MOOC Programmeerimise alused vol 2

Programmeerimine on tore. Foto: Mimi Thian on Unsplash

Selle postituse kirjutan peamiselt positiivsete emotsioonide ajendil. Juhtus nõnda, et teatud asjade kokkulangemise tõttu pidin uuesti läbima Tartu Ülikooli MOOCi "Programmeerimise alused", mis on mõeldud algajatele Pythoni õppimiseks. Esimesest korrast kirjutasin siin. Selle aasta kogemus on üsna erinev kahe aasta tagusest ning peagi selgitan kuidas. N-ö disclaimeriks on see, et mul on läbitud ka keerulisem järelkursus "Programmeerimise alused 2", mis võis mulle anda teatud eelise.

Lühidalt kordan üle, kuidas "Programmeerimise alused" veebikursusel õppimine käib. Kaheksa nädala jooksul on sul iga nädal selgeks õppida uus teooriaosa. Abiks on rohked näited ja enesekontrolliküsimused. Iga nädala lõpeb kontrolltööga (tulemus peab olema vähemalt 90%) ning kolme kohustusliku ülesande ja ühe valikülesande lahendamisega, mis kõik peavad läbima auotmaatkontrolli (mistõttu lahendus peab vastama kõigile ülesandes kirjeldatud nõuetele).

Niisiis... minu "Programmeerimise alused" vol 2. See oli väga mõnus kogemus, sest seekord ei pidanud ma ülesannete lahendamisel pikalt nuputama, kuidas programm kirjutada, vaid kui olin ülesande kirjelduse läbi lugenud, siis ma oma vaimusilmas juba nägin, milline see programm peab olema, mis soovitud tulemuse annab. Ainuke vaev oli see ilma vigadeta valmis kirjutada. Huvitav oli seegi, et programmi tööd Thonnys kontrollides sain suuremast osast veateadetest aru, st oskasin nendele toetudes ruttu vea üles leida - see aitas puudused kiiremini kõrvaldada kui esimesel korral, mil veateated olid minu jaoks üsna arusaamatud. Nagu ikka, oli ülesandeid, mis nõudsid oskuste ja teadmiste uut moodi kasutamist ja suutsin seda ka üsna probleemivabalt teha. Peamiselt tänu sellele, et mul olid peas õiged seosed olemas.

See on nii lahe tunne, kui sa päriselt oskadki õigetes kohtades õiget koodi kasutada ja ei pea õige lahenduse kallal kõvasti ja mitu tundi vaeva nägema, nagu MOOCi kursusel sageli juhtub, eriti siis kui sul pole varasemat programmeerimise kogemust. 

Lisan veel, et "Programmeerimise alused" MOOCi autorid on kursust alates minu esimesest korrast edasi arendanud, mis on super. Kuigi mu mälu võib mind petta, siis mulle tundus, et ka ülesannete valik on veelgi mitmekesisem. Valikus on veelgi suuremat väljakutset pakkuvaid ülesandeid kui eelmisel korral, mis on äärmiselt tore. Mida keerulisema ülesande suutsin ära lahendada, seda suuremat rahulolu tundsin.

Nüüd võib tekkida küsimus, et mis selle postituse eesmärk on. Peamiselt ehk see, et programmeerimise õppimine ei ole lihtne, kuid vaev tasub ära. Mingi hetk tekivad sul peas õiged seosed ja siis on koodikirjutamine pigem nauding kui piin. 

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Kuidas veebikursusel lõpuni vastu pidada

Veebikursusel saab õppida ka kohvikus. Foto: Terry Johnston

Aprilli keskpaigast alates on taas kõigil huvilistel võimalus osaleda Tartu Ülikooli kõige populaarsemal avatud ligipääsuga masskursusel ehk MOOCil "Programmeerimisest maalähedaselt". Mitmetel erinevatel põhjustel on interneti vahendusel õppimine raskem kui kontakttundide vormis õppimine. Olles nüüd läbinud kõik kolm Tartu Ülikooli programmeerimise veebikursust, otsustasin kirja panna need tegevused, mis aitasid minul need kursused edukalt lõpetada.

Leia kaasvõitleja

Kursuse lõpetamise tõenäosus on palju suurem, kui sul on sõber või tuttav, kes sinuga samal kursusel õpib. Nii saate üksteist julgustada, motiveerida ja aidata. Rasketel hetkedel on see väga oluline. Lisaks tekib väike võistlusmoment, et kui tema sellega hakkama saab, siis mina ei ole ju kehvem. Minul oli kõigil kolmel korral olemas hea tuttav (mitte samas isikus), kes minuga samal ajal samal kursusel programmeerimist õppis ja sellest oli just eespool mainitud põhjustel hästi palju abi.

