mis põhineb ulmekirjaniku Philip K. Dicki romaanil Do Androids Dream of Electric Sheep?. Peategelase Rick Deckardi ülesandeks on üles otsida ja hävitada vabadusse pääsenud ja Maale saabunud androidid. Sündmuste arenedes seisab filmivaataja silmitsi küsimusega, mis teeb inimesest inimese. Samuti seatakase kahtluse alla peategelase enda päritolu. Peaosas Harrison Ford.

BBC micro:bit

Foto: R4vi

BBC micro:bit on soodne 1/2 krediitkaardi suurune mikroarvuti, millel on 25 pisikest LED lampi, kaks programmeeritavat nuppu, viis ringikujulist ühendust ja 23 pinni, mille külge saab krokodillidega kinnitada sensoreid ja teisi seadmeid. Samuti tuvastab micro:bit liikumist ja teavitab sind, millise ilmakaare suunas liigud. BBC mikroarvuti toetab Bluetoothi, mille kaudu saab suhelda interneti ja teiste seadmetega. Toite jaoks saab kasutada mikroUSB-pesa või patareisid.

BBC micro:bit on küll väike, aga pakub mitmeid võimalusi programmeerimise õppimiseks. Programm kirjutatakse valmis arvutis või nutiseadme äpis ning edastatakse seejärel USB-kaabli või Bluetoothi kaudu micro:bit'i. Kuna mikroarvutil on ainult 8 MB mälu, siis jooksutab ta ainult seda programmi, mis viimasena temasse paigaldati. Koodikirjutamise programme on nii plokk-stiilis kui ka tekstilisi ja neid tuleb järjest juurde. Juba on olemas spetsiaalselt micro:bit'ile kohandatud Pythoni ja Javascripti programmeerimiskeskkonnad, mis on leitavad BBC micro:bit'i kodulehelt. Programmeerida saab igasugu põnevaid projekte, mida kõike ei jõua üles loetleda, aga mõned näited on vilkuv süda, täring, interaktiivne rinnamärk, sammulugeja ja metronoom. Samuti saab ehitada roboteid. Keerulisemate projektide jaoks on vaja soetada lisavidinaid.

Foto: Les Pounder

Tahes tahtmata tekib micro:bit'iga seoses võrdlus Raspberry Pi ja Arduino miniarvutitega. Kui viimaseid sobivad rohkem kasutamiseks vanemate õpilastega (alates 16 eluaastat) ning neid kasutavad ka täiskasvanud, et muuta oma elu mugavamaks ja nutikamaks kodus, tööl või näiteks maal vanaema juures, siis BBC micro:bit on selgelt loodud haridusliku eesmärgiga ja on sobiv vanusele alates 11 eluaastat. Oma kogemusele toetudes võin öelda, et lastele on väga oluline praktiline väljund ehk nad soovivad luua midagi käega katsutavat või silmaga nähtavat või kõrvaga kuuldavat ning seda BBC micro:bit pakubki ja soodsalt.

Ise kuulsin BBC micro:bit'ist esimest korda lähemalt selle aasta kevadel Koolirobootika konverentsil ja sain BBC mikroarvuti järele proovida sügisel IKT hariduskonverentsil "Digitaalselt aktiivne kool". Töötoas kasutasime plokk-stiilis programmeerimiskeelt Microsoft PXT (beta). Programmeerimine oli lihtne ja põnev, kuigi programmeerida tuli ilma juhendita. Hetkel ongi seis selline, et eestikeelseid juhendeid programmide koostamiseks veel pole, seega peab kasutama inglisekeelseid või toetuma oma varasemale kogemusele.

BBC micro:bit'i koduleht on siin, kust leiab muu hulgas mitmeid projekte inglise keeles.

Ka Code Club'i veebilehelt leiab 6 micro:bit'i projekti koos inglisekeelsete juhenditega.

Ideid BBC micro:biti kasutamiseks (koolis)

• Programmeeri kolm smiley't: naerunägu, kurb nägu ja kriipsusuuga nägu, mis vahetuvad nupule vajutamisega. Kasuta neid smiley'sid võõrkeele tunnis, kus õpite tunnetega seotud sõnu. Kui sõna on positiivne, siis näita naerunägu (nt joyful); kui negatiivne, näita kurba nägu (nt irritated); ja kui sõna on neutraalne, näida kriipsusuuga nägu (nt shy). 
• Programmeeri täring. Kasuta seda täringut (õpetliku) lauamängu mängimiseks.
• Enne jõule tehke micro:bittidest jõuluteemaliste vilkuvate kujundite või sõnumitega  jõuluehted.
• Korraldage sõbrapäeval töötuba, kus programmeerite vilkuva südamega rinnamärgi või kaelakee.

