31. märts 2018

Nädala nopped nr 58

Seekordne Nädala nopete uudistekogumik on üsna mahukas ning sisaldab nii Uberi õnnetuse järelkaja, Facebooki skandaali kui ka muidu huvitavat lugemist tehisintellekti ja robotite kohta. Lisaks on üks tööpakkumine ja natuke nalja homse naljapäeva puhul.

Nädala_nopped_Kristi_Proge_Blog
Pilt: Windell Oskay (Flickr)

28. märts 2018

TED Talk "How quantum physics can make encryption stronger"

Täie võimsusega kvantarvutit ei ole veel võimalik ehitada, aga nende loomisega tegeletakse aktiivselt ja arvatavasti juba mitte väga kauges tulevikus on meil olemas superarvutid, mille arvutusvõimsus ei ole isegi mitte natuke võrreldav tänapäevaste superarvutitega. Kvantarvutite reaalsuseks saamisega kaasneb oht andmete kaitsele, sest praegused kaitsesüsteemid on kvantarvuti poolt lihtsasti lahtimurtavad.

Oma TED kõnes räägibki Vikram Sharma sellest probleemist, selgitades kõigepealt James Bondi abil võimalikult lihtsalt ja piltlikult, kuidas andmeid krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse ning miks praegune süsteem on haavatav. Seejärel selgitab ta sama James Bondi näite abil, kuidas kvanttehnoloogia abil, mida kasutatakse ka kvantarvutite väljatöötamiseks, on võimalik andmeid juba praegu paremini kaitsta.

Krüpteerimiseksperdi kõne on huvitav ja minu jaoks on selle suurimaks väärtuseks asjaolu, et ta oskab keerulise teema, milleks on andmete krüpteerimine, lihtsasti mõistetavaks teha. Vaatamata sellele on ilma eelnevate teadmisteta tema ideedest ja selgitusest raske aru saada, sest TED kõne "How quantum physics can make encryption stronger" on keskmisest keerulisem. Seega kui sind teema huvitab, loe eelnevalt oma emakeeles veidi kvantarvutite ja andmete krüpteerimise kohta ning alles siis kuula Vikram Sharma kõnet.

24. märts 2018

Nädala nopped nr 57

See nädal läheb ajalukku sellega, et meediasse jõudis uudis Uberi juhita autost, mis sõitis otsa teed ületavale inimesele, kes hukkus. Tegemist on ajaloo esimese inimohvriga liikluses, kes hukkus isesõitva auto rataste all. Õnnetuse põhjustaja/süüdlase selgitab välja uurimine, aga Uber on oma autode testimise peatanud. Kuigi õnnetus leidis meedias palju kajastamist, siis nädala nopetest jätsin selle teema välja.
Nädala_nopped_Kristi_Proge_Blog
Foto: stuart.childs (Flickr)

21. märts 2018

Kuidas veebikursusel lõpuni vastu pidada

veebikursus_MOOC_õppimine_Kristi_Proge_Blog
Veebikursusel saab õppida ka kohvikus. Foto: Terry Johnston

Aprilli keskpaigast alates on taas kõigil huvilistel võimalus osaleda Tartu Ülikooli kõige populaarsemal avatud ligipääsuga masskursusel ehk MOOCil "Programmeerimisest maalähedaselt". Mitmetel erinevatel põhjustel on interneti vahendusel õppimine raskem kui kontakttundide vormis õppimine. Olles nüüd läbinud kõik kolm Tartu Ülikooli programmeerimise veebikursust, otsustasin kirja panna need tegevused, mis aitasid minul need kursused edukalt lõpetada.

Leia kaasvõitleja

Kursuse lõpetamise tõenäosus on palju suurem, kui sul on sõber või tuttav, kes sinuga samal kursusel õpib. Nii saate üksteist julgustada, motiveerida ja aidata. Rasketel hetkedel on see väga oluline. Lisaks tekib väike võistlusmoment, et kui tema sellega hakkama saab, siis mina ei ole ju kehvem. Minul oli kõigil kolmel korral olemas hea tuttav (mitte samas isikus), kes minuga samal ajal samal kursusel programmeerimist õppis ja sellest oli just eespool mainitud põhjustel hästi palju abi.

