Tunnis juhendiga programmeerima õppimise väljakutsed ja lahendused

Foto: US Department of Education (Flickr)

Olen elu jooksul arvutiõpetust omandanud päris mitme õpetaja ja õppejõu käe all. Suurem osa õppimisest on toimunud kontakttundide vormis. Ka valdav osa üldhariduskoolis õppimisest ja õpetamisest toimub tunnis. Programmeerimise õpetamisel üldhariduskoolides on üsna levinud, et õpilased programmeerivad tunnis juhendi abil. Juhend võib olla kirjalik, videoõpetus või mõni veebikeskkond, kus õpetatakse ettenäitamise ja suunavate vihjete abil. Juhendi järgi õppimine erineb paljuski traditsioonilisest õpetamisest, kus õpilased lahendavad ülesandeid koos õpetajaga ehk õpetaja klassi ees selgitab ja näitab ette ning õpilased teevad järgi. Mõlemal lähenemisel on omad plussid ja miinused. Selles postituses võtan vaatluse alla tunnis juhendiga programmeerima õppimise ja õpetamise väljakutsed ning pakun omalt poolt välja ka lahendused. Lähtun sellest, et õppematerjalid on kvaliteetsed.

Väljakutsed ja lahendused

Õpilased liiguvad edasi erinevas tempos.

Üks juhendi järgi õppimise eeliseid on see, et õpilased saavad õppida omale sobivas tempos. Siiski selleks, et õpetajana saaksid anda üldist ja kokkuvõtvat tagasisidet, teha paaris- ja grupitöid ja selgitada kogu klassile mõnda keerulisemat teemat, on oluline, et õpilased enam-vähem samal ajal teema läbitud saavad. Väljakutse ongi selles, et kuidas seda saavutada, sest õpilaste õppimistempo on erinev. Siin on mõned lahendused:

• Pane paika tunni eesmärk ehk milline osa õppematerjalist tuleb tunnis läbi töötada ehk millised harjutused ja ülesanded ära teha. Kui õpilane teab, millise osa ta tunni jooksul peab jõudma ära teha, on ta üldjuhul motiveeritum ja niimoodi on tal lihtsam teistega samas tempos püsida. Tunni eesmärk peab olema SMART (konkreetne, mõõdetav, teostatav, reaalselt saavutatav ja ajaliselt määratletud).
• Kiirematele õpilastele valmista ette lisaülesanne, mis on natuke keerulisema iseloomuga ja/või õpetab teemat süvendatumalt.
• Vajadusel tee tund, mille eesmärk on võimaldada maha jäänud õpilastel teistele järele jõuda. Teisisõnu tegelevad osa õpilasi poolelioleva ülesande või teemaga ja need õpilased, kellel on teema läbitud ja ülesanded valmis, teevad midagi muud, mis on programmeerimise või arvutitega seotud.
• Vajadusel ja võimalusel võib jätta tunnitöö kodus lõpetada (aga kodutöö maht peab olema mõistlik!).

Samal ajahetkel võib tunnis abi vajada mitu õpilast, aga sind, õpetajat, on ainult üks.

• Kasuta peer to peer õpetamist ehk tugevamad ja kiiremad õpilased aitavad teisi õpilasi. Oluline on kooliaasta alguses kokku leppida, kuidas abi vajades käituda ja rõhutada üksteise aitamise olulisust. Õpetajana jälgi klassis toimuvat ja vajadusel suuna ise tugevamad õpilased abivajajaid juhendama. 

Minul endal võttis sellega harjumine aega, et ma õpetajana ei pea alati ise õpilasi aitama. Tegelikult saavad sellest kasu kõik osapooled: keegi ei jää oma küsimusega pikalt üksi, õpilased saavad teema üksteist juhendades paremini selgeks ning õpetajal on vähem stressi ja rohkem aega ühe õpilase probleemi ärakuulamiseks ja õige lahenduse juurde suunamiseks. Omast kogemusest võin öelda, et õpilased on enamasti abivalmid, neile meeldib teisi juhendada ja nad saavad juhendamisega hästi hakkama.

Mõni teema on liiga keeruline iseseisvalt omandamiseks. 

