micro:bit blocks programm: täring

Meeldetuletuseks nii palju, et micro:bit on Ühendkuningriigi õpilastele loodud soodne programmeeritav vidin (mikrokiip), mille eesmärk on viia programmeerimine ja robootika võimalikult paljude kooliõpilasteni. Sihtrühmaks on teismelised. Pikem postitus micro:biti kohta on siin.

micro:biti programmeerimine

micro:biti saab programmeerida nii visuaalseid plokke (micro:bit blocks) paika lohistades kui ka spetsiaalselt BBC mikrokiibi jaoks loodud JavaScripti või Pyhtoni keskkonda kasutades. Algajatele sobib hästi klotside lohistamine.

micro:bit blocksiga programmi koostamiseks tuleb minna makecode.microbit.org lehele ja luua uus projekt. Valida on paljudele keelte vahel, kuid eesti keelt nende seas ei ole. Päris programmeerimiskeeli silmas pidades polegi ehk kõige halvem mõte eelistada inglise keelt.

Täringu veeretamise programm sobib neile, kes mõned lihtsamad programmid on juba koostanud, sh kasutanud lihtsat ehk ühe haruga tingimuslauset.

Micro:bit blocks: TÄRING

Eesmärk: Koostada micro:bit plokke kasutades täringu veeretamise programm.

Teemad: muutujad, mitmeosaline/mitmeharuline tingimuslause, loogikaavaldised, juhuslik arv.

Programm: Valmis programm veeretab nuppu A vajutades täringut ja nuppu B vajutades puhastab ekraani.

Vanus: 10+

Juhend:

Micro:bit - Täringu veeretamise programm by Kris. ti on Scribd

Jälgi KristiProget Facebookis.

micro:bit blocks programmid: liikuvad ja vilkuvad kujundid

Sai nädalavahetusel üle pika aja micro:biti näpitud ja algkooliõpilasega mõned programmid visuaalsetest plokkidest koostatud. Otsustasin paar näidet ka blogisse postitada. Alustan äärmiselt lihtsate programmidega, kuid järgmises postituses tulevad juba veidi keerulisemad koodiread ja seda koos õpetusega.

Meeldetuletuseks nii palju, et BBC micro:bit on Ühendkuningriigi õpilastele loodud soodne programmeeritav vidin (mikrokiip), mille eesmärk on viia programmeerimine ja robootika võimalikult paljude kooliõpilasteni. Sihtrühmaks on teismelised. Pikem postitus micro:biti kohta on siin.

micro:biti programmeerimine

micro:biti saab programmeerida nii MakeCode keskkonnas visuaalseid plokke (micro:bit blocks) paika lohistades kui ka spetsiaalselt BBC mikrokiibi jaoks loodud JavaScripti või Pyhtoni keskkonda kasutades. Algajatele sobib mõistagi klotside lohistamine.

Programmi koostamiseks tuleb minna makecode.microbit.org lehele ja luua uus projekt. Valida on paljudele keelte vahel, kuid eesti keelt nende seas ei ole. Päris programmeerimiskeeli silmas pidades polegi ehk kõige halvem mõte eelistada inglise keelt.

Käesoleva postituse näidisprogrammid on algajatele ja sobivad esmatutvuseks MakeCode'iga.

Sõnum: ARMASTUS

Ja edasiarendus samast programmist, kus sõnumit korratakse lõputult:

Liiklusmärk: VILKUV NOOL

Õpetab kasutama tsüklit ehk kordust ning demonstreerib pauside olulisust. Samuti aitab mõista, kuidas käivitada nuppe A ja B.

Kui nende programmide loomine õnnestub, saab ise juba päris huvitavaid programme välja mõelda. Võib teha omale rinnamärgi, mis kirjutab nime või näitab, kas sul on hea või halb tuju. On võimalik programmeerida palju erinevaid liiklusmärke, mida siis lapsed saavad näiteks autodega mängides kasututada jne. Igatahes on vahva, kui loodud programm ka igapäevaelus, sh mängudes, rakendust leiab.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped nr 79

Selle nädala nopped on veidi erinevad eelmistest, sest mitu nupukest räägivad tehnoloogia tumedamast poolest, nagu meistervaletajast tehismõistusest, ühiskonda lõhestavast tehnoloogiast jms. Samas ei puudu helgemad teemad, kus tehnoloogia on inimestele abiks ja toeks. 

