Cool Math Games . com

Veebiaadressil CoolMath-Games.com leiab hulgaliselt mänge, milles on loogika, mõtlemine ja probleemide lahendamine põimitud lõbuga. Mänge saab mängida ka nutiseadmes.

Kuvatõmmis

Nädala nopped

Väga kiire aeg on hetkel. Nädala nopped postitus siiski ilmub, aga enamat sel nädal tõenäoliselt mitte.

Foto: Karl-Ludwig Poggemann

• Õppisin uue sõna värkvõrk. Mina olen siiamaani kuulnud ja kasutanud sõnapaari 'asjade internet' (ingl k IoT ehk Internet of Things).
• Eesti iduettevõte lõi põrandakütte kulusid alandava värkvõrgutoote.
• TED-Ed video A brief history of numerical systems. Seda videot võib vaadata ka lihtsalt seetõttu, et see on ilus.
• Filmist "Avatar" tuttav robot on nüüd ka reaalsuseks saanud.
• Droon, mis suudab kanda ka inimest.
• Vaatasin Youtube'ist, kuidas valmis Chemical Brothersi loo "Wide Open" muusikavideo. Video tegemiseks kirjutati spetsiaalne tarkvara. Making of videot saab vaadata siin.
• Asus tuli välja Raspberry Pi konkurendiga. Asuse Tinker Board on märkimisväärselt võimsam kui Raspberry Pi.
• Twitteris avastati üüratu säutsuvate zombide võrgustik.
• Tasuta koolitus Väikeettevõtte veebilehe loomine ja haldamine Kuressaare ametikoolis.

Nädala nopped

Eelmine nädal oli uudiste osas olukord veidi hõre ja Nädala nopete rubriik jäi ilmumata. Seega selles postituses on huvitavat ja olulist kahest viimasest nädalast.

• Infograaf annab ülevaate verstapostidest Linuxi ajaloos aastatel 1991 - 2011. Suuremalt vaatamiseks klõpsa pildil.
• Amazoni laos töötab 45 000 robotit.
• 2017 võib tuua esimesed kvantarvutid laboritest reaalsesse kasutusse.
• Robotmesilased.
• Code Week 2016 - 970 000 osalejat enam kui 50 riigist.
• Algas TÜ MOOC-kursus "Programmeerimise alused". Kursuse materjalidega saab tutvuda siin.
• Tasuta koolitused, kui oled mõelnud IKT-alase huviringi juhendamisest. Veebruaris toimuvad koolitused Rakveres ja Jõhvis.
• Euroopa Liidu plaan annaks robotitele hulga õiguseid.
• Algas registreeerimine Garage48 Hardware & Arts 2017 arendusnädalavahetusele. Neljandat korda toimuva 48-tunnise ürituse eesmärk on kohapeal moodustatud meeskondades luua ideedest töötavad füüsilised prototüübid. Loe lähemalt siit.
• Film- ja raamatusoovitus. Seoses uudisega, kuidas EL plaanib robotitele anda õigused, on paslik soovitada midagi Isaac Asimovilt, sest kui on õigused, siis peavad olema ka kohustused. Loe Asimovi raamatut "Mina, robot", mis koosneb 9 lühijutust, või vaata nende põhjal vändatud filmi I, Robot (2004) Will Smithiga peaosas. Tuletan siinkohal meelde Isaac Asimovi 3 reeglit robotitele: 
1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha.
2. Robot peab alluma inimese antud käsule, kui see ei lähe vastuollu esimese seadusega.
3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei ole vastuolus esimese või teise seadusega.

Miks õppida programmeerimist hobina?

Foto: EFF Photos

Peale seda kui läbisin TÜ "Programmeerimine maalähedaselt" kursuse ja sellest oma tuttavaid teavitasin, ise enda üle uhkust tundes, on minult korduvalt küsitud, et miks otsustasin oma vabast ajast programmeerimist õppida. Teatavasti ei plaani ma hakata elukutseliseks programmeerijaks. Sel nädalal alustasin oma järgmise TÜ veebikursusega "Programmeerimise alused".

