 |
| Foto: Emil Indricău (Flickr) |
Miks on loovus nii oluline?
Loovus on innovatsiooni alus. Pidades silmas probleeme, millega tänapäeva maailm silmitsi seisab, on väga oluline, et kasvatame inimesi, kes oskavad näha probleeme ja leida töötavaid lahendusi. Teisisõnu vajame innovaatiliste ideedega inimesi. Kuid neid ideid ei teki, kui puudub loovus.On leitud sedagi, et kui nooremas eas loovust ei arendata, siis vanemaks saades on raske uusi ideid leida. Teisisõnu ei ole loovuse õppimine sama, kui näiteks uute teadmiste omandamine füüsika kohta või uue võõrkeele õppimine. Loovust peab pidevalt treenima ja seega on väga oluline loovuse arendamine kogu kooliaja jooksul.
Automatiseerimise ajastul asendatakse robotitega just rutiinsed töölõigud ehk see osa tööst, kus loovust vaja ei lähe. Seetõttu on loovuse arengut mittetoetav haridussüsteem kahjulik nii majanduslikult (innovatsiooni pidurdumine, töötuse kasv jms) kui ka sotsiaalselt (töötusega kaasnev probleemne käitumine: alkoholism, kuritegevus jms).
IBMi tegevjuhtide seas läbi viidud küsitlus näitas, et 60% neist peavad loovust juhi kõige olulisemaks omaduseks. Sellega saavutas loovus juhile oluliste omaduste edetabelis esikoha.
Usutakse ka seda, et loovus on vajalik edu saavutamiseks, seda eriti 21. sajandil.
 |
| Foto: elinerijpers (Flickr) |
Loovuse 20%-line kahanemine Ameerika koolilaste seas
Hiljuti lugesin artiklit, kus loovuse teemat käsitletakse teaduslikult ehk toetutakse pikaajalise uuringu tulemustele.Uuringus jõuti järeldusele, et Ameerika õpilaste loovus hakkas vähenema peale seda, kui 1990. aastatel viidi sisse ühtlustatud, faktiteadmiste päheõppimise keskne eksamisüsteem. Selle tulemusena hakati õpetamisel rohkem rõhku panema nende oskuste arendamisele, mis on vajalikud selleks, et eksam võimalikult edukalt sooritada. Ja hea eksamitulemus on väga oluline, sest selle alusel toimub vastuvõtt kõrgkooli (sama süsteem nagu Eestis - kõrgkooli sisseastumisel vaadatakse riigieksami tulemusi).
 |
| Foto: Top Ten Alternatives (Flickr) |
Miks standardiseeritud testid vähendavad loovust
Rõhk on faktide meeldejätmisel, mitte nende rakendamisel. See omakorda vähendab huvi õpitava vastu. Samuti ei saa õpilased uurida lähemalt neid teemasid, mis neile põnevad tunduvad. Seega ei soodusta faktiteadmistele keskenduv haridussüsteem uute huvide kujunemist, õpilastel ei teki seosed erinevate valdkondade vahel ja nende teadmised maailmast on piiratumad.Inimestel kaob võime mõelda suurelt. Kui õppeedu mõõdetakse testi eest saadud punktides, siis väheneb õpilaste huvi maailma paremaks muutmise vastu, sest eesmärk on saada parim võimalik tulemus, mitte midagi reaalselt klassi, kooli või kogukonna heaks ära teha. Leiutajaid ja julgete ideedega inimesi on läbi aegade kannustanud just see, et nad usuvad, et nad suudavad ühiskonna jaoks midagi suurt korda saata. Võtame näiteks kas või Elon Muski ja tema hüperluupi idee.
Riskijulguse vähenemine. Testi tehes tähendab eksimine ehk vea tegemine madalamat tulemust, mistõttu õpilased kardavad teha vigu. Kuid julgus riskida ja mitte karta eksida on loovuse aluseks. Erinevate allikate andmetel põrus Thomas A. Edison 1000 kuni 10 000 korda enne, kui ta leiutas töötava elektrihõõglambi. Tema ei kartnud eksida, sest teadis, et ebaõnnestumine on üks osa lahenduse leidmise protsessist.
