TED Talk "Teach kids bravery, not perfection"

See ei tule ilmselt kellelegi uudisena, et naissugu on STEM valdkonnas alaesindatud. Seda probleemi käsitleb oma TED kõnes "Õpeta lastele vaprust, mitte täiuslikkust" ka Reshma Saujani, kuid natuke teise nurga alt. Toetudes üllatavale statistikale ja elust võetud näidetele, selgitab USA Kongressi kandideerinud naine, kuidas tüdrukud ja naised püüdlevad täislikkuse poole, samas kui poisid ja mehed paistavad silma vaprusega. Täiuslikkuse poole püüdlemine tekitab hirmu ebaõnnestumise ees ja mõjutab naiste erialavalikuid.

Selleks, et õpetada tüdrukutele vaprust ehk kartmatust eksida ja vigu teha, asutas Reshma Saujani kooli, kus tüdrukud õpivad programmeerima, mh loovad tüdrukud rakendusi, et lahendada elulisi probleeme.

Oma kõne lõpus ütleb Reshma, et meie kõigi ülesanne on õpetada tüdrukutele vaprust.

Kui tüdrukute ja vapruse teema rohkem huvi pakub, siis võib kuulata-vaadata naistuletõrjuja Caroline Paul'i TED kõne "To raise brave girls, encourage adventure".

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

TED "Digital humans that look just like us"

Lõpetasin just selle vahva TED kõne, kus laval oli korraga kaks inimest - üks päris inimene ja teine tema 3D koopia, vaatamise. Kuidas esinejast 3D koopia tehti ja kus seda tehnoloogiat kasutama hakatakse, saab teada ja näha tarkvarateadlase Doug Roble'i perfomance-kõnes.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

TED Talk "The artificial muscles that will power robots of the future"

Praegused humanoidrobotid on jäigad ja kohmakad, sest nende lihased on jäigad. Mehaanikainsener Christoph Keplinger tutvustab robotlihaseid, mis on pehmed ja painduvad ning imiteerivad seeläbi elusolendite lihaseid. Robotlihase toimimispõhimõte on üsna lihtne: vedelik ja elektrivool.

Kui tema teadustööd saadab edu, siis on sellistel robotlihastel mitmeid kasutusvaldkondi, millest mõned oleksid sujuvamalt liikuvad robotid ja kunstjäsemed, mis on tugevamad ja vastupidavamad kui inimlihased. Kõne lõpus vihjab Christoph Keplinger üsna selgelt küborgidele (ise ta seda sõna siiski ei kasuta), mis võiksid saada võimalikuks tema tehnoloogiat kasutades. Kõnelejal on ka hea huumorisoon, nii et tema kõnet vaadates saab mõned korrad naerdagi.

Jälgi KristiProget Facebookis.

TED Talk "How computers are learning to be creative"

Foto: kuvatõmmis

"How computers are learning to be creative" on natuke vanem, aastast 2016, TED kõne, mida mina sattusin vaatama alles nüüd. Mul oli huvitav algusest lõpuni.

Kõigepealt räägib Blaise Agüera y Arcas veidi aju-uuringute ajaloost, seejärel selgitab ta põhikoolimatemaatika tasemel ehk lihtsustatult, kuidas arvutid õpivad fotol olevaid linde, loomi, inimesi jne ära tundma ning viimases kolmandikus selgitab ja demonstreerib kõneleja, kuidas arvutid loovad kunsti, kasutades põhimõtteliselt sama valemit, mille abil nad olendeid fotodel ära tunnevad. Arvutite loodud kunst näeb muuseas väga lahe välja.

Sulle võib veel huvi pakkuda

TED Talk "How we can teach computers to make sense of our emotions"
TED Talk "The incredible inventions of intuitive AI"
TED Talk "How AI can enhance our memory, work and social lives"

TED Talk "The incredible potential of flexible, soft robots"

N-ö jäikasid roboteid kasutatakse tööstuses väga palju ja kontrollitud keskkonnas saavad nad suurepäraselt oma tööülesannetega hakkama. Väljaspool kontrollitud keskkonda aga muutuvad jäigad robotid abituks ja kasutuks. Kuna robotid on oma tööülesannetes kordades täpsemad ja kiiremad kui inimesed, siis võiks neid palju laialdasemalt kasutada, kuid jäikus saab sageli takistuseks.