Aga miks siis programmeerimine (ja mitte keevitamine, iluuisutamine või näiteks sokikudumine)? Selles veidi isiklikumas postituses mõtisklengi veidi sellel teemal, mis mind programmeerimise juures võlub ja miks üldse õppida programmeerimist, kui eesmärk pole töötada programmeerijana.

Probleemide lahendamise väljakutse

Peamine põhjus on see, et mulle meeldib probleemidele lahendusi leida. Programmeerimine seisnebki ju selles, et sul on mingi idee või probleem ning sul tuleb välja mõelda, kuidas seda ideed teostada või probleemi lahendada. Ja see on suurepärane tunne, kui oled mingi probleemi kallal pikalt pead murdnud ja vaeva näinud ning siis viimaks lahenduse leiad! Programmeerimine pakubki seda mõnusat tunnet, kuid mitte ainult. Programmeerimisel on sul tulemuseks midagi reaalselt nagu näiteks robot, mis liigub mööda joont või programm, mis arvutab automaatselt liitintressi, või oma hobisid tutvustav kodulehekülg või programmeerid hoopiski oma esimese muusikapala. Praktiline väljund motiveerib.

21. sajandi oskused

Tegeledes programmeerimisega areneb nii probleemide lahendamise oskus, kriitiline kui ka loogiline mõtlemine ning loovus. Neid oskusi ei lähe vaja ainult koodikirjutamisel, vaid peaaegu kõigis eluvaldkondades olgu selleks siis laste kasvatamine, ideest toote arendamine või ettevõtlusega tegelemine. Kui nüüd mõelda sellele, milliseid oskusi peetakse oluliseks 21. sajandil, et olla edukas (tööturul), siis väga sageli nimetatakse top 10-s ka neid nelja oskust. Lisaks nendele arenevad kannatlikkus ja püsivus, sest pead tegelema probleemiga kuni lahenduse leidmiseni. Mitte iga lahendus ei tööta, mis tähendab, et tuleb uus lahendus välja mõelda; või su programm ei käivitu, sest seal on viga, mis tähendab, et pead vea leidma ja siluma. Vigade leidmine ei ole üldse lihtne ning nõuab kannatlikkust ja püsivust.

Eneseväljendusoskus

Arendad eneseväljendusoskust. Kui sul on probleem ja vajad sellega abi, siis pead suutma end arusaadavalt väljendada. Seda enam, et kuna erinevate inimeste mõtlemine ei tööta täpselt samamoodi, siis oma mõttekäigu teisele selgitamine ei olegi nii lihtne. Kuid mida rohkem praktikat, seda paremini see välja tuleb.

Matemaatika rakendamine

Koodikirjutamine arendab matemaatilisi võimeid. Osaliselt on programmeerimine ja matemaatika seotud seetõttu, et (tekst)ülesannete lahendamise protsess on sarnane programmeerimisülesannete lahendamisega. Näiteks tuleb sul välja selgitada, millised algandmed on sul juba olemas ja kuidas saad neid oma lahenduses kasutada. Samuti pakub koodikirjutamine võimaluse matemaatikatunnis õpitut praktikas rakendada. Näiteks kui sinu ülesandeks on koostada programm, mis arvutab inimese kehamassiindeksi ja annab teada, kas ta on alakaaluline, normkaalus või ülekaaluline, siis ilma matemaatiliste teadmisteta ei ole seda programmi võimalik koostada. Mulle on matemaatika alati meeldinud ja mulle pakub suurt heameelt see, et saan kunagi koolis õpitud asju meelde tuletada ja programmeerimisel kasutada.

Teised põhjused

Programmeerimise õppimise 'kõrvalnähtuseks' on see, et areneb funktsionaalne lugemisoskus, mida läheb vaja nii teooriast aru saamiseks kui ka ülesannete lahendamisel. Teinekord peab ühte ja sama lõiku või ülesannet mitu korda läbi lugema, et sellest probleemi lahendamiseks vajalik informatsioon üles leida.