• Hanson Robotics' Little Sophia is a coding companion for young girls.
• Estonia kaevanduses asus tööle Milremi robot.
• Crazy/Genius podcast: Tech Was Supposed to Be Society’s Great Equalizer. What Happened? Vestlus Meredith Broussard'iga, kes on raamatu "Artificial Unintelligence" autor. Tema vaatab tehnoloogia arengu varjuküljele.
• R2 Portaal: Tehismõistust arendav MTÜ teatas üliohtliku meistervaletaja loomisest.
• AI Safety Needs Social Scientists. Tore, kui sellistel teemadel ka kirjutatakse, sest muidu võib jääda mulje, et IT pehmeid erialasid ei vaja.
• Video Friday: Innfos Humanoid Robot, and More.
• Kuula või loe artiklit: Can Artificial Intelligence Be Smarter Than a Human Being?
• Tehisintellekti lai levik ähvardab teha teadusele karuteene. Iseõppivad algoritmid võimaldavad leida suurandmetest uudseid ja ootamatuid seoseid, mis võivad jääda inimsilmale haaramatuks. Pimesi tehisintellekti usaldamine võib teha teaduse arengule aga pikas plaanis karuteene.
• Madridi metroos võeti kasutusel mesilastest inspireeritud tehisintellekt. Putukatest inspireeritud lahendused on üks minu erihuvi.
• Scientists Warn Self-Driving Cars Could Worsen Inequality. Artikkel rõhutab, et isesõitvad autod ei asenda ühistransporti ja kui vastavaid meetmeid tarvitusele ei võeta, siis suureneb autonoomsete autode tulekuga suurlinnade liiklustihedus ja saaste, mis avaldavad suurimat negatiivset mõju madalama sissetulekuga elanikele.
• Roger McNamee'st, kes on olnud Mark Zuckerbergi, Bill Gatesi ja Steve Jobsi mentor, sai üleöö tehnoloogiaoptimistist tehnoloogiapessimist, mis ajendas teda kirjutama raamatu Zucked: Waking Up to the Facebook Catastrophe. Kui raamatut kohe lugeda ei taha, siis võid kuulata vestlust autoriga siin.
• Riik loob maksejõuetust hindava krati. Tervitused siinkohal Vootele.
• A philosopher argues that an AI can’t be an artist. 
• Film Alita: Battle Angel. Kui kõik muserdavad vaated olevikust ja tulevikust tuju liiga ära rikkusid, siis saab Alita abil kaheks tunniks reaalsusest põgeneda. Peategelane on mitmesaja-aastane küborg, kes valdab unustatud sõjakunsti. 

Jälgi KristiProget Facebookis.

Scratch 3.0 - mida on uut?

Scratch jõudis avalikkuse ette 2007. aastal. Kaksteist aastat hiljem, käesoleva aasta alguses, tuli ametlikult välja lastele mõeldud programmeerimiskeskkonna kolmas versioon - Scratch 3.0. Mida on uut ja mis on jäänud samamoodi selles populaarseimas graafilistest plokkidest programmide koostamise keskkonnas?

Välimus, spraidid ja taustad

Esimese asjana jääb silma, et Scratch 3.0 on saanud kaasaegse välimuse - kandilised nurgad on ümaraks lihvitud ja värvid on veidi rõõmsamad. Muutunud on ka lava, plokkide jms paigutus, aga kõik on jätkuvalt lihtsalt leitav.

Kuigi vanad spraidid ja taustad on alles, on lisandunud uusi. Parem valik on äärmiselt tore, sest kuigi tausta võib ka väljapoolt Scratchi valida, siis õiges suuruses pilti leida on paras väljakutse.

Scratch 3.0. Kuvatõmmis.

Plokid ja laiendused

Ka kõik vanad plokid, mida nüüd nimetatakse koodiks, on 2019. aasta Scratchis alles, kuigi mõned neist on läbinud värskenduskuuri. Näiteks stringidega töötamine on tehtud mugavamaks ning alamprogramme saab nüüd luua Minu Plokid sektsioonis.

Samuti on osa koodiplokke kolinud laienduste (Extensions) alla. Näiteks joonistamiseks vajalikud klotsid leiab nüüd just sealt.

Tõenäoliselt kõige lahedam ongi see, et uues Scratchis saab laienduste abil lisada koodiplokke, mis pakuvad mitmekesisemaid programmeerimisvõimalusi. Scratchi 3.0 ühildub laienduste kaudu Makey Makey, micro:biti, Lego Mindstorms EV3 ja Lego Education WeDo 2.0'ga. Lisaks on teksti kõneks muutmise, tõlkimise jt laiendused.

Scratch 3.0 laiendused. Kuvatõmmis.

Veel uuendustest

'Klotsid', millest programm kokku pannakse, on Scratch 3.0-s suuremad, sest nüüd saab scratchida ka tahvelarvutis. Samuti pole Scratchi kasutamiseks enam vaja Flashi tänu HTMLi, CSSi ja Java-Scripti kasutamisele.

Uuenenud on ka Paint Editor, milles joonistamine on nüüd mugavam ning Sound Editor, mida on uues versioonis lihtsam kasutada ja heliefektide valik on laiem.

