Nädala nopped

Foto: DigitalRalph

• Äsja valminud StartIT veebileht selgitab, et kõik ongi IT! Veebilehel tutvustatakse IT-erialasid ja koole ning kirjeldatakse IT-ameteid.
• Eesti plaanib luua maailmas ainulaadse seadusandluse robotitele.
• The adorable microbots that swarm to build structures. Kirjutatakse mikrorobototest, mis on nagu sipelgate armee ja mida juhitakse magnetvälja abil. Roboteid saab kasutada erinevatest materjalidest toodete valmistamiseks. Samuti võib tulevikus neid mikroroboteid kasutada koos 3D printimisega, et luua keerulisemaid ja tugevemaid tooteid.
• Eesti riiklik küberüksus on maailma parimate hulgas.
• Briti küberkaitse keskus hoiatab WannaCry’st veel tõsisema küberrünnaku eest.
• Asjatundja: ISISe häkkerid on kehvad koodikirjutajad.
• Hulljulge plaan: eestlased hakkavad Robotexi korraldama kõigil mandritel.
• “Superhero” robot wears different outfits for different tasks. Robotid, mis on natuke nagu superkangelased Transformeritest, sest suudavad kuju muuta vastavalt keskkonnas, kus nad toimetavad. Võimalik on see tänu eksoskelettidele.
• Programmeerimisnädala Code Week raames korraldatakse üle Eesti 120 tasuta õpituba.
• Flying and rolling drone will map underground mines on its own. Rootsi ettevõte töötab välja droone, mis suudaksid kaardistada maa-aluseid kaevandusi. Üks probleeme, mille insenerid pidid lahendama oli, et maa all ei saa positsioneerimiseks kasutada GPS signaale.
• Google quantum computer test shows breakthrough is within reach. Veidi keerulisem lugemine kvantarvutitest, mis selgitab Google'i lahendust, mis peaks võimaldama neil ehitada kvantarvuti.
• What is really missing from AI? Ülevaade väljapanekutest ja installatsioonidest Ars Electronica festivalil Linz'is, Austrias.
• Workplace robots have had little impact on jobs in Germany. Kokkuvõte pikaajalisest uuringust Saksamaal, mis analüüsis automatiseerimise mõju töökohtade kadumisele. Saksamaa tööstus on üks kõrgemini automatiseeritud tööstusi maailmas, kuid robotote kasutuselevõtt ei ole summa-summarum toonud kaasa töökohtade vähenemist. Siiski on automatiseerimine avaldanud mõju madala kvalifikatsiooniga töötajate palkadele ja on oht, et kui töötaja ei omanda järjepidevalt uusi oskusi, jääb ta tööturult eemale.

TED Talk "What intelligent machines can learn from a school of fish"

Robootikainsener Radhika Nagpal räägib oma TED kõnes "What intelligent machines can learn from a school of fish" kollektiivsest intelligentsusest. Teda huvitab, milliseid reegleid järgivad kala- või putukaparved selleks, et toimida ühtse meeskonnana vaatamata sellele, et neil puudub juht. Ta rakendab neid samu loodusest õpitud reegleid oma töös, et programmeerida mitmesajast robotist koosnevad parved töötama ühise eesmärgi nimel. Tulevikus võivad sellised robotparved aidata meil ehitada tammisid, mis meid tulvavee eest kaitsevad, või taimi tolmendada või aitavad meil silma peal hoida korallrahudel. Radhika Nagpal'i kõnet illustreerib rohke pildi- ja videomaterjal.

Mida on sipelgatel pistmist suurandmetega?

Foto: Andrew ja KamiPhuc

2007. aasta suvi. iPhone on just välja tulnud ja suurimad fännid on nõus oma ema panti panema, et seda omale osta. Mõiste suurandmed* (big data) on vaid väheste huulil, kuid nende plahvatuslik juurdekasv on juba alanud. Sel samal suvel loen mina ajakirjast National Geographic (NG) artiklit Swarm Theory, milles kirjutatakse kollektiivsest intelligentsusest loomariigis. See on minu jaoks siiani üks mõtlemapanevamaid artikleid, mida 'kollase ristküliku' ajakirjast lugenud olen. Kümme aastat hiljem on iPhone jõudnud tänu oma soodsale mudelile SE ka väiksema sissetuleku ja mitte-nii-suurte fännide taskusse ning suurandmetest on IKT maailmas (ja mitte ainult) saanud oluline sõna. Lausa nii oluline, et on neid, kes nimetavad andmeid uueks mustaks kullaks (data is the new oil). Ja ühtäkki avastan end taas mõtisklemas artikli üle, mida aastal 2007 lugesin.