Leiad uusi sõpru ja tuttavaid. Kuigi programmeerimine ei ole sotsiaalne tegevus, siis selle õppimisel on sotsiaalne külg täitsa olemas. Osaledes kursustel saad tuttavaks uute ja huvitavate inimestega, kellega sul on sarnased huvid. Samuti saad nüüd osa võtta vestlustest arvutite ja programmeerimise teemadel, mis varem olid sinu jaoks võõrad ja mõistetamatud.

Kokkuvõte

Võttes pika jutu kokku, siis programmeerimist tasub õppida, sest

• arendad probleemide lahendamise oskust, kriitilist mõtlemist ja loogilist mõtlemist; 
• arendad loovust;
• suureneb kannatikkus ja püsivus;
• saad ise midagi oma teadmiste ja oskustega luua;
• arendad matemaatilisi võimeid;
• saad matemaatikas õpitud teadmisi praktikas rakendada;
• õpid end selgemini väljendama;
• arendad funktsionaalse lugemise oskust;
• leiad uusi tuttavaid.

Lõpetuseks

Et see postitus lõpuni aus oleks, siis pean üles tunnistama kaks asja. Esiteks, et tegelikult tahtsin peale gümnaasiumi lõpetamist programmeerijaks õppida, aga olles õrnema soo esindaja, ei jätkunud mul tol ajal julgust nii mehist ala õppima minna. Teiseks, programmeerimine ei ole mulle enam ainult hobi. Viimase pooleteise aasta jooksul olen saanud neid teadmisi ja oskusi mingil määral ka tööalaselt kasutada.

Jälgi KristiProget Facebookis.

5 tsitaati programmeerimise kohta

TED Talk: Dan Bricklin - mees, kes arendas tabelarvutustarkavara

Saage tuttavaks Dan Bricklin'iga, kes muutis maailma, arendades peaaegu 40 aastat tagasi esimese tabelarvutustarkvara VisiCalc. Tema lahendust kasutatakse siiamaani näiteks Exceli ja Google Spreadsheet tabelarvutusprogrammides, millega tõenäoliselt oleme kõik rohkem või vähem tuttavad.

Oma TED Talkis räägib Dan Bricklin programmeerimisest, ülikooliõpingutest MIT-is, soovist olla ise enda tööandja, äriõpingutest, unistamisest, tüütutest kodustest ülesannetest ning kuidas viimasest sündis vajadus, vajadusest idee ja ideest toode, milleks oli tabelarvutustarkvara VisiCalc.

Dan Bricklin räägib rahulikult arusaadavas inglise keeles ja tema lugu illustreerivad vahvad pildid nooruspõlvest. Tema kõne on inspireeriv ja hea näide sellest, kuidas kasutada programmeerimis- ja probleemilahendamisoskust oma idee teostamiseks.

Viis programmeerimismängu nutiseadmele: Kodable, Bit by Bit, Cargo-Bot, Lego Mindstorms Fix Factory, Lightbot

Lastele meeldib mängida. Lastele meeldivad ka nutiseadmed. Miks mitte kombineerida need kaks selleks, et arendada laste programmeerivat mõtlemist. Viimane sisaldab näiteks probleemide lahendamise oskust, loogilist mõtlemist, sündmuste järjestamist jms. Saadaval on mitmeid (tasuta) mänge, millest osa sobivad juba koolieelikutele, mis just neid oskusi arendavad.

Mina ise ei ole loomu poolest suur arvutimängude huviline, kuid andke mulle mõni programmeerivat mõtlemist nõudev mäng ja võin mitu tundi helendava ekraani taga veeta. Ja see, et sihtgrupiks on minust kordades nooremad inimesed, mind ei takista. Mul on ikkagi põnev!

