Nädala nopped

Foto: José Carlos Cortizo Pérez

• Loe ja vaata videot: see ämblikrobot võib kunagi päästjatele appi ronida.
• Baltikumi suurim häkkimismaraton “Baltic Open & Big Data 2017”ootab osalejaid.
• Tehnikaülikooli IT õppejõud lähevad praktikale.
• A home-building company uses computer algorithms to design prefabricated dwellings.
• Google laseb tavalised reisijad lõpuks isejuhtivate autodega sõitma.
• Metallist objektide 3D-printimine on arvatust raskem, aga lahendus on olemas.

IKT ameteid tutvustav koolitus spetsialistidele

Foto: Lead Beyond

Osalesin hiljuti IKT ameteid tutvustaval koolitusel Tallinna Tehnikaülikoolis. Koolitus keskendus peamiselt neljale teemale:

1. ülevaade tööturu hetkeolukorrast ja tulevikutrendidest pearõhuga IKT valdkonnal;
2. ülevaade IKT ametitest ja töö sisust ning õppimisvõimalustest;
3. nõudmised töötajatele ja karjäärivõimalused;
4. IKT ettevõtete külastamine.

Ma ei peatu väga pikalt koolituse sisul, kuid toon välja mõned endale olulised mõtted ja punktid: 

• suurandmete (big data) valdkonda ootab ees suur areng, sest selle võimalused on hetkel kasutamata;
• pole ametit, kus ei lähe vaja IKT pädevusi;
• Rajaleidja portaalis on 22 erinevat IKT valdkonna ameti tutvustust;
• valdavalt nõutakse IKT ametites vähemalt magistrikraadi;
• suurema edu ja paremad väljavaated tagab see, kui kombineerid oma õpingutes IT mõne teise valdkonnaga (nt IT ja põllumajandus, IT ja logistika);
• IT ei võta inimestelt tööd: iga kaotatud töökoha kohta tuleb 2,4 uut töökohta;
• IKT valdkonna 3 olulisemat oskust on loovus, analüüsioskus ja suhtlemisoskus;
• IKT erialad ei sobi kõigile.

Koolitajad olid oma ala asjatundjad ning neid oli huvitav kuulata. Tore oli see, et nad julgustasid kaasa rääkima ja mõtlema ning olid valmis kõigile meie küsimustele vastama. Omamoodi väärtuslik kogemus oli ettevõtete külastamine. Ettevõtetest kirjutan pikemalt eraldi postitustes.

Usun, et sellisest koolitusest on kasu igale õpetajale mitte ainult IKT aineõpetajale või karjäärispetsialistile, sest koolitus andis reaalse kokkupuute ettevõtetega ja hea ülevaate nende ootustest oma töötajatele. See omakorda peaks koolitusel osalenud õpetajat panema mõtlema, kas tema oma töös (õppeaines) arendab õpilastes neid oskusi, mis on vajalikud selleks, et olla tulevikus edukas. Edukuse all ei pea ma silmas suurt sissetulekut, vaid toimetulemist kiiresti muutuvas ühiskonnas (sh tööturul). Ja kui vastus on 'ei', siis peaks ta mõtlema, mida ta saab teha ja peab tegema teistmoodi, et vastus küsimusele oleks 'jah'.

IKT valdkonna ameteid tutvustavad spetsialistide koolitused toimuvad veel mitu korda. Mõned grupid on juba täitunud, kuid on veel vabu kohti. Info ja registreerumine siin.