Nagu mainitud, kirjutatakse artiklis kollektiivsest intelligentsusest (swarm intelligence) loomariigi näitel. Mesilaste, kalade, tuvide ja karibuude kõrval köidab mind enim sipelgate tõhus töökorraldus. Nimelt oskab iga sipelgas otsustada oma töökorralduse üle nii, et nende pesakond toimiks efektiivselt. Näiteks oskavad nad otsustada, kas on õige hetk minna välja toitu otsima või ei. Pessa jäämise põhjuseks võib olla pesa läheduses passiv näljane sisalik, vähene saak või hoopiski vajadus oma energia vihmavalangus kannatada saanud pesa parandamisse rakendada. Sipelgad toimivad nagu üks meeskond, kuid samas puudub neil juht, kes käske jagab. Seda nimetataksegi kollektiivseks intelligentsuseks. (NG artiklist saab lähemalt lugeda, kuidas sipelgad oma otsuseid teevad.)

Artiklis tutvustatakse kahte Ameerika Ühendriikide ettevõtet, kes on võtnud eeskuju sipelgatelt. Üks neist on üle riigi tegutsev tootmisettevõte, mille tootmist mõjutab tugevalt elektri hind, mis võib osariikide lõikes oluliselt kõikuda. Kulude kokkuhoiu eesmärgil panustas ettevõte arvutimudeli väljatöötamisse, mis arvutab iga päeva hommikuks välja, millisesse tehastesse iga veoauto toodangule järele saadetakse. Kui varem lähtuti vahemaast, siis nüüd võetakse aluseks ka mitmeid teisi muutujaid sh ilmastikuolud ja tehaste tootmisgraafikud.

Teine näide on lennundusettevõte, mis kasutab arvutimudelit, et selgitada välja, millise värava juurde iga lennuk saabudes liigub ja millisest väravast iga lennuk väljub. Lennundusettevõtte eesmärk oli, et lennukid veedaksid maapinnal võimalikult vähe aega. Varem oli igal lennukil oma kindel värav, kuid nüüd enam mitte - kasutatakse seda väravat, mis antud hetkel on parim valik. Uus lähenemine aitas ettevõttel muuta töökorralduse palju sujuvamaks ja tõhusamaks.

Need näited NG artiklist puudutavad ettevõtteid, kuid artikli lõpus avaldatakse lootust, et kollektiivsest intelligentsust hakatakse kasutama selleks, et muuta inimühiskonna toimimine efektiivsemaks.

Kümme aastat hiljem saab öelda, et sellega on algust tehtud. Melbourne'is Austraalias suudab trammiliiklus automaatselt kohanduda ootamatute sündmustega nagu looduskatastroof või linnas toimuv suursündmus. San Paolos Brasiilias optimeeritakse bussiliiklust vastavalt sellele, kus on suurem nõudlus või millised marsruudid on kõige kiiremad. Kuidas on see saanud võimalikuks, et nende linnade ühistransport on nagu sipelgad, kes suudavad kohaneda tekkinud olukordadega? Need linnad kasutavad ühistranspordi tõhusama toimimise korraldamiseks ära suurandmete potentsiaali.

Ühistransport on ainult üks näide, mida saab suurandemete analüüsi abil efektiivsemaks muuta. Suurandmeid on juba kasutatud ka kuritegevuse ennetamiseks ja sõidukite heitgaaside vähendamiseks optimeerides valgusfooride tööd. Neid näiteid, kuidas suurandmeid kasutatakse ühiskonna hüvanguks on veel, kuid üldine seisukoht on, et suurandmete tegelik potentsiaal on veel kasutamata. Selleks on mitmeid põhjuseid nagu see, et suurandmete hulk on tohutu ja sealt kasulike ja usaldusväärsete andmete eraldamine on keeruline või see, et suurandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevad keerulised küsimused nagu privaatsus, andmekaitse jne.