Annangi ülevaate mängudest, mida saab mängida nutiseadmetega. Nende testimiseks kasutasin kolme erinevat Androidi seadet (Nexus 5 telefoni, Lenovo Tab tahvelarvutit ja ühte mitu aastat vana Aceri tahvelarvutit) ja seda osaliselt põhjusel, et osa mänge kahjuks ei tööta kõigi seadmetega. Kõik testitud mängud on tasuta saadaval, kuigi mitmel neist on olemas tasuline, rohkemate tasemetega versioon.

MÄNGUD

Kodable. Mäng seisneb selles, et üks vahva karvapall tuleb programmeerida liikuma üle muru, läbi maa-aluste käikude jne. Sobib vanusele alates 5 eluaastat. Kuna sobib juba koolieelikutele, siis mäng muutub keerulisemaks järk-järgult. Lapsed õpivad sündmuste järjestamist, loogikaavaldiste koostamist, probleemide lahendamist ning arendavad kriitilist mõtlemist.

Minu kogemus

Ise olen mänginud umbes 20 tasemeni ja keerulisemaid ülesandeid pole lahendanud. Oli põnev kogemus, seda enam, et võistlesin teiste täiskasvanutega, kes piiratud aja jooksul kõrgemale tasemele jõuab.

Kodable

Lightbot: Code Hour. Sellest mängust on pikemalt juttu selles varasemas postituses ja kindlasti väärib see taas kord äramainimist siin. Üks nendest mängudest, mille olen ise otsast peale läbi mänginud. Sobib vanusele alates 7 eluaastat.

Lightbot: Code Hour

LEGO® MINDSTORMS® Fix Factory. Mängus tuleb koostada käskude jada, millega juhitakse robot ühest ruumist teise. Ruumi läbimisel tuleb robot programmeerida täitma erinevaid ülesandeid. Arendab loogilist ja ruumilist mõtlemist, samuti probleemide lahendamise ja sündmuste järjestamise oskust ning roboti programmeerimist algaja tasemel. Vanusele alates 8 eluaastat. Puuduseks on see, et keerulisemaid programmeerimise oskused nagu tsüklid või loogikaavaldised selle mänguga ei arene. 

Minu kogemus

Minule see mäng üsna meeldis, kuid kui käskude jada muutus mängu arenedes järjest pikemaks ja ei mahtunud tervenisti ekraanile ära, siis muutus selle jälgimine ebamugavaks ning seetõttu tuli ka rohkem vigu sisse. Idee on tore, teostus võiks olla veidi rohkem läbi mõeldud.

Lego Mindstorms Fix factory

BitByBit. Mängus on armsad värvilised tegelased, kelle jaoks tuleb koostada teekond takistusraja läbimiseks. Üks erinevus eelmiste mängudega ongi see, et tegelasi on mitu mitte üks ning see teeb mängu ühtlasi põnevamaks, kuid samuti keerulisemaks. Seda seetõttu, et pead koostatud teekonna oma peas läbi mängima kõigi tegelastega mitte ainult ühega. Ka lahendatavad ülesanded on eelmiste mängudega võrreldes natuke teistsugused. Mängijad õpivad tegevusi ette planeerima, loovat probleemide lahendamist ja analüütilist mõtlemist. Mäng on jõukohane 7-aastastele ja vanematele.

Minu kogemus

Sattusin Bit By Biti mängides tõeliselt hasarti! Kindlasti üks minu lemmikmänge ja oli kahju, kui kõik tasemed said läbi mängitud. Oleksin tahtnud veel mängida.

Bit By Bit

Cargo-Bot on mäng, milles robotkäsi tuleb programmeerida kaste ümber paigutama vastavalt etteantud joonisele. Saab valida viie raskusastme vahel. Mängija õpib sündmusi järjestama, tsükleid kasutama, tegevusi planeerima ning arendab probleemide lahendamise oskust ja loogilist mõtlemist. Taseme läbimisel saab hindeks 1 kuni 3 tärni vastavalt sellele, kui osavalt sa ülesande ära lahendad. Mida lühema tee kaudu eesmärgi täidad, seda rohkem tärne saad.

