 |
| Foto: Vancouver Film School (Flickr) |
Juhendite võlu
Olen ise tugeva iseseisvalt õppimise võimega. Mulle sobib ja meeldib õppematerjale ise läbi töötada ja praktiliste ülesannete kaudu uusi oskusi ja teadmisi omandada-kinnistada. Nii saan ma edasi liikuda omale sobivas tempos. Muutun kärsituks, kui pean aeglasemate õppijate järele ootama. Samas muutun pahuraks või võin kaotada huvi, kui ma ei saa õpitavasse teemasse piisavalt süveneda, et sellest aru saaksin, sest õpetaja tempo on minu jaoks liiga kiire. Samuti meeldib mulle tekkinud küsimustele ja probleemidele ise vastuseid-lahendusi leida, kuigi pean oluliseks, et vajadusel saan kelleltki kogenenumalt või oskajamalt nõu küsida.Eelmise kooliaasta lõpus viisin ka õpilaste seas läbi väikse küsitluse nende õppimiseelistuste kohta. Kirjaliku juhendi või videoõpetuse abil õppimine edestas auditoorset õpetamist (viide), paljuski eespool mainitud põhjustel.
Juhendi abil õpetamisel on omad väljakutsed, millest olen kirjutanud paar korda varemgi, kõige põhjalikumalt siin. Samas postituses pakun välja ka lahendusi. Hoolimata sellest otsustasin uuel aastal proovida n-ö traditsioonilist õpetamist, kus mina teen tahvli (loe: ekraani) peal ette ja õpilased teevad minu järgi.
Juhendite valu
Õppematerjalide koostamineKõigepealt peab juhendmaterjal olema koostatud selgelt ja arusaadavalt, et õpilased selle abil vajalikud oskused omandaksid. Erinevaid õpistiile arvesse võttes on soovitav koostada nii kirjalik juhend kui ka videoõpetus. Mõlemad on tehtavad, kuid ajamahukad. Samas videoõpetuse tegemisel võib omakorda takistuseks saada sobiva (tasuta) ekraanisalvestamise tarkvara puudumine. Näiteks Screencast-O-Matic on küll tasuta saadaval, aga mittetasulises versioonis arvutist väljuvat heli ei salvestata. Kuid see on Sonic Pi puhul oluline, sest programmeerimist õpetatakse muusika ja helide loomise kaudu. Seega Sonic Pi jaoks mul videoõpetusi ei ole, kuid õpilaste tagasiside on olnud, et nad tunnevad videoõpetustest puudust.
Õppematerjalide aeguvus
Omamoodi probleem on õppematerjalide aeguvus, sest kui programmeerimise õpetamiseks kasutatavat keskkonda kaasajastatakse, täiustatakse või muud moodi muudetakse, siis tuleb ka juhendmaterjalid uuendada. Kogemus näitab, et isegi väiksemad erinevused juhendmaterjali ja programmeerimiskeskkonna vahel võivad õpilased segadusse ajada. Seetõttu on õppematerjalide uuendamine vajalik, kuid see nõuab omakorda ajaressurssi. Ja aega ei ole kellelgi üleliia ning tegelikult ei hüvitata seda ajakulu sulle ka rahaliselt.
Õpilase toetamine
Paljudel inimestel on arusaam, et kui õpilased õpivad koolitunnis juhendmaterjalide abil, siis õpetaja saab samal ajal puhata või teiste asjadega tegelda. Tegelikult on olukord vastupidine. Õpilastel on pidevalt küsimusi, mille lahendamisel nad õpetajalt abi ootavad. Enamasti tulen kõigi abistamisega toime (paljuski tänu sellele, et kasutan tugevamate õpilaste abi), aga mõnikord mitte ja see tekitab päris palju stressi. Mul on olnud klasse, kus üksteise abistamist peetakse loomulikuks, kuid on ka klasse, kus on hoiak, et õpetamine ja õpilaste aitamine on õpetaja töö ja üksteise toetamisel nad erilist abivalmidust üles ei näita.
Tagasihoidlikumad õpilased jäävad tähelepanuta
Lisaks võib tekkida olukord, kus õpetaja tähelepanu saavad aktiivsed ja julgemad õpilased ning tagasihoidlikumad jäävad vajalikust abist ja tähelepanust kõrvale. Võid küll õpetajana loota, et suudad kõiki õpilasi jälgida, aga tegelikult on see üsna keeruline. Auditoorselt õpetades toimub programmide koostamine ühiselt: õpetaja teeb ette ja õpilased teevad järgi. Kõik liiguvad edasi samas tempos. Kui kellelgi on küsimus või ta vajab lisaselgitust, siis saavad julge küsija ja õpetaja auditoorse selgituse kaudu sellest osa kõik tunnis osalejad - ka see tagasihoidlik õpilane, kellel oli sama küsimus, kuid ta ei julgenud seda ise esitada.
Iseseisvalt õppimise oskuse olulisus
Juhendiga töötamine eeldab head iseseisvalt õppimise oskust, mida kõigil õpilastel ei ole. Tunnistan, et ühelt poolt on kool see koht, kus seda oskust õppida, sest usun, et 21. sajandil on see väga vajalik oskus. Teiselt poolt võib lootmine sellele, et küll õpilane omandab iseseisvalt töötamise oskuse lõppeda n-ö tulekahju kustutamisega, kui õpitulemused ei vasta ootustele. Kui õpilased töötavad õppematerjaliga iseseisvalt, olen mõnede õpilaste puhul täheldanud järgmist:
- hooletus juhendi lugemisel. Tekstilised osad jäetakse vahele ja tehakse maha ainult programmi osa. Seega kui nad jõuavad iseseisva ülesandeni, siis nad ei oska, sest pole juhendis programmi tööd selgitavat teksti lugenud (või kuulanud);
- suutmatus tunnitööle keskenduda. Mõne õpilase jaoks on see paras väljakutse, kui ta peab (pikemat aega) iseseisvalt töötama. Ta mõtted ja pilk lähevad uitama, ta kaldub tunnitegevusest kõrvale ja lõpuks jääb ta teisest väga palju maha;
- õpilane ei oska abi küsida. Tulemuseks on see, et õpilane teeb midagi valmis, kuid ta tegelikult ei saa aru, mida ta teeb. See et ta teemast pole aru saanud ilmneb alles siis, kui õpetaja tema tööd hindab;
- õpilane ei oska oma probleemi sõnastada. Ilma oskuseta probleemi sõnastada, ei ole tal võimalik ka juhendmaterjalist oma küsimusele vastust leida ja samuti on teistel teda keeruline aidata.
Mida loodan auditoorse õpetamisega saavutada?
Loodan, et auditoorse õpetamise tulemusel
- võtab tundide ettevalmistamine vähem aega, sest pole vaja koostada iseseisvaks õppimiseks sobivaid õppematerjale või olemasolevaid muuta;
- kõik õpilased liiguvad edasi enam-vähem samas tempos;
- õpilased on paremini toetatud, sest küsimused ja vastused esitatakse kõigi kuuldes;
- iseseisvalt õppimise oskuse puudumine avaldab õpitulemustele vähem mõju;
- õpitulemused on paremad ja ühtlasemad.
Auditoorsel õpetamisel on muidugi omad väljakutsed, millest vähemalt mõnedest olen ma teadlik, aga nendest kirjutan siis, kui teen ülevaate, kas mul õnnestus soovitud tulemused saavutada ja milliseid muutusi varasemate aastatega märkasin.