Leia õppimiseks kindel aeg

Tark on paika panna kindel aeg, millal sa õppimisega tegeled ning see peab tõesti olema aeg, mil sul teisi kohustusi või kedagi segamas ei ole. See võimaldab sul keskenduda ainult ühele tegevusele ehk õppimisele. Nii saad teemasse korralikult ja rahulikult süveneda. Minul oli selleks ajaks nädalavahetus. Mõned korrad lükkus õppimine tööpäevadele ja siis oli palju raskem programmeerimisele keskenduda, sest aega oli vähem ning teised kohustused ja mõtted segasid, mis omakorda tähendas, et õppimine oli üsna ebaefektiivne.

Võta appi paber ja pliiats

MOOCid viiakse läbi internetis, mis tähendab, et õppematerjalid, ülesanded ja testid on kõik veebikeskkonnas. Selles olukorras võib ununeda, et mõnede probleemide lahendamiseks on mõistlik võtta appi paber ja pliiats. Need kaks vahendit aitavad probleemi ehk ülesannet visualiseerida, mis omakorda viib lähemale lahenduse leidmisele. Mina kasutasin paberit ja pliiatsit ka siis, kui mõni teema õppematerjalis veidi segaseks jäi. Näiteks visualiseerisin nende eelmiste sajandite vahendite abil mõnede programmide tööd ja see tõesti aitas teemast paremini aru saada.

Ole positiivne

Usu endasse. Ära anna alla. Ole kannatlik. Vahel kui sul on tunne, et ei suudagi ülesannet ära lahendada, siis tuleta omale meelde, et igale probleemile on olemas lahendus, pead selle lihtsalt üles leidma. Mina tuletasin omale meelde sedagi, et kõik eelmised ülesanded sain lahendatud, järelikult saan ka selle.

Hommik on õhtust targem

Kui juhe kokku jookseb, siis võta pikem paus ja tegele millegi muuga (näiteks mine niida muru) või maga öö ära ja seejärel proovi uuesti. Isegi kui sa aktiivselt probleemile ei mõtle, püüab su aju ikkagi n-ö passiivselt lahendust leida. See on üks põhjus, miks mõne aja möödudes on ülesannet lihtsam lahendada, kui lahenduse kallal pikalt ilma pausideta töötades.

Motivatsioon

Lõpetuseks lisan veel seda, et minu üles loetud võtted või ükskõik kelle teise nõuanded on kasutud, kui sul endal puudub motivatsioon kursuse läbimiseks. Seega on number üks tegevus leida põhjus, miks on sinu jaoks oluline see kursus läbida. See motiveeriv põhjus ei pea olema midagi sügavat (nt naabrimehest mitte kehvem olemine sobib ka), peaasi, et see aitab sul rasketel hetkedel vastu pidada.

Jälgi KristiProget Facebookis

TÜ MOOC "Programmeerimise alused 2"

Umbes nii õpin ka mina. Foto: scott feldstein (Flickr)

Jaanuari keskpigast kuni 11. märtsini läbisin Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi korraldatud vaba ligipääsuga masskursuse (MOOC) "Programmeerimise alused 2", kus õpitakse programmeerimist Pythoni programmeerimiskeeles. See on jätkukursus neile, kes on lõpetanud kursuse "Programmeerimise alused".

Kursuse algus, eriti 2. nädal, ehmatas ikka päris ära. Ülesandeid oli palju ja keerulised ning nõudsid õppematerjali väga põhjalikku läbitöötamist ehk sellest süvitsi arusaamist. Ma ei julge isegi tunnistada, kui palju aega mul 2. nädala läbimise peale kulus. Samas ei tekkinud mul kordagi mõtet alla anda ja kursus pooleli jätta. Eelmised kursused ("Programmeerimise alused" ja "Programmeerimisest maalähedaselt") olid süstinud minusse piisavalt eneseusku ja arusaamist, et ükski probleem ei ole mission impossible ning lahendus is out there. Kursuse korraldajad andsid lootust, et peale teist nädalat läheb lihtsamaks. Õnneks läkski. 3.-5. nädal tundusid peale 2. nädala katsumusi harjumatult lihtsad. 6. nädal oli rekursioon ja see esitas jälle suurema väljakutse. See oli esimene kord, kui mul tekkis kahtlus, kas suudan selle kursuse lõpetada. Kursuse lõputööks tuli ise valida teema ja projekti raames natuke mahukam programm koostada, mis etteantud nõuetele vastaks. Projekt võttis küll palju aega, aga kuna teema oli minu enda valitud, siis see motiveeris.