Nädala nopped

Foto

• Canon tegi päästjatele drooni, mis sobib just öiseks tööks.
• Google arendab tehisintellekti, mis kogub kasutajate andmeid privaatselt.
• Eestit võib sel aastal tabada sarnane küberrünnak, mis leidis aset USA valimiste ajal. Postituse päises olev foto, mis kujutab küberrünnaku skeemi, on pärit sellest artiklist.
• Vesijahutusega kiirendus ning tühi juhikabiin – raudteede tulevik on vaikne, ökonoomne ja ülikiire.
• ETV tsaatesarja "Rakett69" selle hooaja 13. saate teemaks oli robootika. Saade on järelvaadatav siit.
• Muruniidukit juhib tehisintellekt.
• HITSA koolitus "Arduino roboti ehitamine" 5.-6. mail Tallinnas. Info ja registreeerimine siin.
• Uuring: arvutid võtavad üle rassismi, seksismi ja hulga inimlikke eelarvamusi.
• Bee-Boti ja Ozoboti videolugude võistlus.
• Tüdrukutele mõeldud IT-päev 22. aprillil TÜ-s.
• Dropboxi rakenduses tuvastab tehisintellekti abil paberile kirjutatud teksti.
• Mobi Lab: maagilist disainerit ei ole olemas.
• Film. Steve Jobs: A Billion Dollar Hippy (2011) on BBC mitteametlik dokumentaalfilm. Film põhineb seisukohal, et Steve Jobs'i elu hipina tegi võimalikuks Apple'i tõusmise maailma number üks tehnoloogiaettevõtteks. Film keskendub ainult positiivsele ning seetõttu loob Steve Jobsist veidi vale ettekujutuse neile, kes pole lähemalt kursis tema isiksuse ja Apple'i firma taustaga. Igatahes tekib filmi vaadates tahtmine Apple'i tooteid osta, sest need on maailma parimad. Kui sul on 50 minutit vaba aega ja soovid näha kriitikavaba filmi Steve Jobs'ist, siis miks mitte see ära vaadata.

Küberturbe ekspert Mikko Hyppönen'i avalik loeng

Võtsin oma päevast kaks tundi, et vaadata ära Mikko Hyppönen'i avalik loeng, mille ta pidas 10. aprillil Tallinnas Mektory's.

Mikko Hyppönen on pidanud viimase 20 aasta jooksul sadu loenguid enam kui 40 riigis. Ta on oodatud peaesineja mitmetel ülemaailmsetel küberturbekonverentsidel ning TED üritustel. Tema 2011. aasta TED kõne on vaadatud üle 1,5 miljoni korra ning seda on tõlgitud enam kui 40 keelde. Hyppönen on pidanud loenguid mitmetes maailma tipp-ülikoolides nagu Stanford, Oxford ja Cambridge. Eestis esines ta neljandat korda. (postimees.ee)

• Miks on valimiskampaania liikumine reaalsest maailmast internetti halb?
• Miks Mikko muretseb tehisintellekti arendamise pärast?
• Kuidas häkkimisega ausalt raha teenida?
• Mis olid Mark Zuckerbergi sotsiaalmeedia kontode salasõnad 2012. aastal?
• Puust ette ja punaseks - miks ei tohi internetis kasutada igal pool sama salasõna.
• Kellele ja kuidas toob kasu rösteri internetti ühendamine?
• Mis on the fog of cyberwar?
• Miks väidab Mikko, et andmed on uus must kuld (data is the new oil)?

Kui need küsimused tekitasid sinus huvi, siis vaata kindlasti Mikko Hyppönen'i loengut. Ta räägib asjadest lihtsalt ja tavainimesele arusaadavalt. Loeng on inglise keeles.

TÜ MOOC "Programmeerimise alused"

Foto: John Loo

Selle aasta jaanuari keskpaigast kuni märtsi keskpaigani osalesin Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi koostatud ja läbiviidud tasuta ligipääsuga veebikursusel "Programmeerimise alused". Tegemist on "Programmeerimisest maalähedaselt" jätkukursusega, mis õpetab algajatele programmeerimist Pythoni programmeerimiskeeles. Eelmisel nädalal sain e-tunnistuse ja nüüd saan taas kord uhkusega teatada, et sain hakkama ja kursus on läbitud! Alustajaid oli 1300 ringis, lõpetajate kohta andmeid mul pole, kuid kursuse jooksul kuuldud info põhjal arvan, et lõpetajate arv jäi 700 kanti.