Jälgi KristiProget ka Facebookis

Raamat "Noor progeja"

Max Wainewright'i programmeerimisõpik "Noor progeja" õpetab samm-sammult programmeerimist lastele alates 9. eluaastast. Raamatus on toredad illustratsioonid koos robotitest abilistega ning selged õpetused koos ülesannetega, mille lahendusi saab kontrollida iga peatüki lõpus. Samuti selgitatakse arvutite ja programmeerimisega seotud mõisteid nt programm, tsükkel, algoritm, sisend, brauser jt.

Õpetamisel on rohkem rõhku pandud Logole ja Scratchile. Nende programmide õpetused on detailsed ja selgitused põhjalikud. Logo ja Scratchi abil õpib lugeja joonistama kujundeid, loob kunsti ja teeb valmis oma esimesed mängud. Raamatulugeja saab ka Pythoniga programmeerimise kogemuse ning õpib looma lihtsat kodulehte HTML-is, millele on JavaScripti abil lisatud toredaid nuppe, mis muudavad näiteks kodulehe värvi.

Wainewright'i raamat keskendub programmeerimise algtõdede õpetamisele ja sobib hästi esimeseks programmeerimisõpikuks.

Mina võtan sellest raamatust kaasa

• minu esimene kokkupuude Logoga;
• täringuga algoritmimäng;
• ideed kujundite joonistamiseks;
• nõuanded puukide leidmiseks ja silumiseks;
• heli programmeerimine Scratchis;
• abstraktne kunst Scratchis;
• Pythonis mooduli random selgitamine ja õpetamine võileiva valmistamise abil;
• ideid kontrollimaks, kas õpilased oskavad koodi lugeda ehk oskavad koodi nähes öelda, mida see teeb;
• lahedad roboti-spraidid Scratchis kasutamiseks, mille saab alla laadida kirjastuse Quatro Knows kodulehelt.

Max Wainewright "Noor progeja" (2016), 136 lk

Õpetatavad keeled: Logo, Scratch, Python, HTML, JavaScript

Kirjastus Varrak

Hind alates 13.01€

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped

Nädala nopped annavad ülevaate jooksval nädalal tehtud-nähtud-katsutud asjadest.

Allikas

• 5 reasons to Teach Kids to Code - inglisekeelne infograafik viiest põhjusest, miks õpetada lastele programmeerimist.
• Vaatasin intervjuud Linuxi looja Linus Torvaldsiga. Kuigi ta vestleb Linuxist, avatud lähtekoodist ja programmeerimisest, siis huvitavam külg on see, et selle ligi 22-minutit kestvas intervjuus räägib Linus avameelselt, milline inimene ta on. Arvan, et just tema iseloomuomadused tingisidki selle, et sündis avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mis muutis maailma. Intervjuu on salvestatud 2016. aasta veebruaris TED konverentsi raames.
• Loe intervjuud Haridusrobootika loob teed homsele tööstusrobootikale.
• TED Education video Can machines read your emotions? räägib arvutite võimest lugeda emotsioone ja kuidas on võimalik see neile selgeks õpetada.
• Loo Sonic Pi'ga jõulumuusikat. Inglisekeelne juhend siin.
• Reisi ajas tagasi ja vaata, milline nägi sinu lemmikveebileht välja näiteks aastal 2001. Selleks mine veebilehele archive.org ja sisesta ajamasinasse oma lemmikveebilehe URL ja sulle kuvatakse lehe salvestuste ajalugu. Ülevalt graafikult saad valida aasta (tulbad näitavad ajaloo olemasolu) ja avanenud kalendrist juba täpsema kuupäeva. Mina sisestasin imdb.com'i veebiaadressi ning kogesin tõesti põnevat ja samas nostalgilist rännakut sajandi algusesse. The Wayback Machine on salvestanud veebilehti alates 1990. aastate lõpust.
• Noored Minecrafti sõbrad ehitavad KoodiTunni ajal virtuaalset Baltikumi.
• Filmisoovitus. Jaapani anime Samâ uôzu (Suvesõjad) aastast 2009, milles teismeline matemaatikageeniusest peategelane Kenji Koiso põhjustab kogemata kokkupõrke reaalse ja virtuaalse maailma vahel peale seda, kui ta lahendab ära salapärase matemaatilise probleemi. Niisiis ei jäägi tal üle muud, kui astuda võitlusesse virtuaalsete tegelastega, et oma viga heastada ja päästa maailm kaosest.