Glideapps - lihtsaim viis mobiiliäpi loomiseks

Olen praegu nii elevil! Tegin just lähemat tutvust rakendusega Glide, mis teeb Google Drive'i arvutustabelist mobiiliäpi. Kõlab uskumatuna, aga nii see on. Kas äpi loomine saaks olla veel lihtsam?

Glideapps. Ekraanipilt

Glide ja glideapps

Glide'ist natuke lähemalt. Glideapps on tasuta veebirakendus, kus igaüks, kes oskab luua algaja tasemel Google Drive'is arvutustabeleid (Sheets), võib disainida mobiiliäpi, mis töötab nii Androidi kui ka iOSi seadmetel.

Mobiiliäpi loomiseks tuleb alustada arvutustabelisse informatsiooni jm sisu, mida soovid oma äpis kuvada, sisestamisest. Tabelisse võib panna teksti, fotosid, videosid ja linke, sest seda kõike on võimalik hiljem äpis kuvada. Oluline on, et igal andmetulbal on pealkiri, sest nende abil käib äpis navigeerimine nii selle disainimise ajal kui ka hiljem kasutamise ajal. Kuigi soovi korral võib pealkirjad kasutaja jaoks ära peita.

Google arvutustabeli fail mobiiliäpi loomiseks. Ekraanipilt

Kui tabel on valmis, mine glideapps.com lehele ja seo see oma Google'i kontoga. Hakates looma uut äppi (New App), palutakse sul kohe valida fail, millest äppi teha soovid. Glideappsis mobiilirakendust luues saad disainida kujundust, nuppe, saad valida sisu, mis kuvatakse esilehel jne. Samuti saab lisada erinevaid põnevaid komponente (Components) nagu kaardid, kommentaarid, audiomängija jpm huvitavat. Enesesestmõistetavalt saab näha äpi eelvaadet. Kui mobiilirakendus on valmis, saab selle oma telefoni 'laadida' QR koodi või veebilingi või emaili kaudu. Samad võimalused on äpi jagamiseks. Äpile ligipääsu saab arendaja ka piirata. Kõlab imelihtsalt, kuid kas ka on?

Näidisäpid. Ekraanipilt

Jah ja ei. Väga lihtsa äpi loomine ei ole keeruline. Kui soovid disainida natuke keerulisemat äppi, mille loomiseks kasutad tabelis kahte või enamat töölehte, siis tuleb rohkem mõttetööd teha. Eriti oluline on läbi mõelda äpis navigeerimine. Soovitan enne Google Drive'is sisu looma asumist mobiilirakenduse (navigeerimis)skeem paberile joonistada. Igatahes kui ma hakkasin oma äppi disainima, siis selgus, et oleksin pidanud asjad enne läbi mõtlema. Samuti saab erinevatel töölehtedel pesitsevat sisu omavahel siduda. Kindel on see, et loogilise mõtlemise rakendamine on äppide loomisel hädavajalik.

Glideappsil on mitu näidisäppi ja ma tungivalt soovitan nendega põhjalikult tutvuda enne, kui hakkad enda oma looma. Mobiiliäppide tegemist saab õppida juhendi abil ja Glidesappil on ka oma Youtube'i kanal videoõpetustega.

Minu katsetus. Ekraanipilt

Glide koolis

Glide aitab õppetööd mitmekesistada ja toetab õpilaste digipädevuste arendamist. Kuid mina näen, et eelisseisus on need koolid, kellel on tunniplaanis arvutiõpetus (või programmeerimine vms), kus saab rahulikult äpi arendamist õppida, sest niisama lihtne see ikkagi pole. Ja teatavasti suudavad õpilased välja mõelda väga lahedaid äppe, kuid glideappsi loogika tundmaõppimine ja oma idee teostamine nõuavad aega. Nii või naa on soovitav äpi sisu lõimida mõnes õppeaines käsitletava teemaga.

Glide ja programmeerimine

Glideappsiga mobiilirakenduse loomist ei saa nimetada programmeerimiseks, sest koodi kirjutada või plokkidest kokku panna ei ole vaja. Samas natukenegi keerulisemate äppide puhul on vaja kasutada algoritmilist mõtlemist (ja kõiki selle nelja komponenti), mis ongi programmeerimise ja Glide'is mobiilirakenduse loomise ühisosa.

Jälgi KristiProget Facebookis.

TED Talk "The artificial muscles that will power robots of the future"

Praegused humanoidrobotid on jäigad ja kohmakad, sest nende lihased on jäigad. Mehaanikainsener Christoph Keplinger tutvustab robotlihaseid, mis on pehmed ja painduvad ning imiteerivad seeläbi elusolendite lihaseid. Robotlihase toimimispõhimõte on üsna lihtne: vedelik ja elektrivool.

Kui tema teadustööd saadab edu, siis on sellistel robotlihastel mitmeid kasutusvaldkondi, millest mõned oleksid sujuvamalt liikuvad robotid ja kunstjäsemed, mis on tugevamad ja vastupidavamad kui inimlihased. Kõne lõpus vihjab Christoph Keplinger üsna selgelt küborgidele (ise ta seda sõna siiski ei kasuta), mis võiksid saada võimalikuks tema tehnoloogiat kasutades. Kõnelejal on ka hea huumorisoon, nii et tema kõnet vaadates saab mõned korrad naerdagi.

Jälgi KristiProget Facebookis.

RoboOlümpia 2019 tutvustus

Kirjutan veidi lähemalt RoboOlümpiast, sest mul endal läks kodulehel oleva info läbitöötamisega omajagu aega ja ehk aitab allolev tutvustus kellelgi aega veidi kokku hoida.

Mis on RoboOlümpia?