"Programmeerimise alused 2" eristus eelmistest sama sarja MOOCidest selle poolest, et abiliini enam polnud, st küsimustega kursuse läbiviijate poole pöörduda ei saanud. Abi sai küsida foorumis kursusekaaslaste käest ja tegelikult toimis see üllatavalt hästi. Nii mõnegi mure sain foorumi arutelude abil lahendatud. Samuti oli jätkuvalt paljude ülesannete juures murelahendaja ja mitme ülesande juurde lisati kursuse käigus ka abistav video, mis minugi 6. nädalal ummikseisust välja aitas. Uue formaadina proovisid kursuse korraldajad laivprogrammeerimist, kus tunni aja jooksul sai reaalajas küsimusi esitada, millele üks kursuse õppejõududest videopildi vahendusel vastatas. Kokku toimus neli laivprorgammeerimise seanssi.

Nagu öeldud, siis see kursus oli eelmisest ehk "Programmeerimise alused" kursusest omajagu keerulisem. Kursuse korraldajate sõnul on nende eesmärk, et selle läbinud inimesed saavutavad sama taseme kui IT erialade 1. kursuse tudengid 1. semestri lõpuks. Olen uhke, et suutsin kursuse "Programmeerimise alused 2" edukalt läbida, sest pingutust nõudis see omajagu, eriti seetõttu, et kursus sattus tegevusterohkele ajale ja aja leidmine õppimise jaoks ei olnud lihtne. Kuid minu huvi programmeerimise vastu on alles ja see on ehk isegi suurem kui kunagi varem.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Seotud postitused
TÜ MOOC "Programmeerimisest maalähedaselt"
TÜ MOOC "Programmeerimise alused"

Raamat "Nupula" õpetas mind mõtlema

Paar päeva tagasi mõtlesin oma kooliajale ning meenusid matemaatikatunnid ja matemaatikaõpetaja. Ma arvan, et ma ei liialda, kui väidan, et minu matemaatikaõpetaja oli/on üks vähestest õpetajatest, kes tegeles nutikamate õpilastega. Nimelt lasi ta taibukamatel põhikooliõpilastel lahendada nuputamise ülesandeid ja andis iga lahenduse eest punkte, mis ta kokku liitis ja tabelisse kandis. Niimoodi tekkis meil, õpilastel, omavahel väike võistlusmoment. Minulgi oli au seda tabelit vahel juhtida. Tänu nuputamise ülesannetele arendasime oma matemaatilisi võimeid ja kasvas huvi matemaatika vastu. Matemaatikaõpetaja, kellest jutt on, on "Nupula" raamatute autor Aavo Lind.

Raamatu tutvustus
Humoorikalt illustreeritud raamat sisaldab huvitavaid ülesandeid matemaatikast ja füüsikast. Raskusastme järgi on nad jaotatud kolme ossa. Iga osa lõpus on näpunäited ja vastused, mis on abiks raskemate ülesannete lahendamisel.
"Nupula" on mõeldud eelkõige IV-VI klassi õpilastele, kuid pakub nuputamisrõõmu ka vanematele.

"Nupula" (Valgus 1988) ja "Nupula jälgedes" (Valgus 1988) raamatud olid mul kodus olemas ning tegelesin nende ülesannete lahendamisega ka vabal ajal. Need raamatud õpetasid mind loogiliselt mõtlema ja probleeme lahendama - oskused, mis tulevad kasuks nii elus kui ka programmeerimisel.

Vaevalt need raamatud mul olemas oleks olnud, kui mu isa selliste asjade vastu huvi poleks tundnud. Temalt sain ka abi, kui mõni nuputamisülesanne selgitust vajas ja vahel mõne vihje, kuidas lahenduseni jõuda. Samas ei teinud ta kunagi minu eest neid ülesandeid ära, pidin ikka alati ise lahenduse välja mõtlema - lähenemine, mida ma ka oma õpilaste puhul kasutan.

