Kristi Proge Blog: 8 asja, mida teha enne IKT-d õppima asumist

Nõudlus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna töötajate järele on suur. Aastas oodatakse tööturule 1580 uut spetsialisti. Väljavaated korralikuks teenistuseks on head, sest IKT valdkonna keskmine palk on Eesti keskmisest poole kõrgem. IKT-d õppida on pop. OECD raporti järgi asub Eestis IKT-d õppima 9% kõrgkoolidesse sisseastujatest, mis on OECD riikide kõrgeim näitaja. Kuid ei tohi unustada, et see valdkond ei sobi kõigile. Keskmiselt 25% IKT eriala valinud õppuritest Eestis katkestab õpingud. Seega tuleks hästi läbi mõelda, kas IKT õppimine on sinu jaoks õige valik. Sellest tulenevalt panin kirja 8 asja, mida teha enne IKT-d õppima asumist. Märkus: Need kaheksa asja ei ole ei tähtsuse ega muus loogilises järjekorras.

8-asja-enne_IKT_õppimine-Kristi Proge blog

Kogu infot erinevate IKT ametite kohta, et leida endale sobivaim. Enamasti seostavad inimesed IKT-d programmeerijatega, kuid tegelikult on ametite valik palju laiem. Hea koht alustamiseks on Rajaleidja koduleht, kus on hetkel 24 IKT ameti tutvustus.
Räägi inimestega, kes IKT ametikohal töötavad ja mõtle, kas sina tahaksid seda tööd teha. Uuri, mis neile selle ameti juures meeldib, mis on nende jaoks suurimad väljakutsed olnud, millised iseloomuomadused on vajalikud selles ametis edukas olemiseks, millistele inimestele see amet nende arvates ei sobi jne.
Mine IKT ettevõttesse töövarjuks samale ametikohale, mis sind huvitab. See annab sulle võimaluse näha ja kogeda lähedalt selles ametis töötamist. Võid avastada, et huvipakkuv amet ei olegi selline, nagu sina ette kujutasid. Aitab vältida juba eos seda, et asud õppima eriala, mille töö iseloom sulle tegelikult ei sobi. Või avastad hoopiski, et see amet on veel lahedam, kui sa ette kujutasid ja see võib anda hiljem motivatsiooni kõrgkoolis pingutada, kui eriala omandamine mingi hetk liiga raske tundub.
Osale mõnel (tasuta) programmeerimise kursusel. Kuigi mitte kõigil IKT erialadel ei nõuta kõrgel tasemel programmeerimisoskust, siis vähemalt algaja tasemel kokkupuudet programmeerimisega eeldatakse enamasti küll. Kui avastadki, et programmeerimine ei ole päris sinu rida, saad valida mõne sellise eriala, kus sa koodi kirjutama ei pea.
Kaalu mõne teise sind huvitava eriala sidumist IKT-ga puhtalt IKT õppimise asemel. Valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskustega erialaspetsialistidest on tööturul juba praegu puudus ja tulevikus on neid veelgi enam vaja. Kõrgkoolis vali 70% ulatuses oma eriala aineid ja sinna juurde 30% IKT-ga seotud aineid.
Uuri võimalust, et sulle huvipakkuv IKT-väline eriala on tegelikult IKT-ga lähedalt seotud. Näiteks kui õppida matemaatikat või statistikat, siis võid tulevikus tööd saada andmeanalüütikuna.
Kui oled omale eriala välja valinud, tutvu selle õppekavaga. Üks asi, mida noored inimesed ei taipa enne õppima asumist uurida, on õppekavad. Õppekavast saab hea ülevaate, mida eriala raames õpitakse ja millised oskused (pädevused) omandatakse. Erialade õppekavad on leitavad ülikoolide kodulehtedelt.
Küsi endalt ja vasta ausalt, mis motiveerib mind IKT-d õppima. Kas mind päriselt huvitab IKT või ma tahan seda õppida seetõttu, et see on populaarne ja palgad IKT sektoris kõrged? Kui lähed seda õppima palga, mitte huvi pärast, on oht, et sa ei suuda end motiveerida valitud teed lõpuni käima. Nagu juba mainitud, siis keskmiselt veerand IKT eriala valinud õppuritest katkestab õpingud. Ja kuigi see punkt on siin loetelus viimane, siis alustama peaksid just sellest.