Nädala nopped nr 56

Selle nädala märksõnaks on #Netflix, millel on IT ja programmeerimisega ainult nii palju seost, et kuna Pythoni kursus on läbitud, siis on palju rohkem aega muudeks tegevusteks. Olengi seda vabadust osaliselt seriaalide ja filmide vaatamiseks kasutanud. Püüan lõpuks populaarse ja hinnatud seriaali "Breaking Bad" (2008-2013) ära vaadata. Aga nüüd IT teemade juurde.

Foto: Elizabeth K. Joseph (Flickr)

• Käimas on registreerumine kursusele "Programmeerimisest maalähedaselt", mis on mõeldud neile, kes huvituvad programmeerimisest, kuid pole sellega varem sügavamalt kokku puutunud. Rohkem infot siit.
• Riik alustas kampaaniat, mis kutsub noori naisi IT-d õppima.
• Vaatasin TED Talk'i "3 myths about the future of work (and why they're not true)", mis on pigem rubriigist majandus, kuid need kolm müüti, mille kõneleja oma ettekandes purustab, on tugevalt seotud tehnoloogia, mh tehisintellekti, arenguga.
• The paradox on robocar accidents.
• Kas tead? 6 põnevat fakti 29-aastaseks saanud veebist ehk WWW-st.
• Meet IBM's Simon, the world's first smartphone.
• Võistlesid 170 noort Eesti küberkaitse talenti.
• The autonomous “selfie drone”. Päris tore idee, kus autonoomne droon teeb 'jälitatavast' videot.
• Mitteinformaatikud viivad infotehnoloogia nii arstiteadusse kui ka „Tõe ja õiguse“ uurimisse. Mõtteid TÜ eriala „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ õppuritelt ja õppejõududelt.
• Raspberry Pi-st on nüüd väljas uus ja parem versioon.
• TTÜs tuleb ehituse digitaliseerimise arendusnädalavahetus. Aeg: 6.-8.aprill.
• 3 ways AI could threaten our world, and what we need to do to stay safe.
• Peagi võib sul kodus olla HAL-9000 virtuaalassistent. Kõik, kes näinud kultusfilmi “2001: Kosmoseodüsseia” (1968), teavad millest jutt.

TED Talk "A funny look at the unintended consequences of technology"

Koomik Chuck Nice räägib läbi huumori tehnoloogia kõrvalnähtudest. Tema suurima tähelepanu pälvib inimestevaheline ning inimeste ja masinate vahel toimuv suhtlus.

TÜ MOOC "Programmeerimise alused 2"

Umbes nii õpin ka mina. Foto: scott feldstein (Flickr)

Jaanuari keskpigast kuni 11. märtsini läbisin Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi korraldatud vaba ligipääsuga masskursuse (MOOC) "Programmeerimise alused 2", kus õpitakse programmeerimist Pythoni programmeerimiskeeles. See on jätkukursus neile, kes on lõpetanud kursuse "Programmeerimise alused".

Kursuse algus, eriti 2. nädal, ehmatas ikka päris ära. Ülesandeid oli palju ja keerulised ning nõudsid õppematerjali väga põhjalikku läbitöötamist ehk sellest süvitsi arusaamist. Ma ei julge isegi tunnistada, kui palju aega mul 2. nädala läbimise peale kulus. Samas ei tekkinud mul kordagi mõtet alla anda ja kursus pooleli jätta. Eelmised kursused ("Programmeerimise alused" ja "Programmeerimisest maalähedaselt") olid süstinud minusse piisavalt eneseusku ja arusaamist, et ükski probleem ei ole mission impossible ning lahendus is out there. Kursuse korraldajad andsid lootust, et peale teist nädalat läheb lihtsamaks. Õnneks läkski. 3.-5. nädal tundusid peale 2. nädala katsumusi harjumatult lihtsad. 6. nädal oli rekursioon ja see esitas jälle suurema väljakutse. See oli esimene kord, kui mul tekkis kahtlus, kas suudan selle kursuse lõpetada. Kursuse lõputööks tuli ise valida teema ja projekti raames natuke mahukam programm koostada, mis etteantud nõuetele vastaks. Projekt võttis küll palju aega, aga kuna teema oli minu enda valitud, siis see motiveeris.