Uustrükke "Nupulast" pole tehtud ja raamatupoodidest seda osta ei saa. Siiski järelturult võib seda täitsa leida. Näiteks Raamatukoi veebipoes on "Nupula jälgedes" hetkel täitsa olemas.

Jälgi KristiProget Facebookis.

IKT ameteid tutvustav koolitus spetsialistidele

Foto: Lead Beyond

Osalesin hiljuti IKT ameteid tutvustaval koolitusel Tallinna Tehnikaülikoolis. Koolitus keskendus peamiselt neljale teemale:

1. ülevaade tööturu hetkeolukorrast ja tulevikutrendidest pearõhuga IKT valdkonnal;
2. ülevaade IKT ametitest ja töö sisust ning õppimisvõimalustest;
3. nõudmised töötajatele ja karjäärivõimalused;
4. IKT ettevõtete külastamine.

Ma ei peatu väga pikalt koolituse sisul, kuid toon välja mõned endale olulised mõtted ja punktid: 

• suurandmete (big data) valdkonda ootab ees suur areng, sest selle võimalused on hetkel kasutamata;
• pole ametit, kus ei lähe vaja IKT pädevusi;
• Rajaleidja portaalis on 22 erinevat IKT valdkonna ameti tutvustust;
• valdavalt nõutakse IKT ametites vähemalt magistrikraadi;
• suurema edu ja paremad väljavaated tagab see, kui kombineerid oma õpingutes IT mõne teise valdkonnaga (nt IT ja põllumajandus, IT ja logistika);
• IT ei võta inimestelt tööd: iga kaotatud töökoha kohta tuleb 2,4 uut töökohta;
• IKT valdkonna 3 olulisemat oskust on loovus, analüüsioskus ja suhtlemisoskus;
• IKT erialad ei sobi kõigile.

Koolitajad olid oma ala asjatundjad ning neid oli huvitav kuulata. Tore oli see, et nad julgustasid kaasa rääkima ja mõtlema ning olid valmis kõigile meie küsimustele vastama. Omamoodi väärtuslik kogemus oli ettevõtete külastamine. Ettevõtetest kirjutan pikemalt eraldi postitustes.

Usun, et sellisest koolitusest on kasu igale õpetajale mitte ainult IKT aineõpetajale või karjäärispetsialistile, sest koolitus andis reaalse kokkupuute ettevõtetega ja hea ülevaate nende ootustest oma töötajatele. See omakorda peaks koolitusel osalenud õpetajat panema mõtlema, kas tema oma töös (õppeaines) arendab õpilastes neid oskusi, mis on vajalikud selleks, et olla tulevikus edukas. Edukuse all ei pea ma silmas suurt sissetulekut, vaid toimetulemist kiiresti muutuvas ühiskonnas (sh tööturul). Ja kui vastus on 'ei', siis peaks ta mõtlema, mida ta saab teha ja peab tegema teistmoodi, et vastus küsimusele oleks 'jah'.

IKT valdkonna ameteid tutvustavad spetsialistide koolitused toimuvad veel mitu korda. Mõned grupid on juba täitunud, kuid on veel vabu kohti. Info ja registreerumine siin.

TÜ MOOC "Programmeerimise alused"

Foto: John Loo

Selle aasta jaanuari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani osalesin Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koostatud ja läbiviidud tasuta ligipääsuga veebikursusel "Programmeerimise alused". Tegemist on "Programmeerimisest maalähedaselt" jätkukursusega, mis õpetab algajatele programmeerimist Pythoni programmeerimiskeeles. Eelmisel nädalal sain e-tunnistuse ja nüüd saan taas kord uhkusega teatada, et sain hakkama ja kursus on läbitud! Alustajaid oli 1300 ringis, lõpetajate kohta andmeid mul pole, kuid kursuse jooksul kuuldud info põhjal arvan, et lõpetajate arv jäi 700 kanti.

Need olid kaheksa pingelist, kuid põnevat nädalat. "Programmerimise alused" oli tõesti kraadi võrra keerulisem kui "Programmeerimisest maalähedaselt", kuid kordas üle 'soojenduskursusel' käsitletud teemad enne uue materjaliga jätkamist. Samas oli vaim valmis isegi keerulisema kursuse jaoks. "Maalähedaselt" kursuse läbimisest oli palju kasu, sest seal omandatud teadmised, kogemused ja n-ö programmeeriv mõtlemine võimaldasid jätkukursuse ülesanded suhteliselt kiirest ära teha, mis oli mulle väga meeltmööda, sest ajaga ei olnud mul priisata. Igatahes kulus mul kokkuvõttes kursuse materjalide läbitöötamiseks ja ülesannete lahendamiseks vähem aega kui sissejuhataval kursusel.