Kui ma kümme aastat tagasi juurdlesin selle üle, kuidas inimesed saaksid loomariigist eeskuju võttes ühiselt ühiskonna toimimist tõhusamaks muuta, siis mul eriti palju ideid ei tekkinud. Aga nüüd on juba mitmeid näiteid, kuidas suurandmete abil seda on tehtud. Arvatavasti on see alles algus ja tulevikus on oodata veel palju lahendusi, mis andmete pakutavaid võimalusi ühiskonna heaks ära kasutavad.

*Tänapäeval, mil väga paljusid toiminguid tehakse elektrooniliste seadmetega, koguneb nende logifailidesse hulgaliselt andmeid. Niisuguste laekunud andmete kogused võivad olla väga suured ja ka andmed ise üsnagi eriilmelised: info mobiiltelefonide kasutamise, ühistranspordi, pangakontode, elektritarbimise ja paljugi muu kohta. Selliste suuremahuliste andmete kohta kasutatakse ühist nimetust suurandmed (big data). Allikas

Kasutatud materjalid
The Genius of Swarms (NG artikli pildivaba versioon, millele on vaba ligipääs)

Big Data's Impact on Public Transportation

Examples of what you can accomplish with big data

Seotud postitused
TED Talk "The era of blind faith in big data must end"

Nädala nopped

Foto

• Liam (pildil) on Apple'i lammutusrobot, mis võtab tükkideks mahakantud iPhone'id. Robotil on 29 kätt ja tal läheb ühe iPhone'i lammutamiseks 11 sekundit. Selle aja jooksul eraldab robot telefonist taaskasutatavad materjalid. Oma eluea jooksul on ta eraldanud 28 miljoni kilogrammi väärtuses taaskasutatavaid materjale, sh 1000 kilogrammi kulda, mille väärtuseks on 40 miljonit USD. Allikas.
• Isejuhtivad traktorid jõuavad põldudele ilmselt varem kui isejuhtivad autod tänavatele.
• AlphaBlues tahab klienditeeninduse juturobotite abil uuele tasemele viia.
• A foldable cargo drone - origamist inspireeritud transpordidroon.
• Vaata järgi: need droonifotod valiti Eesti konkursi parimateks.
• AI research is in desperate need of an ethical watchdog.
• How virtual reality can make you better, smarter and fitter.
• End-of-life chatbot can help you with difficult final decisions.
• The NHS is using a chatbot to do tedious corporate team-building. Artiklis kirjutatakse sellise lähenemise plussidest ja miinustest.
• Ants Sild: tuleb tegutseda nagu Tšiili lõhekasvatajad! Tšiili riik aitas tekitada soodsa keskkonna lõhekasvatuse väljaarendamisele. See on mudel, mida saaks rakendada ka Eesti digioskustega tööjõu puhul, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Ants Sild.
• Liitreaalsus muudab poliitilise välireklaami keelu mõttetuks.
• Will the US unleash a cyber attack on North Korea, and what would this look like? 
• Kriisiolukorras on päästjate kõrval aina suurem roll tehnoloogiafirmadel.
• Automatic code reuse. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased on välja töötanud süsteemi, mis võimaldab olemasolevat koodi mugavalt taaskasutada teises programmis. Süsteem teeb vajalikud muudatused, nagu muutujate kohandamine uue programmiga, automaatselt.
• Tehisintellekt nuputas välja miljonite LinkedIn'i kasutajate salasõna.
• Eesti rakendustepoe tippu kerkinud Frank teeb IT-inimestele tööpakkumisi.

Raamat "Nupula" õpetas mind mõtlema

Paar päeva tagasi mõtlesin oma kooliajale ning meenusid matemaatikatunnid ja matemaatikaõpetaja. Ma arvan, et ma ei liialda, kui väidan, et minu matemaatikaõpetaja oli/on üks vähestest õpetajatest, kes tegeles nutikamate õpilastega. Nimelt lasi ta taibukamatel põhikooliõpilastel lahendada nuputamise ülesandeid ja andis iga lahenduse eest punkte, mis ta kokku liitis ja tabelisse kandis. Niimoodi tekkis meil, õpilastel, omavahel väike võistlusmoment. Minulgi oli au seda tabelit vahel juhtida. Tänu nuputamise ülesannetele arendasime oma matemaatilisi võimeid ja kasvas huvi matemaatika vastu. Matemaatikaõpetaja, kellest jutt on, on "Nupula" raamatute autor Aavo Lind.