"Programmeerimise alused 2" eristus eelmistest sama sarja MOOCidest selle poolest, et abiliini enam polnud, st küsimustega kursuse läbiviijate poole pöörduda ei saanud. Abi sai küsida foorumis kursusekaaslaste käest ja tegelikult toimis see üllatavalt hästi. Nii mõnegi mure sain foorumi arutelude abil lahendatud. Samuti oli jätkuvalt paljude ülesannete juures murelahendaja ja mitme ülesande juurde lisati kursuse käigus ka abistav video, mis minugi 6. nädalal ummikseisust välja aitas. Uue formaadina proovisid kursuse korraldajad laivprogrammeerimist, kus tunni aja jooksul sai reaalajas küsimusi esitada, millele üks kursuse õppejõududest videopildi vahendusel vastatas. Kokku toimus neli laivprorgammeerimise seanssi.

Nagu öeldud, siis see kursus oli eelmisest ehk "Programmeerimise alused" kursusest omajagu keerulisem. Kursuse korraldajate sõnul on nende eesmärk, et selle läbinud inimesed saavutavad sama taseme kui IT erialade 1. kursuse tudengid 1. semestri lõpuks. Olen uhke, et suutsin kursuse "Programmeerimise alused 2" edukalt läbida, sest pingutust nõudis see omajagu, eriti seetõttu, et kursus sattus tegevusterohkele ajale ja aja leidmine õppimise jaoks ei olnud lihtne. Kuid minu huvi programmeerimise vastu on alles ja see on ehk isegi suurem kui kunagi varem.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Seotud postitused
TÜ MOOC "Programmeerimisest maalähedaselt"
TÜ MOOC "Programmeerimise alused"

Nädala nopped nr 55

#lumine talv #kursus Programmeerimise alused 2 #loovtööde juhendamine #programmeerimise õppematerjalide koostamine. Alustasin märksõnadega, mis viimastel nädalatel on sisustanud mu vaba aja ning jätnud blogimise jaoks liiga vähe aega. Kui üle kolme aasta on lumi ja talv, siis oleks rumal mitte talverõõmudest osa saada. Programmeerimise kursuse lõpp on nüüd lähedal, aga finišijooneni jõudmine nõudis palju ajaressurssi. Kaks märksõna on tööga seotud, kuid on see osa tööst, mis tegelikult ei mahu seadusega ettenähtud töötundide sisse ehk tuleb teha vabast ajast. Olen siiski IT uudistel veidi silma peal hoidnud ja siin need, mille olen mitme nädala jooksul kokku kogunud.

Foto: Andrew_Writer (Flickr)

• Kuni 15. märtsini saab esitada avaldusi TÜ magistriõppe erialale "Infotehnoloogia mitteinformaatikutele". Loe erialast lähemalt siit.
• Kestab registreerimine TÜ populaarsele robootikakursusele „Robootikast puust ja punaseks“.
• Läbimurre: DNA-robot hävitab vähki.
• Video: robotid avavad nüüd oma kaaslastele uksi.
• Tööandjad ihkavad IT-spetse, kes oskavad ka suhelda.
• What Are YOU Looking At? Mind-Reading AI Knows.
• Snake-inspired robot uses kirigami to move. Origami robotitest on omajagu palju kirjutatud, kuid see robot kasutab liikumiseks kirigamit, mis on jaapani iidne paberikunst.
• Video: väidetavalt purunes Rubiku kuubiku lahendamise maailmarekord ja rekordi purustas robot.
• Koitmas on interneti kolmas põlvkond, kus inimesed võtavad suurfirmadelt võimu tagasi.
• Soft robots that can sense touch, pressure, movement and temperature.
• R2 Portaal: Tehisintellektist võib saada inimajaloo edukaim kurikael.
• Kui suur on ProgeTiigri käpajälg?
• The Quest to Make a Robotic Cat Walk With Artificial Neurons.
• Tehisintellekti erapoolikus saab järjest rohkem tähelepanu. Siin on üks artikkel, mis samuti samast teemast kirjutab: Artificial intelligence could reinforce society’s gender equality problems.
• Tulevikus on isiklik auto vähestel, aga see on hea uudis. Mitte nii väga IT-uudis, aga lahendus, millest mina olen juba paar aastat unistanud.
• ML 2.0: Machine learning for many.
• Innovaatiline keeleäpp pakub tasuta eesti keele õpet.
• A fast-food chain in California is using a burger-flipping robot.
• Philip K Dick’s androids looked like humans – but real world robots may soon feel empathy, too. Philip K. Dick on see kirjanik, kelle romaanil põhineb film Blade Runner.