Kursus "Programmeerimise alused" oli hästi korraldatud ja läbiviidud ning sarnanes ülesehituselt "Programmeerimisest maalähedaselt" kurusega. Isegi osa silmaringi materjalidest olid samadel teemadel. Samas andis see mulle piisavalt julgust jätkata uuel õppeaastal juba edasijõudnute kursusega "Programmeerimise alused 2", mis pidi eelnevatest oluliselt keerulisem olema. Aga väljakutsed mulle meeldivad!

Mul on äärmiselt hea meel, et sellised avatud kursused nagu Tartu Ülikooli pakutavad programmeerimise MOOCid olemas on. Kursuste korraldajad on lubanud, et uuel õppeaastal tulevad kõik need kursused taas ning kõik huvilised on oodatud osalema. Kaotada pole ju midagi!

Jälgi KristiProget Facebookis.

Teemaga seotud varasemad postitused
Minu kogemus "Programmeerimisest maalähedaselt" kursuselt

Miks õppida programmeerimist hobina?

Foto: EFF Photos

Peale seda kui läbisin TÜ "Programmeerimine maalähedaselt" kursuse ja sellest oma tuttavaid teavitasin, ise enda üle uhkust tundes, on minult korduvalt küsitud, et miks otsustasin oma vabast ajast programmeerimist õppida. Teatavasti ei plaani ma hakata elukutseliseks programmeerijaks. Sel nädalal alustasin oma järgmise TÜ veebikursusega "Programmeerimise alused".

Aga miks siis programmeerimine (ja mitte keevitamine, iluuisutamine või näiteks sokikudumine)? Selles veidi isiklikumas postituses mõtisklengi veidi sellel teemal, mis mind programmeerimise juures võlub ja miks üldse õppida programmeerimist, kui eesmärk pole töötada programmeerijana.

Probleemide lahendamise väljakutse

Peamine põhjus on see, et mulle meeldib probleemidele lahendusi leida. Programmeerimine seisnebki ju selles, et sul on mingi idee või probleem ning sul tuleb välja mõelda, kuidas seda ideed teostada või probleemi lahendada. Ja see on suurepärane tunne, kui oled mingi probleemi kallal pikalt pead murdnud ja vaeva näinud ning siis viimaks lahenduse leiad! Programmeerimine pakubki seda mõnusat tunnet, kuid mitte ainult. Programmeerimisel on sul tulemuseks midagi reaalselt nagu näiteks robot, mis liigub mööda joont või programm, mis arvutab automaatselt liitintressi, või oma hobisid tutvustav kodulehekülg või programmeerid hoopiski oma esimese muusikapala. Praktiline väljund motiveerib.

21. sajandi oskused

Tegeledes programmeerimisega areneb nii probleemide lahendamise oskus, kriitiline kui ka loogiline mõtlemine ning loovus. Neid oskusi ei lähe vaja ainult koodikirjutamisel, vaid peaaegu kõigis eluvaldkondades olgu selleks siis laste kasvatamine, ideest toote arendamine või ettevõtlusega tegelemine. Kui nüüd mõelda sellele, milliseid oskusi peetakse oluliseks 21. sajandil, et olla edukas (tööturul), siis väga sageli nimetatakse top 10-s ka neid nelja oskust. Lisaks nendele arenevad kannatlikkus ja püsivus, sest pead tegelema probleemiga kuni lahenduse leidmiseni. Mitte iga lahendus ei tööta, mis tähendab, et tuleb uus lahendus välja mõelda; või su programm ei käivitu, sest seal on viga, mis tähendab, et pead vea leidma ja siluma. Vigade leidmine ei ole üldse lihtne ning nõuab kannatlikkust ja püsivust.

Eneseväljendusoskus

Arendad eneseväljendusoskust. Kui sul on probleem ja vajad sellega abi, siis pead suutma end arusaadavalt väljendada. Seda enam, et kuna erinevate inimeste mõtlemine ei tööta täpselt samamoodi, siis oma mõttekäigu teisele selgitamine ei olegi nii lihtne. Kuid mida rohkem praktikat, seda paremini see välja tuleb.