Lahenduseks on pehmed robotid (soft robots), mille arendamisega järjest rohkem tegeletakse. Nagu robootikas tavaks on, võetakse ka pehmete robotite puhul eeskuju loodusest. Biomeditsiiniinsener Giada Gerboni tutvustabki oma TED kõnes "The incredible potential of flexible, soft robots" uusimaid arenguid selles valdkonnas. Kuigi kasutusse jõudmiseni on veel pikk tee käia, on tegemist huvitava kõnega. Minu jaoks on kõne suurim väärtus see, et ta demonstreerib pehmete robotite kasutusvõimalusi meditsiinis.

TED Talk "How we need to remake the internet"

Jaron Lanier on kogenud TED kõneleja, kuid mitte ainult. Ta on ka visionär. Ja virutaalreaalsuse isa. 1985. aastal asutas ta ettevõtte, mis esimesena tootis ja müüs virutaalreaalsuse prille ja kindaid tavakasutajale. Tema nimega seostatakse ka avatare ja virutaalmaailma, milles viibib korraga mitu inimest. Kui tutvuda tema elu ja saavutustega, ilmneb et tegemist on andeka inimesega.

Oma kõige värskemas TED kõnes meenutab ta 1980-ndaid ja seda, millisena ta internetti tol ajal ette kujutas. Ta ei salga, et ta ettekujutus oli idealistlik. Oma kõnes jõuab ta sujuvalt tänapäeva ja võtab teemaks tehnoloogiahiiglaste Google'i ja Facebooki ärimudeli, mis on üles ehitatud reklaamimüügile. Ta tunnistab, et tegemist ei ole enam sotsiaalvõrgustikega, vaid inimeste käitumist kujundavate impeeriumitega (behavior modification empires). Jaron teeb kõrvalepõike psühholoogiasse ja selgitab biheivorismi abil, kuidas inimesed reageerivad välismaailmast saadud stiimulitele. Just sama lähenemist kasutavad oma ärimudelis Google ja Facebook.

Jaron leiab, et selline lähenemine, kus pakutakse küll tasuta teenust, aga mõjutatakse inimesi (ehk kujundatakse nende käitumist) reklaamide kaudu, on viga. Samas leiab ta, et kui me mõistame seda viga ja selle tekkepõhjuseid, siis on võimalik seda parandada. See tähendab küll tasulist sotsiaalvõrgustikku, aga Jaron toob näiteks Netflixi, mille eest inimesed maksavad ja on nõus maksma, et saada kvaliteetset teenust.

TED kõne "How we need to remake the internet" on ligi 15 minutit pikk, kuid on informatsioonirohke ja lõimib mitme valdkonna teadmisi, mis teeb selle ettekande ühelt poolt huvitavaks, kuid samas nõuab selle jälgimine kuulajalt tähelepanelikkust.

See TED Talk kõnetas mind seetõttu, et Jaron Lanier ei ole esimene inimene, kes osutab vajadusele luua tasuline sotsiaalvõrgustik. Inimesed on nõus raha välja käima selleks, et nende kohta kogutud andmetega ei äritsetaks. Küsimus ongi selles, et kes on see ettevõtlik inimene, kes julgeb Facebooki suuruse ettevõtte kõrvale luua sotsiaalvõrgustiku, mille eest küsitakse inimestelt tasu. Netflix sai sellega filmi- ja seriaalimaailmas hakkama. Spotify tegi sama muusikamaailmas. Youtube liigub (osaliselt) tasuliseks muutumise suunas. Ehk on aeg küps ka tasulise sotsiaalvõrgustiku jaoks?