TED Talk "How we can build AI to help humans, not hurt us"

Margaret Mitchelli TED kõnest läbi käivad teemad on tuttavad kõigile, kes end tehisintellekti arenguga kursis hoiavad: tehisintellekti erapoolikus, selle võrdlemisi laialdane kasutamine erinevates majandussektorites otsuste langetamisel, näotuvastusalgoritmid jms. Tema "How we can build AI to help humans, not hurt us" on äratuskõne neile, kes vaatavad mööda tehisintellekti puudustest ja ohtudest ning Margaret Mitchell toob ka ühe ehmatava näite omast elust. Oma kõne teises pooles süstib Google'i teadlane kuulajatesse siiski optimismi ja usub, et õiged otsused ja strateegiad aitavad luua tehisintellekti, millest on inimkonnale palju kasu mitte kahju.

Nädala nopped

Foto: Bob Tilden (Flickr)

• Video: vaata esimest iseseisvalt mõtlevat robotit.
• Tehisintellekt teeb pornofilmidega revolutsiooni ja miks see meie kõigi elu muudab? Pornofilmid on pealkirjas mainitud vast selleks, et teema vastu huvi äratada, sest tegelikult tutvustab artikkel tarkvara, mis suudab inimeste näo videos asendada kellegi teise näoga. 
• Olümpiamängudel tagavad turvalisuse droone püüdvad droonid.
• Are autonomous cars really safer than human drivers?
• Eesti IT-firma Datel hakkab satelliitide abil taristukatastroofe ette ennustama.
• The Tale of the Painting Robot That Didn't Steal Anyone's Job.
• Eesti luurejuht kutsub tööle häkkereid: “See on elus ainulaadne võimalus”. Intervjuu Eesti luurejuhi Mikk Marraniga.
• Learning Robot Objectives from Physical Human Interaction.
• Eesti on nüüd valmis vahetama X-tee kaudu andmeid Soomega.
• Job automation will hurt women first - but will ultimately hurt men more. Artikkel toob välja selle, et esialgu kaotavad töö robotitele madalapalgalised ja vähemharitud inimesed, kelleks sagedamini on naised, aga kaugemale vaadates võidab just õrnem sugupool, sest robotitel puuduvad sotsiaalsed oskused ja tunded, mis on vajalikud näiteks õenduses või laste kasvatamisel. Omalt poolt lisaksin siiski seda, et uued töökohad, mis tekivad tehnoloogia arenguga ja on tõenäoliselt hästitasustatud, on sobivamad meestele kui me just ei suuda piisavalt tüdrukuid ja naisi tehnoloogiast huvituma panna.

Nädala nopped

Praegu on põnevad ajad ja hea ajaplaneerimisoskus on ainult kasuks tulnud. Nimelt jätkan "Programmeerimise alused 2" kursusel ja samas on filmimaailmas magusaim aeg, sest on Oscarite hooaeg ehk kinno jõuab keskmiselt rohkem häid ja suurepäraseid filme. Enne selle nädala uudisnupukestega jätkamist tuletan meelde, et 6. veebruaril on turavlise interneti päev.