Raamatu tutvustus
Humoorikalt illustreeritud raamat sisaldab huvitavaid ülesandeid matemaatikast ja füüsikast. Raskusastme järgi on nad jaotatud kolme ossa. Iga osa lõpus on näpunäited ja vastused, mis on abiks raskemate ülesannete lahendamisel.
"Nupula" on mõeldud eelkõige IV-VI klassi õpilastele, kuid pakub nuputamisrõõmu ka vanematele.

"Nupula" (Valgus 1988) ja "Nupula jälgedes" (Valgus 1988) raamatud olid mul kodus olemas ning tegelesin nende ülesannete lahendamisega ka vabal ajal. Need raamatud õpetasid mind loogiliselt mõtlema ja probleeme lahendama - oskused, mis tulevad kasuks nii elus kui ka programmeerimisel.

Vaevalt need raamatud mul olemas oleks olnud, kui mu isa selliste asjade vastu huvi poleks tundnud. Temalt sain ka abi, kui mõni nuputamisülesanne selgitust vajas ja vahel mõne vihje, kuidas lahenduseni jõuda. Samas ei teinud ta kunagi minu eest neid ülesandeid ära, pidin ikka alati ise lahenduse välja mõtlema - lähenemine, mida ma ka oma õpilaste puhul kasutan.

Uustrükke "Nupulast" pole tehtud ja raamatupoodidest seda osta ei saa. Siiski järelturult võib seda täitsa leida. Näiteks Raamatukoi veebipoes on "Nupula jälgedes" hetkel täitsa olemas.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped

Foto:  John Christian Fjellestad

• Kuidas 5G tulek elusid ning vara päästma hakkab?
• Artificial intelligence is trying to write the next Game of Thrones book.
• Teadlased lõid robotkäe, mis tunneb puudutusi nagu tavaline jäse.
• Eesti tundengid tahaksid enim töötada Skype’is.
• Professor: miks Eesti inimene ei kasuta ID-kaarti? Pealkiri juhib tähelepanu küll ID-kaardile, kuid intervjuus puudutatakse ka IT-hariduse teemat.
• Tasuta veebikursus, mis õpetab haridusrobotiga mBot mängima ja seda programmeerima.
• Vaatasin TED talk'i The real reason manufacturing jobs are disappearing, mille keskseks teemaks on protektsionism (majanduspoliitika, mis kaitseb erinevate võtetega siseturgu välismaiste ettevõtete eest) ja miks see hea pole, kuid muu hulgas mainitakse seda, et 87% tootmistöölistest USAs, ehk üheksa inimest kümnest, kaotavad oma töökoha mitte mehhiklastele või vietnamlastele, vaid automatiseerimise tõttu ehk masinatele.
• So how does AI actually work? These videos by Facebook experts explain everything. Videote eesmärk on rääkida tehisintellektist tavainimesele arusaadavalt.
• The astounding engineering behind America's latest, greatest supercomputer. Kuigi pealkiri võib panna arvama, et tegemist on keskmisest keerulisema lugemisega, siis tegelikult mitte. Palju arvulisi võrdlusi, mis annab sisu edasi huvitavalt ja meeldejäävalt. Näiteks on uus superarvuti 200 000 korda võimsam kui tippklassi sülearvuti.
• Reprogramming Nature Into Swarms Of Cyborgs.
• “Peel-and-go” printable structures fold themselves. Kui praegu saab prinditud elemente muuta ruumiliseks vee või kuumuse toimel, siis nüüd on MITi teadlased välja töötanud lahenduse, kus 3D prinditud elemendid võtavad peale printimispinnalt eemaldamist ruumilise kuju ise. Artikkel kirjutabki sellest täpsemalt.
• Rootsis saab rongis pileti asemel kasutada käe sees olevat kiipi.
• These nanobots can kill cancer cells in 60 seconds.
• AI spots Alzheimer’s brain changes years before symptoms emerge.
• Robot made from a DNA strand could deliver cargo in your blood. Artikkel maailma väikseimast robotist.
• Seitse oskust, mis loovad eeldused unistuste töökoha saamiseks. Vaata järgi, mitu seitsmest oskustest on seotud IKT-ga.
• huviring.ee on algatus, mille eesmärk on viia kokku huviringid, (potentsiaalsed) juhendajad, lapsevanemad ja osalejad. Loe lähemalt siit.