TED Talk "How we can teach computers to make sense of our emotions"

IBM's disainerina töötav Raphael Arar selgitab oma TED kõnes, miks on äärmiselt keeruline programmeerida masinat inimese moodi suhtlema. Selle illustreerimiseks kõneleb ta nostalgiast, intuitsioonist ja kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Ta tutvustab ka oma interaktiivseid projekte, mille abil võiks (kaugemas) tulevikus luua tehnoloogiat, mis suudab inimestega suhelda inimeste moodi.

Raphael Arari "How we can teach computers to make sense of our emotions" oli mulle huvitav seetõttu, et kuna tunded ja suhtlemine on inimesele nii omased, siis ei mõtlegi me sügavamalt kui keeruliste protsessidega on tegelikult tegemist. IBMi disaineril õnnestub väga hästi selgitada, miks tehisintellekt ei suuda inimese moodi suhelda ning mulle isiklikult jäi mulje, et lähimas tulevikus seda ei juhtu ka.

TED Talk "How quantum physics can make encryption stronger"

Täie võimsusega kvantarvutit ei ole veel võimalik ehitada, aga nende loomisega tegeletakse aktiivselt ja arvatavasti juba mitte väga kauges tulevikus on meil olemas superarvutid, mille arvutusvõimsus ei ole isegi mitte natuke võrreldav tänapäevaste superarvutitega. Kvantarvutite reaalsuseks saamisega kaasneb oht andmete kaitsele, sest praegused kaitsesüsteemid on kvantarvuti poolt lihtsasti lahtimurtavad.

Oma TED kõnes räägibki Vikram Sharma sellest probleemist, selgitades kõigepealt James Bondi abil võimalikult lihtsalt ja piltlikult, kuidas andmeid krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse ning miks praegune süsteem on haavatav. Seejärel selgitab ta sama James Bondi näite abil, kuidas kvanttehnoloogia abil, mida kasutatakse ka kvantarvutite väljatöötamiseks, on võimalik andmeid juba praegu paremini kaitsta.

Krüpteerimiseksperdi kõne on huvitav ja minu jaoks on selle suurimaks väärtuseks asjaolu, et ta oskab keerulise teema, milleks on andmete krüpteerimine, lihtsasti mõistetavaks teha. Vaatamata sellele on ilma eelnevate teadmisteta tema ideedest ja selgitusest raske aru saada, sest TED kõne "How quantum physics can make encryption stronger" on keskmisest keerulisem. Seega kui sind teema huvitab, loe eelnevalt oma emakeeles veidi kvantarvutite ja andmete krüpteerimise kohta ning alles siis kuula Vikram Sharma kõnet.

TED Talk "A funny look at the unintended consequences of technology"

Koomik Chuck Nice räägib läbi huumori tehnoloogia kõrvalnähtudest. Tema suurima tähelepanu pälvib inimestevaheline ning inimeste ja masinate vahel toimuv suhtlus.

TED Talk "How we can build AI to help humans, not hurt us"

Margaret Mitchelli TED kõnest läbi käivad teemad on tuttavad kõigile, kes end tehisintellekti arenguga kursis hoiavad: tehisintellekti erapoolikus, selle võrdlemisi laialdane kasutamine erinevates majandussektorites otsuste langetamisel, näotuvastusalgoritmid jms. Tema "How we can build AI to help humans, not hurt us" on äratuskõne neile, kes vaatavad mööda tehisintellekti puudustest ja ohtudest ning Margaret Mitchell toob ka ühe ehmatava näite omast elust. Oma kõne teises pooles süstib Google'i teadlane kuulajatesse siiski optimismi ja usub, et õiged otsused ja strateegiad aitavad luua tehisintellekti, millest on inimkonnale palju kasu mitte kahju.

TED Talk: What's it like to be a robot?

Leila Takayama alustab oma TED kõnet What's it like to be a robot? meenutusega oma esimesest kohtumisest robotiga ja juhib seejärel kuulajate tähelepanu sellele, et oleme juba praegu ümbritsetud robotitest, aga me lihtsalt ei teadvusta seda omale. Kuid olles sotsiaalteadlane, huvitab Leila Takayamat inimeste ja robotite vaheline suhtlus. Selles valdkonnas on Leila läbi viinud eksperimente ja ta räägibki, mida ta nendest teada on saanud. Ta toob välja mõned aspektid, mille peale ei oskakski kohe tulla, kuid mis on samas olulised roboteid disainides silmas pidada.