Foto:  準建築人手札網站 Forgemind ArchiMedia (Flickr)

• Uute IT-huviringide avamiseks on võimalik taotleda starditoetust. Taotluse esitamise tähtaeg on juba 9. veebruar.
• Bioloogid ja arvutiteadlased töötavad koos, et meie tervist hoida.
• Euroopa justiitsministrid: tehisintellekt on justiitsvaldkonna lähituleviku väljakutse.
• Viienda Loomehäki võitis MOED, mis toob sügisel välja spordirakenduse koolidele.
• 3Q: Daron Acemoglu on technology and the future of work. MITi majandusprofessor Daron Acemoglu vastab kolmele küsimusele tehnoloogia ja tulevikutöö kohta.
• AI Could Find Homes for Millions of Refugees Displaced by Climate Change.
• The millimeter-scale robot opens new avenues for microsurgery, microassembly and micromanipulation.
• AI that was developed to prepare astronauts for space is now being employed to solve crimes.
• To Advance Artificial Intelligence, Reverse-Engineer the Brain.

TED Talk: What's it like to be a robot?

Leila Takayama alustab oma TED kõnet What's it like to be a robot? meenutusega oma esimesest kohtumisest robotiga ja juhib seejärel kuulajate tähelepanu sellele, et oleme juba praegu ümbritsetud robotitest, aga me lihtsalt ei teadvusta seda omale. Kuid olles sotsiaalteadlane, huvitab Leila Takayamat inimeste ja robotite vaheline suhtlus. Selles valdkonnas on Leila läbi viinud eksperimente ja ta räägibki, mida ta nendest teada on saanud. Ta toob välja mõned aspektid, mille peale ei oskakski kohe tulla, kuid mis on samas olulised roboteid disainides silmas pidada.

Nädala nopped

Kombinatsioon talveilmadest, mis hetkel küll kevadega vahetusid, ja 15. jaanuaril alanud "Programmeerimise alused 2" kursusest tähendas seda, et igal võimalusel nautisin imelist loodust ja lund ning vabadel momentidel tegelesin programmeerimiskursuse materjalide läbitöötamise ja ülesannete lahendamisega. Seega blogi jaoks eriti aega pole jätkunud. Kuid võtsin täna veidi aega, et kahe nädala huvitavamad uudisnupukesed kokku võtta.

Foto: Stephen Bowler (Flickr)

• TTÜ otsib küberkaitse talente ehk õpilasi (praeguseid ja endisi) vanuses 14-24(30), kes võtaksid rammu Eesti võistlusel KüberNaaskel/CyberSpike. www.kybernaaskel.ee Registreerimine on avatud kuni 11.02.2018 või kuni 270 kohta täis saab. Eelvoor veebis toimub 6.-8. märts, põhivõistlus (parimad 50) 12.06.2018 IT Kolledzis.
• LEGO Education kutsub osalema õpetajate konkursil Teacher Award 2018.
• SEB ja Garage48 korraldavad järgmise põlvkonna finantstehnoloogia häkatoni.
• Taani häirekeskuses elab tehisintellekt, mis oskab kõne kuulates probleeme tuvastada. Selle nimi on Corti.
• Kuidas töötab Kaupo Kalda, kellel on kogu aeg liiga palju projekte käsil? Päris huvitav intervjuu, kus intervjueeritav rääkis veidi ka UX disaineri tööst.
• Robot lasti lahti.
• Lühidokumentaalid "Rise of the Robots: How Automation will Change Everything".
• Amazoni nutiassistent Alexa jõuab sel kevadel paljudesse sülearvutitesse.
• Sewing A Mechanical Future. Artikkel robotõmblejatest.
• Ülevaade maailma suurimal tehnoloogiamessil CES 2018 nähtust ja kogetust: CES 2018: Robots, AI, massive data and prodigious plans.
• Tehisintellekt tuvastab korruptsiooniohtu.
• Engineers design artificial synapse for “brain-on-a-chip” hardware.
• Häkatonil parandati digilahenduste abil Eesti tööstusprobleeme. Päris huvitavaid lahendusi mõeldi välja.
• Kas robot võtab sinu töö? Argumendid tehnoloogilise tööpuuduse poolt ja vastu.