Leia õppimiseks kindel aeg

Tark on paika panna kindel aeg, millal sa õppimisega tegeled ning see peab tõesti olema aeg, mil sul teisi kohustusi või kedagi segamas ei ole. See võimaldab sul keskenduda ainult ühele tegevusele ehk õppimisele. Nii saad teemasse korralikult ja rahulikult süveneda. Minul oli selleks ajaks nädalavahetus. Mõned korrad lükkus õppimine tööpäevadele ja siis oli palju raskem programmeerimisele keskenduda, sest aega oli vähem ning teised kohustused ja mõtted segasid, mis omakorda tähendas, et õppimine oli üsna ebaefektiivne.

Võta appi paber ja pliiats

MOOCid viiakse läbi internetis, mis tähendab, et õppematerjalid, ülesanded ja testid on kõik veebikeskkonnas. Selles olukorras võib ununeda, et mõnede probleemide lahendamiseks on mõistlik võtta appi paber ja pliiats. Need kaks vahendit aitavad probleemi ehk ülesannet visualiseerida, mis omakorda viib lähemale lahenduse leidmisele. Mina kasutasin paberit ja pliiatsit ka siis, kui mõni teema õppematerjalis veidi segaseks jäi. Näiteks visualiseerisin nende eelmiste sajandite vahendite abil mõnede programmide tööd ja see tõesti aitas teemast paremini aru saada.

Ole positiivne

Usu endasse. Ära anna alla. Ole kannatlik. Vahel kui sul on tunne, et ei suudagi ülesannet ära lahendada, siis tuleta omale meelde, et igale probleemile on olemas lahendus, pead selle lihtsalt üles leidma. Mina tuletasin omale meelde sedagi, et kõik eelmised ülesanded sain lahendatud, järelikult saan ka selle.

Hommik on õhtust targem

Kui juhe kokku jookseb, siis võta pikem paus ja tegele millegi muuga (näiteks mine niida muru) või maga öö ära ja seejärel proovi uuesti. Isegi kui sa aktiivselt probleemile ei mõtle, püüab su aju ikkagi n-ö passiivselt lahendust leida. See on üks põhjus, miks mõne aja möödudes on ülesannet lihtsam lahendada, kui lahenduse kallal pikalt ilma pausideta töötades.

Motivatsioon

Lõpetuseks lisan veel seda, et minu üles loetud võtted või ükskõik kelle teise nõuanded on kasutud, kui sul endal puudub motivatsioon kursuse läbimiseks. Seega on number üks tegevus leida põhjus, miks on sinu jaoks oluline see kursus läbida. See motiveeriv põhjus ei pea olema midagi sügavat (nt naabrimehest mitte kehvem olemine sobib ka), peaasi, et see aitab sul rasketel hetkedel vastu pidada.



Jälgi KristiProget Facebookis

18. märts 2018

Nädala nopped nr 56

Selle nädala märksõnaks on #Netflix, millel on IT ja programmeerimisega ainult nii palju seost, et kuna Pythoni kursus on läbitud, siis on palju rohkem aega muudeks tegevusteks. Olengi seda vabadust osaliselt seriaalide ja filmide vaatamiseks kasutanud. Püüan lõpuks populaarse ja hinnatud seriaali "Breaking Bad" (2008-2013) ära vaadata. Aga nüüd IT teemade juurde.
Nädala-nopped-Kristi-Proge-Blog
Foto: Elizabeth K. Joseph (Flickr)

15. märts 2018

TED Talk "A funny look at the unintended consequences of technology"

Koomik Chuck Nice räägib läbi huumori tehnoloogia kõrvalnähtudest. Tema suurima tähelepanu pälvib inimestevaheline ning inimeste ja masinate vahel toimuv suhtlus.


14. märts 2018

TÜ MOOC "Programmeerimise alused 2"

TÜ-MOOC-Programmeerimise alused 2-Kristi-Proge-Blog
Umbes nii õpin ka mina. Foto: scott feldstein (Flickr)

Jaanuari keskpigast kuni 11. märtsini läbisin Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi korraldatud vaba ligipääsuga masskursuse (MOOC) "Programmeerimise alused 2", kus õpitakse programmeerimist Pythoni programmeerimiskeeles. See on jätkukursus neile, kes on lõpetanud kursuse "Programmeerimise alused".