Matemaatika rakendamine

Koodikirjutamine arendab matemaatilisi võimeid. Osaliselt on programmeerimine ja matemaatika seotud seetõttu, et (tekst)ülesannete lahendamise protsess on sarnane programmeerimisülesannete lahendamisega. Näiteks tuleb sul välja selgitada, millised algandmed on sul juba olemas ja kuidas saad neid oma lahenduses kasutada. Samuti pakub koodikirjutamine võimaluse matemaatikatunnis õpitut praktikas rakendada. Näiteks kui sinu ülesandeks on koostada programm, mis arvutab inimese kehamassiindeksi ja annab teada, kas ta on alakaaluline, normkaalus või ülekaaluline, siis ilma matemaatiliste teadmisteta ei ole seda programmi võimalik koostada. Mulle on matemaatika alati meeldinud ja mulle pakub suurt heameelt see, et saan kunagi koolis õpitud asju meelde tuletada ja programmeerimisel kasutada.

Teised põhjused

Programmeerimise õppimise 'kõrvalnähtuseks' on see, et areneb funktsionaalne lugemisoskus, mida läheb vaja nii teooriast aru saamiseks kui ka ülesannete lahendamisel. Teinekord peab ühte ja sama lõiku või ülesannet mitu korda läbi lugema, et sellest probleemi lahendamiseks vajalik informatsioon üles leida.

Leiad uusi sõpru ja tuttavaid. Kuigi programmeerimine ei ole sotsiaalne tegevus, siis selle õppimisel on sotsiaalne külg täitsa olemas. Osaledes kursustel saad tuttavaks uute ja huvitavate inimestega, kellega sul on sarnased huvid. Samuti saad nüüd osa võtta vestlustest arvutite ja programmeerimise teemadel, mis varem olid sinu jaoks võõrad ja mõistetamatud.

Kokkuvõte

Võttes pika jutu kokku, siis programmeerimist tasub õppida, sest

• arendad probleemide lahendamise oskust, kriitilist mõtlemist ja loogilist mõtlemist; 
• arendad loovust;
• suureneb kannatikkus ja püsivus;
• saad ise midagi oma teadmiste ja oskustega luua;
• arendad matemaatilisi võimeid;
• saad matemaatikas õpitud teadmisi praktikas rakendada;
• õpid end selgemini väljendama;
• arendad funktsionaalse lugemise oskust;
• leiad uusi tuttavaid.

Lõpetuseks

Et see postitus lõpuni aus oleks, siis pean üles tunnistama kaks asja. Esiteks, et tegelikult tahtsin peale gümnaasiumi lõpetamist programmeerijaks õppida, aga olles õrnema soo esindaja, ei jätkunud mul tol ajal julgust nii mehist ala õppima minna. Teiseks, programmeerimine ei ole mulle enam ainult hobi. Viimase pooleteise aasta jooksul olen saanud neid teadmisi ja oskusi mingil määral ka tööalaselt kasutada.

Jälgi KristiProget Facebookis.

TÜ MOOC "Programmeerimisest maalähedaselt"

Allikas

Kuna mul on nüüd olemas ka tunnistus, siis saan uhkusega teatada, et olen üks 1133 inimesest, kes sügis 2016 lõpetas e-kursuse kvaliteedimärgiga hinnatud MOOCi "Programmeerimisest maalähedaselt". Kursust korraldab Tartu Ülikool. See oli minu esimene MOOC üldse ja mulle sobis selline massikursusel õppimine, kus saad ise valida õppimise aja, koha ja tempo. Kursusel osales ka tuttavaid ning toetasime ja motiveerisime üksteist. Hea oli selle juures see, et lahendusi omavahel jagades saime näha, kui erinevalt on võimalik ühte ja sama probleemi ehk ülesannet lahendada.

Kursus on suurepäraselt koostatud ja väärib saadud tunnustust. Õppematerjalid on mitmekesised ja ei keskendu ainult koodikirjutamisele, vaid avardab silmaringi laiemalt. Sain sellelt kursuselt mõtteid, kuidas oma tunde huvitavamaks ja elulisemaks teha. Kokkuvõttes andis see kursus mulle rohkem, kui oodata oskasin.

Korraldajad on lubanud, et kevadel tuleb "Programmeerimisest maalähedaselt" taas. Kindlasti soovitan osaleda.

Kursuse õppematerjalid on avalikud ja need leiab siit.

Jälgi KristiProget Facebookis.