Isaac Asimovi tsitaate robotite kohta

Ameerika ulmekirjanikku ja biokeemikut Isaac Asimovit (1920-1992) teavad paljud filmi- ja kirjanduse- ning mitmed robootikahuvilised kui isikut, kes mõtles välja robootika kolm põhiseadust. Kuna loen parajasti tema ulmeromaani The Naked Sun ("Alasti Päike"), kus mõrvamüsteeriumi lahendamise aluseks on samuti need seadused, siis tärkas huvi, milliseid tähelepanekuid robootika kohta on Asimov veel kirja pannud. Allpool ongi valik minule silma jäänud mõtteteradest (inglise keeles).

Foto: noalsilencio (Flickr)

“The Three Laws of Robotics:
1: A robot may not injure a human being or, through inaction, allow a human being to come to harm;
2: A robot must obey the orders given it by human beings except where such orders would conflict with the First Law;
3: A robot must protect its own existence as long as such protection does not conflict with the First or Second Law;
The Zeroth Law: A robot may not harm humanity, or, by inaction, allow humanity to come to harm.”
― I, Robot

***

“In a properly automated and educated world, then, machines may prove to be the true humanizing influence. It may be that machines will do the work that makes life possible and that human beings will do all the other things that make life pleasant and worthwhile.”
― Robot Visions

***

“... you just can't differentiate between a robot and the very best of humans.”
― I, Robot

***

“Part of the inhumanity of the computer is that, once it is competently programmed and working smoothly, it is completely honest.”

***

“The easiest way to solve a problem is to deny it exists.”

***

“Surely, if we take on thinking partners––or, at the least, thinking servants––in the form of machines, we will be more comfortable with them, and will relate to them more easily, if they are shaped like humans.
It will be easier to be friends with human-shaped robots than with specialized machines of unrecognizable shape. And I sometimes think that, in the desperate straits of humanity today, we would be grateful to have nonhuman friends, even if they are only the friends we build ourselves.”
― Robot Visions

***

“I have the shape of a human being and organs equivalent to those of a human being. My organs, in fact, are identical to some of those in a prosthetized human being. I have contributed artistically, literally, and scientifically to human culture as much as any human being now alive. What more can one ask?”
― The Complete Robot

***

“If a robot can be manipulated into doing harm to a man, it means only that we must extend the powers of the positronic brain. One might say we ought to make the human better. That is impossible, so we will make the robot more foolproof.”
― The Naked Sun

Programmeerimismäng Robotizen

Suve alguses sai laste jaoks tahvelarvutisse laetud programmeerimismäng Robotizen, aga suvekuudel hõivasid nende tähelepanu hoopiski teised tegevused ja Robotizeni mängimiseni nad ei jõudnud. Ka mina unustasin selle mängu olemasolu. Jõulude ajal märkasin, et lapsed on Robotizeni enda jaoks avastanud ja hea meelega lahendavad mängus olevaid ülesandeid.

Robotizen on loogilist ja algoritmilist mõtlemist arendav tasuta mäng lastele vanuses 4 kuni 9 eluaastat. Mäng on üles ehitatud jutustusele, kus Hull Doktor varastab kalliskivi ja mängu peategelane Robot peab lahendama ülesandeid ehk missioone, et kalliskivi üles leida. Missiooni lahendamiseks tuleb koostada visuaalsetest klotsidest (a la Scratch) programm. Kuna klotsid on tekstivabad, siis lugemisoskust ei ole mängu mängimiseks vaja ja seetõttu sobib mäng ka koolieelikutele.

Mängus on mitu maailma ja igas neis missioonid, millest iga järgmine on eelmisest veidi keerulisem. Samm-sammult õpitakse ka uusi oskusi. Robotizen arendab mängijas järgmisi oskusi:

• algoritmiline mõtlemine, 
• tegevuste järjestamine, 
• mustrite tuvastamine, 
• korduste kasutamine, 
• tingimuslause koostamine ja kasutamine, 
• lahenduste testimine, 
• programmi silumine. 