Kursuse algus, eriti 2. nädal, ehmatas ikka päris ära. Ülesandeid oli palju ja keerulised ning nõudsid õppematerjali väga põhjalikku läbitöötamist ehk sellest süvitsi arusaamist. Ma ei julge isegi tunnistada, kui palju aega mul 2. nädala läbimise peale kulus. Samas ei tekkinud mul kordagi mõtet alla anda ja kursus pooleli jätta. Eelmised kursused ("Programmeerimise alused" ja "Programmeerimisest maalähedaselt") olid süstinud minusse piisavalt eneseusku ja arusaamist, et ükski probleem ei ole mission impossible ning lahendus is out there. Kursuse korraldajad andsid lootust, et peale teist nädalat läheb lihtsamaks. Õnneks läkski. 3.-5. nädal tundusid peale 2. nädala katsumusi harjumatult lihtsad. 6. nädal oli rekursioon ja see esitas jälle suurema väljakutse. See oli esimene kord, kui mul tekkis kahtlus, kas suudan selle kursuse lõpetada. Kursuse lõputööks tuli ise valida teema ja projekti raames natuke mahukam programm koostada, mis etteantud nõuetele vastaks. Projekt võttis küll palju aega, aga kuna teema oli minu enda valitud, siis see motiveeris.

"Programmeerimise alused 2" eristus eelmistest sama sarja MOOCidest selle poolest, et abiliini enam polnud, st küsimustega kursuse läbiviijate poole pöörduda ei saanud. Abi sai küsida foorumis kursusekaaslaste käest ja tegelikult toimis see üllatavalt hästi. Nii mõnegi mure sain foorumi arutelude abil lahendatud. Samuti oli jätkuvalt paljude ülesannete juures murelahendaja ja mitme ülesande juurde lisati kursuse käigus ka abistav video, mis minugi 6. nädalal ummikseisust välja aitas. Uue formaadina proovisid kursuse korraldajad laivprogrammeerimist, kus tunni aja jooksul sai reaalajas küsimusi esitada, millele üks kursuse õppejõududest videopildi vahendusel vastatas. Kokku toimus neli laivprorgammeerimise seanssi.

Nagu öeldud, siis see kursus oli eelmisest ehk "Programmeerimise alused" kursusest omajagu keerulisem. Kursuse korraldajate sõnul on nende eesmärk, et selle läbinud inimesed saavutavad sama taseme kui IT erialade 1. kursuse tudengid 1. semestri lõpuks. Olen uhke, et suutsin kursuse "Programmeerimise alused 2" edukalt läbida, sest pingutust nõudis see omajagu, eriti seetõttu, et kursus sattus tegevusterohkele ajale ja aja leidmine õppimise jaoks ei olnud lihtne. Kuid minu huvi programmeerimise vastu on alles ja see on ehk isegi suurem kui kunagi varem.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Seotud postitused
TÜ MOOC "Programmeerimisest maalähedaselt"
TÜ MOOC "Programmeerimise alused"

10. märts 2018

Nädala nopped nr 55

#lumine talv #kursus Programmeerimise alused 2 #loovtööde juhendamine #programmeerimise õppematerjalide koostamine. Alustasin märksõnadega, mis viimastel nädalatel on sisustanud mu vaba aja ning jätnud blogimise jaoks liiga vähe aega. Kui üle kolme aasta on lumi ja talv, siis oleks rumal mitte talverõõmudest osa saada. Programmeerimise kursuse lõpp on nüüd lähedal, aga finišijooneni jõudmine nõudis palju ajaressurssi. Kaks märksõna on tööga seotud, kuid on see osa tööst, mis tegelikult ei mahu seadusega ettenähtud töötundide sisse ehk tuleb teha vabast ajast. Olen siiski IT uudistel veidi silma peal hoidnud ja siin need, mille olen mitme nädala jooksul kokku kogunud.


Nädala_nopped-Kristi_Proge_Blog
Foto: Andrew_Writer (Flickr)