Kuna Cargo-Bot on võrdlemisi keeruline mäng ja isegi kõige lihtsam tase Easy esitab mängijale paraja väljakutse, sobib see nutikamatele lastele alates 12. eluaastast. Juhendeid on vähe ja need on inglise keeles. Ülesande lahendamisel pakutakse suunavaid vihjeid inglise keeles, kuid need vihjed on üsna üldsõnalised.

Minu kogemus
Mängisin Cargo-Botis läbi mõned Easy tasemed. Kuigi mulle meeldib mängu idee ja nuputada, kuidas saada kastid õigesse kohta ja järjekorda, ei suutnud ma kahjuks ära tabada mängu loogikat. Juhendid polnud piisavad, et aru saada, kuidas mingi klots töötab ning seetõttu ei osanud ma neid ka õigesti kasutatud. Toetusin eelmiste mängude kogemusele, kuid see oli pigem segav. Vaadates mängule antud hindeid, siis on need suuremas osas kas 5 punkti või 1 punkt, mis kinnitavad minu kogemust: kui mängija saab aru mängu loogikast, siis on Cargo-Bot kahtlemata üks arendav mäng ja ka sõltuvusttekitav, vastupidisel juhul kasutaja loobub ülesannete lahendamisest ja suundub mõne teise mängu juurde (nagu mina tegin).

Täiendus 13.01. Leidsin inglisekeelse video, mis ilusti selgitab, mida mingi klots teeb. On soovitav see video enne mängimist ära vaadata. Video on siin.

Cargo-Bot

Kõik lehel kasutatud pildimaterjal on pärit Google Play lehelt.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped

Uuel aastal ilmub Nädala nopete rubriik reedeti.

Foto: Jean-Pierre Dalbéra

• Google Translate tehisintellekt leiutas tõlkimiseks uue keele.
• Maailma armeed on vaimustatud 18-grammisest luuredroonist, mis maksab 180 000 eurot.
• Algas registreerimine Tartu Ülikooli avatud kursusele "Programmeerimise alused". Kursus toimub 6. märts kuni 2. aprill 2017. a. Loe lähemalt siit. Tartu Ülikoolil on eraldi kursus õpilastele "Programmeerimise alused õpilastele", kuhu saab samuti registreerida. Õpilaste kursus algab juba jaanuaris. Loe lähemalt Koolielu portaalist. Mõlema puhul on soovitav, et osaleja on eelnevalt läbinud kursuse "Programmeerimine maalähedaselt".
• Eesti õpilased ehitavad äppi, millega vanemad saavad omavahel laste kooliveo ära jagada.
• Maailma suurima tehnoloogiamessil CES tutvustas ettevõte Mayfield Robotics kodurobotit Kuri, mis suhtleb kasutajaga näoilmete, pealiigutuste ja häälitsuste abil. Robotit saab juhtida häälkäskluste abil. Vaata pilte ja loe loe lähemalt siit (artikkel on inglise keeles). 
• Renault Twizy - maailma esimene avatud lähtekoodiga massturustatav sõiduk. Kas pole lahe, et leiutajad, teadlased, idufirmad ja teised huvilised saavad kopeerida olemasoleva koodi ja luua autost oma versiooni?
• Filmisoovitus: Ex Machina (2015). Noor programmeerija Caleb (Domnhall Gleeson) valitakse osalema eksperimendis, milles ta peab suhtlema kauni humanoidiga Ava (Alicia Vikander). Tegemist on seni kõige arenenuma tehisintellektiga. Eksperimendi eesmärk on testida ja hinnata Ava inimlikke omadusi. Ex Machina on filosoofiline ulmepõnevik, mille keskmes on ulmefilmides korduv teema: mis teeb inimesest inimese? Žanrile mitteomaselt on Ex Machinas rohkem rõhku dialoogil ja vähem visuaalsel küljel, kuid see ei vähenda põnevust.

