5. jaanuar 2022

Film "Coded Bias" annab ülevaate AI ja ML murekohtadest

 


Film "Coded Bias" (2020) keskendub kitsa tehisintellekti, mis on oma intellekti omandanud masinõppe teel, kahele peamisele murekohale: kallutatus ja inimõiguste rikkumine. Neid kitsaskohti on viimaste aastate jooksul küll kajastatud meedias, kirjutatud raamatuid ja arutatud konverentsidel, kuid see dokumentaal võtab AI kallutatuse ja inimõiguste temaatika poolteise tunni jooksul kenasti kokku. 

Kuigi AI leiab kasutust paljudes valdkondades nagu õiguse mõistmine, laenude väljastamine, töötajate värbamine jne, keskendub film kõige enam näotuvastustarkvarale. Paljuski seetõttu, et filmi kangelane pole heleda nahavärviga keskealine mees, vaid nooremapoolne tumedanahaline naine ja seega on ta tehnoloogia kallutatust enda peal tunda saanud.

Filmis pole palju vilesid ja minu hinnangul isegi mitte draamat (teatud dokumentaalfilmide puhul on draama oluline komponent). Pigem on olulisem vaataja informeerimine ja rõhutamine, et tehisintellekti loomise ja kasutamise osas puudub igasugune seadusandlus. Selle kui ka kallutatuse kohta on dokumentaalis mitmeid näiteid.

Kuna ma ise olen teemaga piisavalt hästi kursis, siis ei tekkinud mul filmi sisu mõistmisega probleeme. Samas kui tead väga vähe masinõppest, siis võib sul filmi jooksul mitmeid küsimusi tekkida, millele vastuseid ei anta. (Näiteks, mis mustast kastist nad räägivad?)

Filmi sisust rääkides oli minu jaoks huvitav see, et kui Hiinas toimuv oli mulle hästi teada, põhimõtteliselt on seal Orwell'i romaanis "1984" kirjeldatu realiseerunud, siis UK ja USA kohta avaldatu ja näidatu oli minu jaoks kohati uus ja üllatav ning ka murettekitav. Nagu üks rääkivatest peadest ütles: kui Hiinas jälgitakse inimesi avalikult, siis USAs ja UKs tehakse seda varjatult. See tähendab, et riigi elanikud ei teagi, et nad on kallutatud tehisintellekti ohvrid.

Mida filmile võib ette heita on see, et käsitletakse veidi liiga palju teemasid selle asemel, et keskenduda puhtalt näotuvastustarkvarale ja tehisintellekti reguleeriva seadusandluse olulisusele. Samuti võib mõni vaataja tunda puudust vastaspoole (tarkvara loojad) arvamusest, aga mina seda tehnoloogiaskeptikuna :) ei tajunud. Võib-olla on hea teada sedagi, et film on tehisintellekti osas kriitiliselt meelestatud ega ei too näiteid, kuidas seda ühiskonna hüvanguks tööle panna saab, mida ju tegelikult tehakse, kuid see oleks filmi fookust veel rohkem hajutanud.

Julgen filmi "Coded Bias" soovitada. Igav mul seda vaadates ei hakanud.

Filmi saab vaadata Netflixis.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.