5 lemmikut programmeerimismängu

Olen paar viimast suve veetnud vabadel hetkedel mänguliselt programmeerides. Parematest mängudest olen kirjutanud lähemalt blogis. Kuna suvi on selleks korraks läbi, siis otsustasin välja valida 5 programmeerimismängu, mis on minu kõige-kõige lemmikud. Toon lühidalt välja ka põhjused, miks just need esiviisikusse jõudsid.

1. Bit by Bit on üks lahedamaid programmeerimismänge, mida olen mänginud ja lausa sõltuvust tekitav. Mulle väga meeldib selle mängu idee ja see, et keerulisematel tasemetel peab tegelaste liikumised kaalutletult planeerima ja lahendused mõttes läbi mängima nii, et ükski nüanss märkamata ei jää. Õpetab mõtlema.
2. Lightbot oli minu kõige esimene programmeerimismäng ning see oli väga positiivne ja kaasahaarav kogemus. Mäng on hästi läbi mõeldud, tõesti tutvustab programmeerimise põhikonstruktsioone ja arendab algoritmilist mõtlemist.
3. Cargo-bot. Meenutades oma kogemust, siis tegi see programmeerimismäng mind kurjaks, sest ma ei suutnud tabada ära programmide koostamise loogikat. Vaatamata sellele kuulub Cargo-bot minu viie lemmiku programmeerimismängu hulka, sest mängu idee on väga hea - mängija peab mõtlema nii seda, mis järjekorras kaste ümber paigutada, et saada nõutud tulemus, kui ka seda, kuidas kraana seda lahendust sooritama programmeerida. Tasemete läbimiseks peab tõesti oma aju tööle panema! Suureks plussiks on see, et saab valida nelja erineva raskusastme vahel, seega peaks igaüks endale jõukohased ülesanded leidma ega saa kurta, et mäng on liiga kerge.
4. Kodable. Eelmistega võrreldes on programmeerimismäng Kodable palju lihtsam, kuid just selles ta võlu seisnebki. Mäng on lihtne, aga samas vahva ja õpetab programmeerimise algtõdesid. Sobib eelkooliealistele ja algklassi õpilastele, kuid samas võib korraldada suuremate lastega (või lausa täiskasvanutega!) võistluse, et kes etteantud aja jooksul kõige rohkem tasemeid suudab läbi teha. Omast kogemusest võin öelda, et võistlusmoment tekitab hasarti vanusest sõltumata.
5. codeAcademy & the Foos on pigem mängude maailm kui üks mäng. Seal on mänge, mis on jõukohased koolieelikutele ja on mänge, mis on suunatud kuni 9-aastastele koolilastele. Lai sihtrühm on üks põhjus, miks codeAcademy & the Foos programmeerimismängude top 5 hulka jõudis. Teine põhjus on, et mängu tegijad on asjad pedagoogiliselt hästi läbi mõelnud. 

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped

Stseen filmist "Ghost in the Shell 2.0". Foto: Tim Douglas

• Computer knows how much pain you are in by studying your face.
• Micro drones swarm above Metallica. Raskemuusika bänd Metallica alustas Kopenhaagenis maailmaturneed, mille lavashows kasutatakse esmakordselt siseruumis droonide parve. Droonid tõusevad lavalt õhku ja moodustavad esinejate peade kohal kujundeid. Artiklist saab lugeda, miks siseruumis droonide kasutamine on keeruline ja kuidas nende kasutamine tehisintellekti, robootika ja keeruliste algoritmide abil siiski võimalikuks sai.
• Eesti idufirma loodud uuendusliku tarkvara esimesed suured võidud Euroopas. Idufirmaks on Barking OÜ, rakenduseks Wwwash.com ja suurkliendiks Auto-Spa.
• Why AI could be your business's toughest customer. Teadlased on juba õpetanud tehisintellekti võltsuudiseid kirjutama. Artiklis kirjutatakse võimalusest, et tehisintellekt hakkab tulevikus kirjutama toodete võltsarvustusi, millest võib saada veelgi suurem probleem ja väljakutse kui võltsuudised.
• Cybernetica Sharemindi tehnoloogia sai Euroopa Komisjonilt 1,3 miljoni euro suuruse rahastuse. Sharemind on andmetöötlustööriist, mis võimaldab analüüsida andmeid krüpteeritud kujul.
• Facebook AI learns human reactions after watching hours of Skype. Artiklis selgitatakse ka lühidalt, kuidas tehisintellektile inimlikkuse õpetamine toimus.
• Isesõitvate autode pealetung võib viia välireklaami kadumiseni.
• This qubit redesign may make it easier to make quantum computers. Kirjutatakse uuest kvantbittide loomise võimalusest, mis võib aidata lahendada ühe probleemi, millega kvantarvuti ehitamist kavandavad teadlased hetkel kokku puutuvad.
• Häkkerid saava üle võtta sinu nutiassistendi kasutades selleks kõrge sagedusega helisid.
• Welcome to École 42, the teacher-less coding school in Paris. Kool Prantsusmaal, kus on õpilased ja kus toimub õppimine, kuid puuduvad õpetajad. Õpilased õpivad programmeerimist iseseisvalt. Sellise õppe käigus arenevad ka oskused, mida peetakse 21. sajandil kõige olulisemaks nagu koostöö, loovus, suhtlemine, kriitiline mõtlemine ja algatusvõime. Õppimine selles koolis on tasuta ja tung kooli suur, seega pääsevad sinna vaid parimad.