LEGO® BOOST - ehita, programmeeri, mängi

LEGO teatas täna, et augustis 2017 saabub müügile nende uus toode LEGO BOOST. LEGO BOOSTi juurde kuulub tasuta programmeerimisäpp, mis võimaldab lisaks traditsioonilisele klotsidest ehitamisele ka oma mänguasi ellu äratada programmeerides selle liikuma, rääkima või erinevaid häälitsusi tegema.

LEGO BOOST koosneb 840 traditsioonilisest LEGO klotsist pluss 3 BOOST klotsist, millest üks on Move Hub klots, milles on sisseehitatud Bluetooth, kaks mootorit, käivitamisnupp, valgus ja kaldeandur. Teised kaks klotsi on interaktiivne mootor ning värvi- ja kaugusandur. Ühes BOOST komplektis on juhend viie erineva mänguasja--robot, kass, kitarr, sõiduk ja tehas--kokkupanemiseks. 

Tasuta rakendus, millega lapsed saavad programmeerimist õppida ja harjutada, põhineb visuaalsel programmeerimiskeelel, kus programm pannakse kokku plokkidest. Rakendus töötab Androidi ja iOSi seadmetel. 

BOOST klotse saab sobitada teiste LEGO komplektidega. Selle lihtsustamiseks on BOOST komplektiga kaasas juhendid kolme baasmudeli ehitamiseks: kõndimise mudel nt loomade jaoks, sõitmise mudel sõidukite ehitamise jaoks ning sisenemise mudel, mida saab kasutada nt kindluse juures. Baasmudelid toimivad põhjana, mida lapsed saavad oma soovide kohaselt edasi arendada.

LEGO BOOST on suunatud lastele alates 7. eluaastast ning selle soovituslik jaemüügihind on 159.99 €.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Kasutatud materjalid: www.prnewswire.com, www.techagekids.com, www.lego.com

Raamat "Robotid. Superajud ja tugevad abilised"

Esikaas. Allikas: Felistella koduleht

Kirjastuse Felistella välja antud rohke pildimaterjaliga raamat "Robotid. Superajud ja tugevad abilised" on suunatud noorele lugejale, kes soovib rohkem teada masinatest ja robotitest. Mind köitis esmalt raamatu esikaas, mis on ilusat sinist värvi ja kunstniku kujutatud robot on detailiderohke. Sisu juurde edasi liikudes antakse kõigepealt ülevaade robootika ajaloost ning seejärel robotitest ja nende ülesannetest erinevatel elualadel. Juttu on robotitest nii Maal kui Marsil, nii maa peal kui vee all, nii tööstuses, haiglas kui teeninduses, nii lastetoas, jalgpalliväljakul kui kinolinal. Nii kirjutatakse raamatu tutvustuses: Marsikulgurid uurivad punast planeeti, droonid lendavad nagu võluväel ja robot Beetle aitab tubade koristamisel. Minu lemmikosa raamatust on leheküljed, millel on juttu humanoididest ehk inimesesarnastest robotitest. Viimastel lehekülgedel kirjutatakse, millest robotid koosnevad ning esitatakse tulevikustsenaarium targast kodust. Raamatu sisse saab piiluda kirjastuse kodulehel siin.

Miks seda raamatut lugeda? Roboteid kasutatakse väga erinevate ülesannete täitmiseks, kuid me sageli ei mõtle selle peale, kui palju lihtsam on meie elu tänu nendele masinatele. Selle raamatu lugemisel hakkad kindlasti rohkem märkama roboteid enda ümber. Veel toredam on, kui lugeja mõtleb ka sellele, millistel ülesannetel ja kuidas saab veel tarku masinaid kasutada ning ehk jõuab mõni hakkajam oma roboti disainimiseni või lausa ehitamiseni.

Bernd Flessner "Robotid. Superajud ja tugevad abilised" (2016), 48 lk
Kirjastus Felistella
Keel: eesti

Hind alates 12.34 eurost

Jälgi KristiProget Facebookis.