TED Talk "How we're using drones to deliver blood and save lives"

Keller Rinaudo on ettevõtja, kelle idufirma Zipline tegutseb Aafrikas. Zipline on maailma esimene ettevõte, mis kasutab autonoomseid droone üleriigiliseks kaubaveoks. Kaubaks on midagi nii väärtuslikku kui veri. Oma TED kõnes "How we're using drones to deliver blood and save lives" tutvustab Keller Rinaudo ettevõtte tegevust lähemalt, toob näiteid elude päästmisest ja räägib ettevõtte töötajatest, kes on paljuski kohalikud tehnoloogiaharidusega inimesed. Samuti julgustab ta inimesi olema ettevõtlik ja looma arengumaades rohkem idufirmasid, mis aitavad lahendada globaalseid probleeme.

TED vestlus "The new generation of computers is programming itself"

Ettevõtja Sebastian Thrun vestleb ajakirjanik Chris Andersoniga masin- ja süvaõppest, tehisintellektist ja kas me peaks seda kartma, inimeste loovusest, oma soovist, et tema tüütud tööülesanded teeks ära masin ja tulevikust, kus on võimalikud asjad, mida me praegu uskuda ei suuda. TED vestlus "The new generation of computers is programming itself" on nii informatiivne kui ka inspireeriv. Soovitav vaatamine-kuulamine kõigile, kes tehnoloogiast ja arvutitest huvitatud on.

TED Talk "We're building a dystopia just to make people click on ads"

Zeynep Tufekci nimetab end tehno-sotsioloogiks ja ta uurib tehnoloogia mõju ühiskonnale. Sellest huvist on ajendatud ka tema TED kõne "We're building a dystopia just to make people click on ads". Sõna düstoopia kasutamine pealkirjas kõlab pahaendeliselt. Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas samu algoritme, mida kasutavad Facebook ja Google sulle personaalse reklaami näitamiseks, kasutatakse ka sulle ühiskonda puudutava info kuvamiseks (nt valimiste eel). Teisisõnu tähendab see seda, et kuigi sina ja su naaber kasutate samasid sotsiaalmeedia keskkondasid, elate te siiski täiesti erinevates infoväljades. Düstoopia seisneb selles, et te kumbki ei ole sellest teadlik.

Zeynep Tufekci TED kõnes on palju näiteid ja silmiavavaid tähelepanekuid, kuidas tehisintellekt kontrollib informatsiooni, mida sotsiaalmeedia kasutajatele näidatakse. Ettekande lõpus pakub kõneleja välja ka mõned lahendused.

TED Talk "How we'll earn money in a future without jobs"

Martin Ford on seisukohal, et lähikümnenditel võtavad robotid inimestelt, olenemata nende haridustasemest või tööülesannetest, töö. Ja ta usub, et kadunud töökohtade asemele uusi ei teki. Oma TED kõnes "How we'll earn money in a future without jobs" selgitab ta lähemalt, miks ta nii arvab ning otsib vastust küsimusele, kuidas tagada inimestele sissetulek, kui töö teevad ära masinad.

Martin Ford väljendab end selles TED kõnes selgelt ja otsekoheselt. Samas andmeid, millel tema järeldused põhinevad, ta kuulajatega ei jaga. Siiski internetis ringi vaadates selgub, et Martin Ford on seda teemat põhjalikult uurinud, analüüsides tööturu, produktiivsuse, sissetulekute jms statistikat. Neid analüüse sisaldab näiteks tema 2015. aasta The RSA ettekanne, mida saab vaadata siin.

TED Talk "Why jobs of the future won't feel like work"

Vähestele on uudis, et lähitulevikus kaotame palju töökohti robotitele. Innovatsiooniekspert David Lee ütleb selleks numbriks 25 miljonit 10 aasta jooksul. Ta selgitab oma TED kõnes "Why jobs of the future won't feel like work", millseid töötajaid ja miks on lihtne robototega asendada. Ta usub, et robotikindlate (robot-proof) töökohtade loomiseks peame kõigepealt uuesti defineerima, mis on töö. Ta räägibki oma definitsioonist ja inimtöötajate peal tehtud eksperimendist.