RoboOlümpia on veebipõhine ehk virtuaalne võistlus, mille korraldajaks on Insplay mänguasjade pood koostöös oma robomentoritega. Võistlus algas märtsi lõpus ja kestab kuni 28. aprillini (k.a.). 

Kellele on RoboOlümpia?

See mänguline ja lõbus võistlus sobib kõigile lastele vanuses 5 kuni 14 eluaastat. Osalemiseks tuleb moodustada kuni viieliikmeline meeskond ja samuti tuleb leida omale juhendaja. Juhendajaks võib olla õpetaja, huvijuht või lapsevanem.

Kuidas osaleda?

Osalemiseks vajad programmeeritavat robotit. Sobivateks robotiteks on Ozobot, Dash, Cue, Bolt, Sphero ja Bot-ide perekonna liikmed (Bee-Bot, Blue-Bot, Pro-Bot, InO-Bot).

RoboOlümpial osalemiseks tuleb lahendada ülesanne ehk missioon, mille leiab RoboOlümpia kodulehelt. Igal vanuseklassil on oma ülesannete kogumik, kust saab valida just oma robotile sobiva missiooni. Üldiselt on missioonideks robotile sobiva teeraja välja mõtlemine. Missiooni edukaks täitmiseks läheb vaja probleemilahendamisoskust, meeskonnas töötamise oskust, loovust ning ka käelist osavust radade joonistamisel ja kostüümide kujundamisel. Ülesande kirjeldus sisaldab ka punktisüsteemi, mille alusel missiooni täitmise edukust hinnatakse.

Missiooni keerukus sõltub natuke ka kasutatavast robotist. Mina vaatasin näiteks Ozoboti ülesannet ja see nõuab ikka omajagu mõttetööd. Seega on arusaadav, et igal meeskonnal on juhendaja, kes lastele ja noortele abiks on.

Ülesande lahenduse kohta tuleb koguda tõendusmaterjali, see veebi üles panna ja korraldajatele kättesaadavaks teha. Veelgi parem on see, kui roboti sooritust filmida ja oma videot sotsiaalmeedias jagada. Selle eest saab teenida lisapunkte. Missiooni täitmise edukust hindab iga meeskond ise.

Kui ülesanne on lahendatud ja sooritus salvestatud, alles siis täida registreerimisvorm, mille leiad samuti ürituse kodulehelt.

Auhinnad

Kuigi osalemine on juba pool võitu, on RoboOlümpia korraldaja koos toetajatega parimatele välja pannud auhinnad. Auhindadeks on nii robotid kui ka muud põnevat. Lähemalt saab auhindadega tutvuda siin. Võitjad tehakse teatavaks 6. mail.


Igatahes väga tore ettevõtmine Insplay poolt. Tundub, et minul mööduvad sel aastal lihavõtted mitte mune värvides, vaid RoboOlümpia missioone lahendades.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped nr 81

Millised kiired, aga mitte igavad ajad! Elukestev õpe on täies hoos. Lisaks käisin kaemas, kuidas lapsi õpetatakse Euraasia-Ameerika piirialadel. Programmeerimist ja robootikat õpetatakse seal igatahes vähestes koolides. Aga vaatame nüüd tagasi möödunud nädalatele.

Foto: pexels.com

• Roboolümpia 2019 on kõigile jõukohane robootikavõistlus. Võistlema oodatakse lapsi vanuses 5-14 eluaastat.
• Äripäeva raadio: Tark linn ja linnas kogutud andmete väärtus.
• IBM’s New AI Does Something Amazing: It Learns From “Memories”, mis omakorda aitab tehisintellektil kohaneda muutuvate oludega.
• Uus oht: telefon kuulab ekraanipuudutusi ja saab aru, mida kirjutati.
• Video Friday: Toyota's Basketball Robot, and More.
• Cleveron avab Viljandis ainulaadse robootikaakadeemia, kus ei arvestata sinu lõpueksamite tulemusi. Juhul kui see uudis on kahe silma/kõrva vahele jäänud.
• Üks uudis Cleveronilt veel: Cleveron arendab isesõitvat kullerrobotit, mis liigub sõiduteel.
• DeepMind AI Flunks High School Math Test. DeepMind on küll Google'i parim tehismõistus, kuid matemaatika kontrolltöös edu saavutamiseks on veel pikk tee minna.
• This is how AI bias really happens—and why it’s so hard to fix. Oluline teema, millest räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem ja rohkem.
• R2 portaal: Tesla autopilooti sai ajada segadusse süütuna paistva prügiga.
• No escape? Chinese VIP jail puts AI monitors in every cell ‘to make prison breaks impossible’.
• MIT News: Teaching machines to reason about what they see.
• Äripäeva raadio: Isejuhtivad autod. Isejuhtivatest autodest räägib Raivo Sell.
• Self-driving cars will be considered unthinkable 50 years from now arvab Meredith Broussard ja selgitab miks.
• Untold History of AI: Why Alan Turing Wanted AI Agents to Make Mistakes.
• TalTechis arendatakse tarka lifti, mis saab aru, kes sa oled ja viib su ise õigele korrusele.
• Film: Brexit. Reegliteta sõda (2018), mida saab ETV veebilehel kuni kuu lõpuni järele vaadata. Film näitab Brexiti võidu kavandamist kampaaniajuhi D. Cummingsi silmade läbi. Tema oli see inimene, kes kaasas kampaaniasse andmeanalüütikud, kes suunatud reklaamidega sotsiaalmeedias meelitasid valima miljonid ELi vastased. Film võib olla kallutatud, kuid Benedict Cumberbatch peaosas annab juba põhjuse seda vaadata. Lisaks on see draama üles ehitatud põnevikuna, mis ei lase vaatajal igavust tunda.

Jälgi KristiProget Facebookis.