Lahendatud missiooni eest saab kuni kolm tärni olenevalt sellest, kui efektiivselt probleem on lahendatud ehk kui hea programm on koostatud. Mängija saab peategelast Robotit disainida, valides talle erinevat varustust.

Robotizen ei ole ehk nii kaasahaarav kui mõni teine algoritmilist mõtlemist arendav mäng, aga vanuserühma silmas pidades on see piisavalt lihtne ja arusaadav ning midagi häirivat või segavat mina mängus ei ole märganud. Kindlasti sobiv mäng, et arendada eelteismelise loogikat ja algoritmilist mõtlemist.

Mäng: Robotizen
Platvormid: Android, iOS
Vanus: 4-9 aastat
Tasemeid: 100+
Muu: tasuta, reklaamivaba

Jälgi KristiProget Facebookis.

Seotud postitused

Programmeerimismängud nutiseadmetele

Programmeerimismäng SpriteBox ühendab lõbu ja loogika
Programmeerimismäng algajatele: Run Marco!
Lightbot - Code Hour

Nädala nopped

Foto: Greg Heartsfield (Flickr)

• Jaapanlased on leiutamas drooni, mis suudab inimesi leida nende appikarjete järgi.
• Heidit Kaio: uue bürokraatia koidik - näide suhtlusest robotinäolise Eesti riigiga. Natuke ebatavalisem nupuke, aga üks eluline näide sellest, mis juhtub, kui IT projekti puhul tavakasutaja peale ei mõelda. 
• Matemaatikute pidupäev – avastati rekordiline 23 miljoni kohaline algarv.
• Arvutite üliintelligentsuse müüt. Üks pikk artikkel Enn Tõugult, mis annab kõigepealt ülevaate tehismõistuse ajaloost, kirjutab siis tänapäevast ja arutleb seejärel tuleviku üle. Huvitav, hariv ja aeg-ajalt mõtlemapanev lugemine.
• What Will Robotics and Automation Mean for Food System Workers?
• Infograaf: How the Internet of Things has evolved over the last 50 years.
• These 100 Companies Are Leading the Way in A.I..
• This AI-Fortified Bot Will Build the First Homes for Humans on Mars.
• Video: How to build a robot – the creative way.
• A New AI That Detects “Deception” May Bring an End to Lying as We Know It.
• Please Do Not Assault the Towering Robot That Roams Walmart. Roboti nimi on Bossa Nova.
• CES Kids Robots and Coding Tech Roundup 2018. Ülevaade tehnikamessil CES tutvustatud mängurobotite ja programmeerima õppimise vahenditest.
• ‘Earworm melodies with strange aspects’ - mis juhtub kui tehisintellekt muusikat loob.

Nädala nopped

Foto: 00はがはがはが (Flickr)

• A Clever New Robotic 'Muscle' Seriously Lifts, Bro.
• LG uued robotid hakkava hotellis su kohvrit tarima ja restoranis süüa pakkuma.
• China is using AI to tackle traffic jams.
• I Believe in Intelligent Design ... for Robots.
• Drones, volcanoes and the ‘computerisation’ of the Earth
• Film. Dokumentaal The Secret Rules of Modern Living: Algorithms (2015) tutvustab vaatajale milliste probleemide lahendamiseks algoritme kasutatakse, millist tüüpi algoritme on olemas ja teeb puust-ette-ja-punaseks viisil selgeks, kuidas need algoritmid töötavad. Samuti tunnistatakse, et kõigi probleemide lahendamiseks ei saa algoritme kasutada ja põhjendatakse miks ning tuuakse näiteid probleemidest, mille lahendamiseks ei ole suudetud veel algoritme välja mõelda. Filmi lõpupoole puudutatakse ka masinõppe (machine learning) teemat. Minu jaoks oli huvitav vaatamine ja mulle meeldisid just need osad dokumentaalist, kus selgitati algoritmide tööd.