Kokkuvõtteks

Üldiselt on tegemist vana hea Scratchiga, mis on nüüd kaasaegsema välimusega, veelgi kasutajasõbralikum ja pakub natuke rohkem võimalusi. Nii et polegi muud, kui et võta lauaarvuti, läptop või tahvelarvuti ja hakka scratchima!

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped nr 78

Kuna majapidamistööde taustaks on hariv kuulata podcaste, siis seda olen minagi teinud. Taskuhäälingute üheks eeliseks ongi see, et samal ajal saab midagi muud ajukapatsiteeti mittenõudvat teha. Teine eelis on, et neid saab kuulata topeltkiirusega, mis võimaldab aega kokku hoida. Mina veel nii proff ei ole, et suudaksin nii kiiret juttu jälgida, aga ka minu 1,3-kordne kuulamiskiirus on ajavõit. Eelmine nädalavahetus kammisin IT- ja tehnoloogiavaldkonna podcaste ning valisin mõned kuulamiseks välja. Seega on võimalik, et tulevikus leiab nädala uudiste kokkuvõttes ka rohkem taskuhäälinguid. Sel nädalal on üks Äripäeva saade nopete seas täitsa olemas.

Foto: pixabay

• Hiina pürgib tehisintellekti arendamises liidriks. Huvitav artikkel, mis analüüsib AI praegust olukorda maailma suurriikides ja Hiina ambitsioone ning põhjusi, miks Hiinast võibki saada AI liider maailmas.
• Kuidas Iisraelist sai küberturvalisuse tipp ja miks me ei peaks tahtma nende nahas olla. Veel üks pikem artikkel.
• Scientists connect a human brain and 'rat cyborg' brain together.
• Äripäeva raadio: E-kaubanduse areng ja tulevik: kuidas valmib kasutajasõbralik e-pood?
• Eesti vajab küberkuritegude automaatset analüüsi.
• An AI is playing Pictionary to figure out how the world works.
• Video Friday: Robotic Gecko Gripper, and More.
• Take a look at the world's largest 3D-printed rocket engine.
• Riigikogus hakkab poliitikute juttu kirja panema kõnetuvastuse tarkvara. Abiks TalTech
• Minutiloeng: kas on võimalik armastada robotit? Vastab filosoof Tõnu Viik.
• A Japanese City is Using AI to Prevent Youth Suicides.
• Töötukassas hakkab sulle robot hüvitist määrama, kui sa töötuks jääd.
• Video: Love at First Swipe? How Netflix and Tinder are Using Similar Algorithms.
• US Army soldiers will soon be armed with these game-changing drones that fit in the palm of your hand.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped nr 77

Kuigi soovin, et saaksin sagedamini blogida, siis kahjuks hõivavad hetkel mu aja teised tegevused, mitmed neist talvised. Eelmine nädalavahetus sai näiteks mitu tundi õues uisutatud. Tänane vihmane ilm siiski talve nautida ei lase ja saab kahe nädala uudised blogipostituseks vormistada. Geeniuse uudiseid seekord pole, sest miskipärast ei õnnestunud portaalile ligi pääseda.

Foto: pixabay

• Jaapani robohotelli pidaja vallandas pooled töölised. See uudis oli juba aasta alguses, aga nüüd veidi põhjalikum teemakäsitlus.
• Uuring: tehisintellekt röövib USAs veerandi töökohtadest.
• Driverless robotic bar called Guido.
• Video: Budapesti kohvikus teenindavad ja lõbustavad külastajaid robotid. Alternatiivne pealkiri: Robot Pepper tegutseb jälle. :)
• Ka halb sõiduoskus võib isesõitvaid autosid paremini sõitma õpetada.
• Krattide konkursil juba üle 40 idee. Ideid tehisintellekti ehk krattide erinevate kasutusvõimaluste kohta saab pakkuda 10. veebruarini.
• MIT robot combines vision and touch to learn the game of Jenga. Insenerid loodavad, et selline lähenemine aitab luua robotid, mis suudavad kokku panna telefone ja teisi pisikestest detailidest koosnevaid tooteid ning sorteerida prügi.
• Tippjuht Kristjan Hiiemaa: tulevikus ostleme 3D prillidega.
• A robot recreates the walk of a fossilized animal.
• Pidades silmas küberturvalisuse päeva 6. veebruaril: Küberkuritegevus jätkab inimliku rumaluse toel vohamist.
• Engineers program marine robots to take calculated risks. Algoritm võib tulevikus võimaldada allveesõidukitel uurida ohtlikke, kuid teaduslikult olulisi piirkondi.
• Kadriorg võib saada isesõitva bussi.
• Kuhu põhjatusse auku aeg arvutis olles kaob? TÜ tudengite välja mõeldud rakendus teab ja ütleb.
• Cleveron kasvas viis korda. Kasvas nii müügitulu, käive kui ka töötajate arv.

Jälgi KristiProget Facebookis.