TED Talk "What intelligent machines can learn from a school of fish"

Robootikainsener Radhika Nagpal räägib oma TED kõnes "What intelligent machines can learn from a school of fish" kollektiivsest intelligentsusest. Teda huvitab, milliseid reegleid järgivad kala- või putukaparved selleks, et toimida ühtse meeskonnana vaatamata sellele, et neil puudub juht. Ta rakendab neid samu loodusest õpitud reegleid oma töös, et programmeerida mitmesajast robotist koosnevad parved töötama ühise eesmärgi nimel. Tulevikus võivad sellised robotparved aidata meil ehitada tammisid, mis meid tulvavee eest kaitsevad, või taimi tolmendada või aitavad meil silma peal hoida korallrahudel. Radhika Nagpal'i kõnet illustreerib rohke pildi- ja videomaterjal.

TED Talk "What moral decisions should driverless cars make?"

Kes vähegi hoiab end kursis isejuhtivate autode teemaga, on arvatavasti teadlik, et kuigi nende tulekuga peaks vähenema liiklusõnnetuste arv ligi 90%, on lahenduseta küsimus, et millise otsuse peaks algoritm langetama, kui ei ole võimalik vältida inimohvreid, kuid on valida, kas see või teine ohver. Mis teeb probleemi lahendamise nii keeruliseks ja millises suunas asjad praegu liiguvad, saabki kuulda Iyad Rahwani TED kõnest "What moral decisions should driverless cars make?".

TED Talk "The era of blind faith in big data must end"

Vaatasin just Cathy O'Neil'i veidi emotsioonaalset TED kõnet "The era of blind faith in big data must end". Kuna kõneleja asus kohe n-ö asja kallale ilma ennast ega oma tööd tutvustamast, siis teemaga kohanemine võttis veidi aega, aga muidu mulle kõne meeldis ja avardas silmaringi, sest keskendus tehisintelligentsete algoritmide varjupoolele.

Cathy O'Neil on matemaatik ja andmeteadlane (data scientist), kes oma TED kõnes toob välja puudused ja ohud, mis kaasnevad sellega, kui suurandmeid (big data) kasutatakse algoritmide loomiseks pimesi. Käsitletavat teemat silmas pidades on hea, kui enne TED kõne vaatamist on veidi aimu, mis on algoritm, suurandmed ja kuidas suurandmete abil tehisintellekti treenitakse.

Mul puuduvad teadmised, kui levinud on inimese eest otsuseid tegevad algoritmid Eestis, aga Cathy O'Neil'i kõnest selgub, et USA-s kasutatakse neid palju, näiteks töötajate valimisel, laenu andmisel, kohtusüsteemis jne. Ekslikult arvatakse, et algoritmide kasutamine teeb otsustusprotsessi objektiivsemaks. Tõde on vastupidine. Kõneleja läheb isegi nii kaugele, et nimetab selliseid algoritme "matehävitusrelvadeks" (weapons of math destruction). Cathy O'Neil selgitab, miks algoritmide tehtud otsused on kallutatud ja kõne lõpupoole pakub välja mõtted, kuidas tuleks suurandmeid kasutada, et nende abil tehtud otsused oleksid objektiivsed.

Seotud postitused

TED Talk "How I'm fighting bias in algorithms"

TED Talk "How AI can enhance our memory, work and social lives"

TED-kõneleja Tom Gruber on üks Siri loojatest. Gruber kõneleb sellest, kuidas tehisintellekt annab meile superinimese võimed parendades meie mälu, loovust ja taju. Ta usub, et kui masinad muutuvad targemaks, muutume ka meie targemaks. Ta toob näited meditsiinist, disainist ja igapäevaelust.

Sulle võib samuti meeldida:

TED Talk: Intuitiivse tehisintellekti imelised leiutised