Kujutlusvõime vähenemine ja teemasse sügavuti minemise vähenemine. Standardiseeritud testid ei jäta ruumi kujutlusvõimele - on konkreetsed küsimused, millel on kindlad vastused. Loovuse treenimiseks on vaja aega, et probleemi või teemasse rohkem süveneda, selle üle rahulikult mõelda ja omalt poolt lahendusi välja nuputada. Kuna testide edukaks sooritamiseks on oluline ära õppida faktiteadmised (ja neid on rohkelt), siis ei jää ei õpetajal ega õpilasel loovuse arendamiseks aega.
Probleemilahendamisoskus pole oluline. Standardiseeritud testides on sul ette antud küsimused ja igale küsimusele tuleb leida üks õige vastus. Seda oskust tundides drillitakse ja loovate tegevuste jaoks jääb vähe aega. Loovuse arendamiseks on kõigepealt vaja leida probleem, mis vajab lahendamist, ja erinevalt testiküsimustest, puudub probleemil enamasti üks õige lahendus.
Koostöö vähenemine. Koostöö toetab loovuse arenemist, aga kui rõhk on faktiteadmiste õppimisel, pole paaris- ja rühmatöö olulised. Samuti arendab koostööoskust see, kui õpilased annavad üksteisele tehtud töö kohta tagasisidet, kuid õpilaselt õpilasele tagasisidet saab anda just loovatele lahendustele ja töödele.
Loovus ja programmeerimine
Mina leian, et kui mõelda õppetegevused hästi läbi, siis on programmeerimise tund suurepärane võimalus loovuse arendamiseks. Siin on mõned mõtted, kuidas programmeerimise kaudu arendada õpilaste loovust:- Programmeerimine on praktiline tegevus. Kõigepealt omandad uued oskused ja siis rakendad neid programmis, mille koostad ise.
- Eksimine on lubatud ja see on üks osa õppeprotsessist. Oma kogemusest tean seda, et õpilastele tuleb kindlasti öelda, et kõik ei pea kohe esimese korraga õnnestuma. Vigade tegemist ei tohi karta, sest need saab ära paranda.
- Lastes õpilastel ise otsustada, millise programmi nad koostavad, peavad nad oma kujutlusvõimet kasutama. Mina siiski piiran nende vabadust sellega, et annan ette, milliseid elemente nende programm peab sisaldama. Samas arendab loovust seegi, kui õpilane peab tegutsema etteantud raamide piires.
- Õpilaste võimeid ei tohi alahinnata. Loovuse arendamiseks on õpilastele vaja pakkuda väljakutseid - selliseid, mis võivad olla küll keerulised, kuid on siiski teostatavad. Väljakutsete vastuvõtmine nõuab riskijulgust ja nende lahendamine loovust.
- Programmide loomine paaris või väikeses rühmas arendab koostööoskust ja loovust.
- Julgustades õpilasi üksteiselt abi küsima ja üksteist aitama, mitte kohe küsimusega õpetaja poole pöörduma, arendad nende koostööoskust.
- Kaasõpilaste programmide tagasisidestamine (mõistlik on õpilastele anda suunavad küsimused, mille abil tagasisidet anda).
- Paludes õpilastel mõelda, milliseid probleeme nad soovivad arvutite abil lahendada, tähendab samuti seda, et õpilased rakendavad oma kujutlusvõimet.
- Kui õpilasi hakkab mõni arvutiteadusega seotud teema rohkem huvitama, siis püüa leida aega, et sellest nendega rääkida. Hea on lasta õpilastel teemale enne mõelda või seda uurida ning siis järgmises tunnis teemast rääkida.
Kasutatud materjalid
Uuring: traditsiooniline haridussüsteem vähendab inimeste loovust 20 protsenti