8 ürituse ideed programmeerimisnädalaks Code Week

Programmeerimisnädal Code Week toimub sel aastal 7.-22. oktoobril. Tegemist on üritusega, mille algatas Euroopa Komisjon viis aastat tagasi. Selle aja jooksul on kunagisest Euroopakesksest sündmusest saanud ülemaailme koodimisaktsioon.

Programmeerimisnädala Code Week eesmärk on tutvustada koodimist neile, kes sellega varem kokku puutunud pole ning näidata, et programmeerimine on tore ja kõik saavad sellega hakkama. Tegevuste korraldamisel lähtutakse põhimõttest kogukonnalt kogukonnale ehk initsiatiiv peab tulema kogukonna seest ning kaasama peaks inimesi igast vanusest ja erinevatelt elualadelt. Programmeerimisnädala üritustel osalemine peaks olema vabatahtlik ning tegevus ise kestma umbes 1-2 tundi.

Code Week'i ametlikult leheküljelt codeweek.eu leiab lühikirjeldused üritustest, mida maailma eri paigus programmeerimisnädala raames korraldatakse. Eestlased on aktiivsed korraldajad, näiteks 2016. aastal toimus Eestis 296 programmeerimisnädala Code Week üritust, mida oli ühe elaniku kohta keskmiselt rohkem kui üheski teises riigis.

Ürituste korraldamiseks saab taotleda stipendiumi nii Google'ilt kui ka HITSAlt. Esimese tähtaeg on selleks aastaks möödas, kuid HITSAle saab ideekavandeid esitada kuni 17. septembrini.

8 ürituse ideed programmeerimisnädalaks Code Week

Pakun omalt poolt välja 8 ürituse ideed, mida programmeerimisnädala Code Week raames korraldada. Nende valikul lähtusin tegevustest, millega mul endal on kokkupuude olemas. Mitmete tegevuste kirjeldused on koolikesksed ja seotud õpilastega, nende vanemate ja õpetajatega, kuid see ei tähenda, et sihtgrupiks ja juhendajateks kedagi teist ei või valida.

#1 Kooditund. Kutsuge koolis õpilasi, lapsevanemaid ja õpetajaid osalema kooditunnis (Hour of Code) ja tehke läbi üks kooditund code.org keskkonnas. Kooditundide valik on lai, neist ühest olen lähemalt kirjutanud siin. Juhendajateks kutsuge oma kooli programmeerimiskogemusega õpilased.

#2 Mänguline programmeerimine õpetajatele. Paigalda kooli tahvelarvutitesse üks kaasahaarav programmeerimismäng (minu mängude top 5 on siin). Õpilased käivad tahvelarvutitega programmeerimisnädalal koolimajas ringi ja kutsuvad õpetajaid läbi mängu koodimist õppima. Täpsemalt on seda tegevust kirjeldatud selles Koolielu artiklis.

#3 Scratchis programmeerimise õpituba. Õpitoas kasutage Scratchi keskkonnas olevaid juhendeid, näiteks sünnipäevakaart või nimetähtede animeerimine, mille abil saavad töötoas osalejad esmase programmeerimiskogemuse. Juhendajateks võivad olla Scratchis programmeerimise kogemusega õpilased.