Need olid kaheksa pingelist, kuid põnevat nädalat. "Programmerimise alused" oli tõesti kraadi võrra keerulisem kui "Programmeerimisest maalähedaselt", kuid kordas üle 'soojenduskursusel' käsitletud teemad enne uue materjaliga jätkamist. Samas oli vaim valmis isegi keerulisema kursuse jaoks. "Maalähedaselt" kursuse läbimisest oli palju kasu, sest seal omandatud teadmised, kogemused ja n-ö programmeeriv mõtlemine võimaldasid jätkukursuse ülesanded suhteliselt kiirest ära teha, mis oli mulle väga meeltmööda, sest ajaga ei olnud mul priisata. Igatahes kulus mul kokkuvõttes kursuse materjalide läbitöötamiseks ja ülesannete lahendamiseks vähem aega kui sissejuhataval kursusel.

Kursus "Programmeerimise alused" oli hästi korraldatud ja läbiviidud ning sarnanes ülesehituselt "Programmeerimisest maalähedaselt" kurusega. Isegi osa silmaringi materjalidest olid samadel teemadel. Samas andis see mulle piisavalt julgust jätkata uuel õppeaastal juba edasijõudnute kursusega "Programmeerimise alused 2", mis pidi eelnevatest oluliselt keerulisem olema. Aga väljakutsed mulle meeldivad!

Mul on äärmiselt hea meel, et sellised avatud kursused nagu Tartu Ülikooli pakutavad programmeerimise MOOCid olemas on. Kursuste korraldajad on lubanud, et uuel õppeaastal tulevad kõik need kursused taas ning kõik huvilised on oodatud osalema. Kaotada pole ju midagi!

Jälgi KristiProget Facebookis.

Teemaga seotud varasemad postitused
Minu kogemus "Programmeerimisest maalähedaselt" kursuselt

Nädala nopped

Foto: -Kenzie-

• Autonoomseid robotkullereid ehitav Eesti ettevõte Starship Technologies käivitas pilootprojekti koostöös Domino’s Pizzaga.
• TED Ed video "Why do people get so anxious about math?" - tasub vaadata, sest nii mõnedki videos väljatoodud matemaatikaga seotud hirmud ja eelarvamused on sarnased programmeerimise õppimise hirmude ja eelarvamustega.
• Kas ja kuidas krüpteerida pilveteenustes hoitavaid andmeid?
• Mercedes lubab tuua kolme aastaga isesõitvad taksod.
• TÜ teadlaste meetod võimaldab meetrite kaupa lihasroboteid toota.
• Selline nägi välja maailma esimene veebileht.
• IKT valdkonna ameteid tutvustav spetsialistide koolitus 19. ja 20. aprillil TTÜs.
• Tuleviku meditsiin on oluliselt isiklikum - arvutid keha küljes, tehisintellekt ja robotid operatsioonisaalis, personaalmeditsiin.

Programmeerimise õpetamisest põhikoolis. 3. osa

See on viimane osa postituste sarjast, milles kirjutan oma programmeerimise õpetamise kogemusest Scratchi näitel. Tänased teemad on refleksioon, tagasiside ja hindamine. 1. osa käsitles grupi suurust, õppematerjale ja nende jagamist, ülesannete esitamist ja kursuse ülesehitust ning 2. osa tundide planeerimist, sisu ja läbiviimist.

Foto: Klearchos Kapoutsis

Reflekteerimine

Reflekteerimise olulisust õpiprotsessis rõhutatakse järjest enam. Olen lasknud õpilastel tsükli lõputöö ühe osana täita küsimustiku, mille eesmärk on, et nad mõtiskleksid oma tegevuse üle. Mina kasutan refleksiooniküsimuste esitamiseks ja vastamiseks elektroonilist vormi, mille puhul mulle meeldib see, et kõik vastused kogutakse kokku ühte faili. Keskkondasid on palju, mille hulgast valida. Mina kasutan Google Formsi.