• Enneta sellist olukorda ja vii läbi traditsiooniline tund, kus õpetaja selgitab ja seletab ning õpilased kuulavad ja vajadusel esitavad täpsustavaid küsimusi. Tehke koos mõned harjutused läbi, kus koostate programmi, mis õpitavat osa selgitab ja näitlikustab. Tunni lõpus esita õpilastele kontrollküsimusi teemast arusaamise kohta.
• Keerulisema teema omandamiseks on abiks ka videoõpetused, milles õppija saab jälgida programmi koostamise protsessi koos suuliste selgitustega.

Kas õpilased on materjali omandanud? Kas nad on õpitavast aru saanud? 

Juhendmaterjalis olevate näidete abil ja üksteist abistades on võimalik ülesanded ära teha nii, et õpilane teemast tegelikult aru ei saa. Olen isegi olnud olukorras, kus õppematerjali lugedes ja seal olevaid näiteid uurides tundub teema arusaadav, aga kui hakkan ise ülesannet lahendama, siis selgub, et tegelikult pole ma teemast päriselt aru saanud. Teema omandamisele ja mõistmisele aitavad kaasa:

• Lisa õppematerjali (ala)teema kohta (valikvastustega) kontrollküsimused koos automaatse selgitava tagasisidega - näiteks küsimused programmide töö kohta. Ühest kuni kahest küsimusest ühe kitsama teema kohta üldjuhul piisab.
• Valmista ette teemakohased näidisprogrammid ja palu õpilastel peale teema läbitöötamist kirjeldada nende tööd või vastata küsimustele programmi töö kohta.
• Lisa õppematerjali või lase paber-pliiats tunnis (st et ülesanded on välja prinditud) õpilastel lahendada programmide silumise ülesandeid ehk õpilased peavad programmis üles leidma vead ja need parandama. Ilma teemat mõistmata on programmide silumine sama hästi kui võimatu.
• Suurem teema peaks alati lõppema iseseisva (loov)tööga, mille programmeerimisel on vaja kasutada õpitud oskusi. 
• Teema lõppedes, kuid enne iseseisvat tööd, kontrolli õpilaste teemast arusaamist lastes neil vastata e-viktoriini küsimustele (nt Kahoot!, Quizezz). See on hea võimalus välja selgitada, mis õpilastele segaseks on jäänud ja vajadusel teemat täiendavalt kogu klassile selgitada.

Tunnist tundi juhendi järgi programmeerimine võib igavaks ja rutiinseks muutuda. 
Aeg-ajalt on mõistlik teha teistsugune tund kui juhendi järgi programmeerimine. See aitab säilitada õpilaste motivatsiooni ja huvi programmeerimise vastu. Siin on mõned mõtted, mida õpilastega teha:

• Lisa õppematerjali teema lõppu huvitavaid vahepalasid, mis ei ole otseselt programmide koostamisega seotud: humoorikad jutukesed arvutitest ja programmeerimisest, silmaringi laiendavad artiklid arvutiteadusest, loogilist mõtlemist arendavad nuputamisülesanded jne.
• Õpilased otsivad internetist arvutite, programmeerimise, programmeerimiskeelte jms kohta infot ja vastavad õpetaja poolt etteantud küsimustele (webquest) ja/või teevad õpetaja antud teema kohta lühikese ettekande. Võib teha nii individuaalse, paaris- kui ka rühmatööna.
• Õpetaja räägib mõnes tunnis ise arvutiteadusega seotud teemal, millele võib järgneda (soovitatavalt mittehindeline) e-viktoriin. 
• Õpilased teevad ise ühe programmi koostamise juhendi. Nt Kuidas Scratchis tegelane tantsima panna. 
• Juhendi asemel kogu klassiga õpetaja juhendamisel programmi koostamine.
• Haridusrobotitega (nt Ozobot) või mikrokiipidega (nt micro:bit) tund pakub samuti vaheldust.
• Programmeerivat ja loogilist mõtlemist ning probleemilahendamise oskust arendavate mängude mängimise või ülesannete lahendamise tund.
• Võimaluse korral võib tundi kutsuda IT valdkonnas tegutseva külalise, kes programmeerimisest, äppide loomisest, robootikast vms räägib. See aitab samuti viia õpilasteni teadmise, milleks programmeerimisoskust vaja läheb.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Seotud postitused

• Millise juhendi järgi eelistavad õpilased programmeerimist õppida?
• Programmeerimise õpetamisest põhikoolis. 2. osa
• Programmeerimismängud
• BBC micro:bit