#4 Haridusrobotite programmeerimise võistlus. Kasutades haridusroboteid (Beebot, Ozobot, Edison vms), korraldage varasema programmeerimiskogemuseta õpilastele võistlus. Õpilased töötavad paaris või kuni 4-liikmelistest rühmades ja nende ülesanne on programmeerida haridusrobot teerada läbima. Võidab meeskond, kelle robot kõige kiiremini finišisse jõuab. Enne võistlust tutvustage osalejatele haridusrobotit ja kuidas seda programmeeritakse.

#5 Arvutita programmeerimise vahetund. Esmatutvus programmeerimisega võib toimuda ka arvutita, kasutades selleks mänge, milles mängijad arendavad programmeerivat mõtlemist. Ideid arvutivabaks programmeerimiseks leiab näiteks siit ja siit.

#6 Sonic Pi õpituba algajatele. Korraldage Sonic Pi õpituba algajatele, kus osalejad programmeerivad paaris näiteks mobiilihelina ja paigaldavad selle oma telefoni. Nooremad õpilased võib töötuppa kutsuda koos vanemaga. Sonic Pi eestikeelsed õppematerjalid leiab siit.

#7 Raspberry Pi või Arduino töötuba "Vilkuv LED". Töötoas osalejad töötavad paaris ja ehitavad joonise järgi vooluringi, kuhu on ühendatud LED. Kui vooluring valmis, panevad nad LEDi programmiga vilkuma. Programm võiks olla töötoa läbiviijate poolt eelnevalt valmis kirjutatud.

#8 Raamat "Tere, Ruby!" eelkooliealistele ja algklassidele. Lasteaias ja 1.-2. klassis lugege jutustust raamatust "Tere, Ruby!" ja lahendage töövihiku osas olevaid ülesandeid.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Mäng: Rubiku kuubik

Suvel 2017, alatest juulist kuni augusti lõpuni on minu eesmärk mängida igal nädalal ühte mängu, mis õpetab programmeerimise algtõdesid ja/või arendab algoritmilist mõtlemist ja/või probleemide lahendamise oskust ning kirjutada sellest mängust ülevaade oma blogis. Nutiseadmetele mõeldud mänge mängin Androidil.

Rubiku kuubik

Reedel algas september, mis tähistab ühtlasi ka suve lõppu, mis omakorda tähendab, et täna on suvi 2017 väljakutse viimane postitus. Viimaseks mänguks pole ükski mänguäpp ega veebimäng, vaid hoopiski juba üle 40 aasta lastelele ja täiskasvanutele ajugümnastikat pakkunud mänguasi Rubiku kuubik.

Foto: Sonny Abesamis

Rubiku kuubiku leiutas ungarlane Ernő Rubik 1974. aastal. Rubiku kuubik on kuup, mille iga tahk on erinevat värvi ja iga tahk koosneb omakorda üheksast väiksemast kuubikust. Kuubi külgi saab keerata. Mängu eesmärk on segi aetud värvide algseisu taastamine. Rubiku kuubiku lahendamine arendab loogilist ja ruumilist mõtlemist.

Rubiku kuubiku lahendamine

Kuubiku lahendamine niisama proovides on inimesele üleliia keeruline. Üks külg ehk värv kokku saada on lihtne, aga kõikide külgede kokkusaamiseks on vaja plaani. Selleks on olemas lahenduseeskirjad ehk algoritmid. Algoritme on mitmeid, ühed sobivad algajatele, teised ekspertidele.

Rubiku kuubiku lahendamises toimuvad muidugi ka võistlused. Võisteldakse nii selles, kes saab kuubiku kokku kõige kiiremini (maailmarekord on 4,73 sek) kui ka selgitatakase välja, kes suudab värvide algseisu taastada kõige vähema arvu liigutustega (maailmarekord on 19 liigutust).

Minu kogemus

Rubiku kuubik on mulle tuttav juba lapsepõlvest. Lapsena sai seda krutid küll, aga muidugi kokku panna kuubikut ei õnnestunud. Tol ajal ma veel ei teadnud, et ilma algoritme tundmata see polegi võimalik.