Siin on valik küsimustest mida olen kasutanud:

• Mis oli selles ülesandes kõige huvitavam?
• Mis oli selles ülesandes kõige keerulisem?
• Hinda kogu ülesande keerukust 10-punkti skaalal (1-väga lihtne, 10-väga keeruline).
• Kuidas sulle see ülesanne üldiselt meeldis? Põhjenda oma vastust.
• Kas sa kasutasid kirjalikku või videojuhendit? Põhjenda oma valikut.
• Millised on juhendita programmeerimise plussid? Loetle need. (Näitasin õpilastele valmis mängu ja nad pidid selle põhjal ise samasuguse mängu programmeerima.)
• Millised on juhendita programmeerimise miinused? Loetle need.
• Kas sa pidid oma kavandit programmeerimise käigus muutma? Selgita.
• Kirjelda koostööd oma paarilisega/rühmaliikmetega (Kes oli rühmas kõige abivalmiv? Kas keegi rühmas ei soovinud teisi aidata? Kuidas teil üldiselt koostöö sujus?)
• Milline oli sinu panus rühma liikmena?
• Kui vajasid abi, siis mida tegid? Selgita. (valikud: lugesin eelmiste tundide kirjalikke juhendeid; vaatasin videojuhendeid; vaatasin eelmistes tundides tehtud projekte; küsisin abi klassikaaslastelt; küsisin abi õpetajalt; otsisin lahendust internetist; muu)
• Mida sa selle projekti tegemise käigus õppisid?
• Kui peaksid samasuguse projekti uuesti tegema, siis mida teeksid teisiti?

Õpilaste vastused annavad väärtuslikku tagasisidet ka õpetajale/juhendajale.

Tagasiside ja hindamine
Hindamise teemaga seoses on kaks peamist küsimust:

1. Mida hinnata?
2. Kuidas hinnata?

Mida hinnata?
Mina hindan peamiselt tsükli lõpus valmivat projekti (ehk n-ö lõputööd). Juhendite abil koostatud programme ja iseseisvaid ülesandeid, mis eelnevad lõputööle, enamasti ma ei hinda, kuid vaatan need üle jooksvalt tunnis (ja kui tunnis ei jõua, siis peale tundi). Selle alusel otsustan, kas teemast on aru saadud. Nii kokkuvõtvate tööde kui ka tunnitöö puhul peab meeles pidama, et mida pikem ja keerulisem on programm ning mida rohkem vabadust loov olla on õpilasele antud, seda rohkem ajaressurssi programmide läbivaatamine ja hindamine nõuab.

Kuidas hinnata?

Foto: Jurgen Appelo

Õpilaste programmide hindamine esitab paraja väljakutse, eriti kui hinnata numbriliselt. Ühelt poolt võib võtta väga lihtsa lähenemise: programm töötab, järelikult maksimumhinne; programm ei tööta, negatiivne hinne. Mina pean siiski oluliseks vaadata ka skripte, kas need on õigesti koostatud, sest ka töötava programmi puhul võib skriptides leida ebatäpsusi. Loovate ülesannete puhul (nt animatsiooni programmeerimine õpilase valitud teemal) on oluline jälgida, kas õpilane on kasutanud ülesande kirjelduses nõutud elemente (nt teated, kostüümi vahetamine, heli jne). Seetõttu ongi oluline need ülesandesse kirja panna, et hiljem oleks hindamine lihtsam ja kõigile osapooltele arusaadav.

Hindamise juures on oluline ka sõnaline tagasiside, et õpilane teaks, mis tal hästi on tehtud ja mis vajab parandamist. Mina tavaliselt kirjutan igale õpilasele mitmelauselise tagasiside, milles toon kõigepealt välja head küljed, seejärel vead-puudused ja lõpetan positiivse hinnanguga.

Hinnangu, või pigem tagasiside, andmine ei peaks olema ainult õpetaja töö. Ka õpilased võiksid üksteise töid (eelkõige tsüklite lõputöid) tagasisidestada. Soovitav on õpetaja poolt õpilastele ette anda abistavad küsimused, nt Mis sulle selle programmi juures kõige rohkem meeldib? Kas sina oleksid midagi teistmoodi teinud? Kas skriptid on õigesti koostatud? Lisaväärtus üksteise tööde hindamise juures on, et õpilased näevad, mida kaasõpilased on teinud ning kui õpilane teab, et tema programm jõuab suurema hulga kasutajateni, paneb see rohkem pingutama.