Tänu mõnele noorele sugulasele, puutusin suvel taas kokku selle väidetavalt maailma kõige rohkem müüdud mänguasjaga. Seekord olin juba targem ja otsisin internetist lahendusi. Vaatasin neile isegi mõned korrad otsa, aga nende abil lahendamiseni ei jõudnud. Kuid see ei tähendanud, et kuubik kokku panemata jäi. Äpipoest leitud rakenduse abil sai algseis taastatud, samas erilist mõttetegevust see ei nõudnud. Ehk järgmisel suvel võtan asja tõsisemalt käsile ja püüan siis juba algoritmide abil Rubiku kuubiku kokku panna.

Rubiku kuubik ja programmeerimine

Võib ehk tekkida küsimus, mis seos on Rubiku kuubikul programmeerimisega. Otsest seost ei olegi, kui sa ei taha just koostada programmi või äppi, mis aitab Rubiku kuubiku lahendamisel. Samas olles lugenud ühe programmeerija kogemusest, kuidas ta õppis Rubiku kuubikut lahendama, selgus, et mõlema õppimisprotsess ja sellega kaasnevad tunded on väga sarnased. Teine programmeerija-kuubikulahendaja toob välja mitmeid sarnasusi programmeerimise ja Rubiku kuubiku lahendamise vahel, nimelt igale probleemile on lahendus, kõige paremini õpid siis, kui probleemile ise lahenduse leiad, lahenduse leidmisel aitab internet ja teistelt õppimine aitab oma oskusi lihvida.

Selle postituse ja suvi 2017 väljakutse lõpetuseks lisaksin omalt poolt veel seda, ja tahtmata seejuures olla kriitiline mängulise programmeerimise suhtes, et mõnes mõttes on Rubiku kuubiku lahendama õppimise ja programmeerima õppimise vahel rohkem sarnasusi kui programmeerimismängude mängimise ja programmeerima õppimise vahel.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped

Foto: Maurizio Pesce

• HITSA kutsub õpetajaid, ringijuhendajaid ja teisi huvilisi programmeerimisnädalal Code Week (7.–22. oktoober 2017) lastele ja noortele vanuses 5–20 eluaastat õpitubasid korraldama. Täpsem info siin.
• 28. septembril korraldab AHHAA Teadlaste Öö festivali raames ühe tõeliselt vinge ROBOLAHINGU! Robolahingule eelneb 9. septembril häkaton, kus räägitakse lahinguroboti ehitamisest ja robolahingu korraldusest. Huvilised saavad valmis meisterdada oma võitlusroboti esimese maketi.
• Juhul, kui alles otsid enda jaoks seda kõige õigemat võistlust, millega Robotexile tulla, siis vaata läbi videoklipid, kus eelmisel aastal Robotexil osalenud noored kirjeldavad mõningaid kavas olnud võistlusi ning jagavad oma kogemusi ja nippe eduka roboti ehitamisel.
• Tallinnas, Viljandis, Haapsalus saab tasuta õppida laste IT- ja robootikaalaste huviringide juhendajaks. Koolitus on kahepäevane ja osaleda võivad kõik, kes pole tegevõpetajad.
• Logistika ja laohooned kompavad robootika, tehisintellekti ja liitreaalsuse piire.
• AI uses bitcoin trail to find and help sex-trafficking victims.
• Video: Robotid tantsisid ennast Guinessi rekordite raamatusse.
• New soft robots really suck: Vacuum-powered systems empower diverse capabilities. Artikkel ja video imevatest pehmetest robotitest.
• TED Talk "Can a robot pass a university entrance exam?". Selles TED kõnes on mitu mõtlemapanevat kohta, mis puudutavad haridussüsteemi.
• Lizard-bot spins its coiled tail to move easily through sand. Veel üks näide robotist, mille disainimisel on eeskuju võetud loodusest, seekord sisalikest.
• Fatal AI mistakes could be prevented by having human teachers.
• Infograafik: What happens in an internet minute in 2017?
• DHL kutsub teadlasi ja visionääre leiutama uut robotit.
• Inauguratsiooniloengus arutletakse tugeva tehisintellekti loomise üle. Kolmapäeval, 6. septembril 2017 kell 16.15 räägib Tartu ülikooli andmeteaduse professor Raúl Vicente Zafra oma inauguratsiooniloengus tehissüsteemide täiustamisest ja sellest, mida on arvutisüsteemidel veel inimajult õppida.