Võib teha ka nii (ja mina teengi), et kui projektid on läbi vaadatud ning õpetaja ja õpilased on tagasiside andnud, annad õpilastele võimaluse oma programmi täiendada ja/või vigu parandada ning alles siis paned hinde. Ühelt poolt aitab selline lähemine vähendada tõenäosust, et järgmistes tundides õpilane samu vigu kordab. Teiselt poolt kuulub vigade parandamine programmeerimise juurde ja seda võiks ka õppetöös silmas pidada.

Kuidas siis ikkagi hinnata numbriliselt?
Olen kasutanud kahte lähenemist ning mõlemal on oma head ja vead. Oluline on seejuures teada, et olen niimoodi hinnanud loovülesanded, mille juhendis õpilastele on ette antud, milliseid elemente nad kindlasti kasutama peavad.

Esimene võimalus on see, et iga täidetud kriteeriumi eest saab õpilane teatud arvu punkte. Näiteks: õpilase joonistatud sprait - 1 punkt; mängus on 3 taset - 2 punkti; õpilane on olnud loov - 3 punkti jne. Seejärel liidad punktid kokku ja arvutad vastavalt koolis kehtivale hindamiskorrale protsendid, mille põhjal saab panna hinde. Miinuseks on see, et selline hindamine võtab palju aega ja peab hästi läbi mõtlema, kuidas punkte jagad. Näiteks mis saab siis, kui mängul on 2 taset nõutud 3 taseme asemel? Samuti on väga keeruline ette näha, milliseid vigu õpilased teevad ning vigade eest peaks lõppsummast ju punkte maha minema. Sel põhjusel on teine lähenemine parem. See võtab ka vähem aega. Nimelt paned paika töö eest saadavad maksimumpunktid. Suurema töö puhul on mõistlik valida 100 punkti. Õpilaste töid hinnates vaatad, kas töö vastab nõuetele. Kui on midagi puudu või kui skriptis on viga, võtad punkte kogusummast maha. Muidugi pead eelnevalt paika panema, palju punkte õpilane ühe puuduse eest kaotab. Teenitud punktisumma määrabki õpilase hinde.

Olen näinud ka hindamismaatrikseid, mille alusel programme hinnatakase. Maatriksi kasutamine on vajalik siis, kui õpilane peab koostama programmi, mis teeb teatud kindlat asja (näiteks arvutab kehamassiindeksi ja teavitab kasutajat, kas ta on alakaaluline, normkaalus või ülekaalus). Kuna õpilane peab ise välja mõtlema, kuidas programm koostada ja õigeid lahendusi on rohkem kui üks, siis ei saa seda samamoodi hinnata kui (loov)ülesannet, mis peab vastama teatud kriteeriumitele. Samas on maatrikski koostamine keeruline töö, sest seal peab palju aspekte läbi mõtlema ja sõnastus on väga oluline. Kuid kui hea maatriks on olemas, sujub hindamine üldjuhul ladusalt.

Kokkuvõtteks
Õpetajad on erinevad, õpilased on erinevad ning erinevatele inimestele sobivad erinevad lähenemised. Kogemuste vahetamine on hea viis saada uusi ideid ja mõtteid, mida ehk oma tundideski kasutada - just selle eesmärgiga ma oma senised Scratchiga programmeerimise õpetamise kogemused kirja paningi. Lähtusin paljuski nendest küsimustest ja probleemidest, millega mina olen tunde planeerides ja läbi viies kokku puutunud ja lahendusi otsinud. Ja kuigi fookuses oli Scratch, siis mitmeid ideid, mõtteid ja soovitusi saab kasutada teistegi programmeerimiskeelte õpetamisel.

Loe lisaks
Hendrikson, S. Huviringi juhendamise põhimõtted ja läbiviimise metoodika.