26. juuli 2021

Arvamusfestival 2021. Minu valik arutelusid.

arvamusfestival-digitarkus-Kristi-Proge_Blog

Arvamusfestival 2020. Foto: Sulev Lange

Augustikuu on Arvamusfestivali kuu. Sel aastal on ürituse kuupäevad 13. ja 14. august ning toimumiskoht sama, mis igal aastal - Eestimaa süda Paide. Nagu ikka tutvusin ürituse kavaga, et leida üles need arutelud, mis puudutavad IT-d ning õppimist ja õpetamist. Lisan ka oma kommentaari (õpetaja vaatepunktist). Kes ise kohale minna ei saa, siis saab diskussioone jälgida otseülekandena (konkreetsed lingid leiab Arvamusfestivali kodulehelt iga arutelu juurest) või kuulata järele oma taskuhäälingu rakendusest.


13. august 2021


Valeuudised vs faktid, kas see lahing on juba valele kaotatud?

Digitarkuse ala kell 12:00-13:30

Arutelu keskmes on segane ja keeruline inforuum, milles me kõik täna elame. Valeuudiste levikust ja mõjust on palju juttu olnud - vaatame peale, kui kaugele on tehnoloogia ses osas tänaseks juba arenenud ja mida sellega teha saab, olgu siis head või kurja? Kas uued tehnoloogiad annavad näiteks ka võimalusi valeuudiste äratundmiseks ja vähendamiseks? Kuidas ajakirjanikud erinevatel allikatel vahet teevad, kas alati teevad? Kuidas saaksime elanikkonnas infokriitilisust tõsta? Milline on valeuudiste laiem ühiskondlik mõju? Lisaks anname kindlasti ka praktilisi soovitusi, kuidas vale ära tunda.

Ei oska arvata, kas selles arutelus saab olema midagi minu jaoks otseselt uut, aga kuna valeuudiste teema tuleb uuel õppeaastal esmakordselt ka minu tundides arutluse alla, siis loodan leida mõne hea mõtte või idee, mida tunnis kasutada. Valeuudistega seonduv on samuti üks infotarkuse/digipädevuse osa lisaks meediapädevusele.


Sinu kontole on laekunud palk. Bitcoinides

Digitarkuse ala kell 14:00-15:30

Bitcoin ja blockchain - midagi kuskil toimub, aga mis täpselt ja kus? Kas see ongi minu võimalus rikastuda, uus finantsreaalsus, milles peame varsti elama hakkama? Mida ma peaks teadma või kartma? Räägime turvalisusest ja privaatsusest ning mõjust finantssüsteemile. Arutellu toome krüptoentusiasti ja investori, riigi finantsinstutsiooni ökonomisti ja küberturbe eksperdi. Kas kõik need vaated saavad kuskil kokku ka ja saabub lõpuks selgus, või oleme arutelu lõpus samas kohas - ikkagi jääb krüptoraha teema hämaraks?

Küberturbe, infoturbe ja võib-olla isegi arvutiõpetuse kursusesse sobiv teema. Teiselt poolt seotud rahatarkuse ja investeerimisega. Kuna olen viimasel ajal kuulnud liiga palju krüptot kiitvaid mõttevahetusi, siis loodan, et see diskussioon pakub veidi tasakaalukamat lähenemist.


Kas e-sportlane on õige sportlane?

Digitarkuse ala kell 18:00-19:30

Räägime e-spordi sisust ja telgitagustest, e-sportlaste vaimsest ja füüsilisest treeningkavast ning kogu selle sektori arengutest laiemalt. Paneme võrdlusse e-spordi ja traditsioonilise spordi ning arutame, kuidas erinevad vaataja- ja osaluskogemused. Kokkuvõttes võtame ette suure küsimuse: kas e-sport on sport?

Sarnaselt valeuudiste teemaga, saab ka e-sport olema uuel õppeaastal üheks minu tunniteemaks gümnaasiumis. Loodan sellest Arvamusfestivali arutelust koguda mõtteid ja ideid.


14. august 2021


Minu TikToki tantsu mõju

Digitarkuse ala kell 12:00-13:30

"Kroonviiruse ajal paljudele rõõmu pakkunud TikTok on märkimisväärne selle poolest, et koos kogetud dopamiini- ja serotoniinilaengutega taastoodab keskkond maailma, mille aluseks on ühe Hiina poliitika ja Pekingist lähtuv “pikk plaan”. Kui palju talume suurriigi poolt kommunikatsioonitehnoloogiate ärakasutamist endale sobiliku poliitilise keskkonna loomiseks? Kui juba praegu kasutab Hiina oma probleemide vähendamiseks ja sõnumite jagamiseks ühismeedia platvorme, siis kas saame põrkuvate põhimõtete, väärtuste, seadusandluse ja harjumuste kiuste vastu suurriigi märkamatule mõjuvõimule? Kuidas valmistada ette praegu TikToki aktiivselt kasutavat põlvkonda, et nende üleslaetud rõõmurikas tants jääkski selleks, süvendamata lääne ja Hiina põrkuvat väärtusruumi ning olemata kellegi jaoks kasulik idioot?"

Esmapilgul ei pakkunud see teemavalik huvi, kuid muutsin meelt, kui nägin arutelus osalevate inimeste nimesid ja töökohti: Urmas Hõbepappel (Tartu Ülikooli Aasia keskus), Tõnu Tammer (Riigi Infosüsteemi Amet), Kadri Kaska (NATO Küberkaitsekoostöö Keskus). Sellest arutelust võib välja kooruda midagi huvitavat seoses küberturbega ja võib leida midagi kasulikku ühiskonnaõpetuse tundi.


Koroonakriisi õppetunnid: kuidas kasvatada ennastjuhtivat ja motiveeritud õpilast?

Hariduse ala kell 12:00-13:30

Rohkem kui aasta vahelduva eduga distantsõpet on õpilaste oskuste ja hoiakute erinevused teravalt esile toonud. Mõned lapsed õppisid kodus pareminigi kui koolis, kuid suurel osal oli raskusi oma tööaja planeerimise, energia kokkuvõtmise ja motivatsiooniga – teisisõnu, nende õpioskused on nõrgad. Arutelu käigus keskendume sellele, milline on erinevate osapoolte rollid õpi- ja sotsiaalsete oskuste õpetamisel ja mida tuleb teha koroonakriisis esiletulnud õpioskuste lõhe ületamiseks.

Lihtsalt väga aktuaalne teema. Muud polegi lisada.


Virtuaalne reaalsus - kõik ei ole hiirekliki kaugusel

Keeruline lihtsaks, lihtne põnevaks kell 12:00-13:30

Kolm tööstusrevolutsiooni vabastasid vaevarikkast kehalisest tööst. Nutikate masinate revolutsioon vabastab pead vaevarikkast pingutustest. Mis saab ülikoolidest ja teadlastest? Kuhu peaks siirduma inimeste unikaalseks peetud vaimne potentsiaal? Mis juhtub enne seda tööturul? Konservatiivne ühiskond on nagu Titanicu orkester, mis mängib põlvini vees muutumatuse lootuse nooti. Teda kammitsevad harjumused, kehtivad kokkulepped ning hirm uue ees. Murrangu käivitab ootamatu ja tugev jõud. Näiteks Covid-19 sunnitud ülikooli õppetöö virtualiseerimine. Millega harjusid enim õppijad. Kaugtööga avastati vabadus geograafilisest asukohast. Tööd pakutakse kohaliku asemel sobivamale. Kõrghariduse kõrvale sünnivad programmid nagu "Google Career Certificates" – pooleaastased kursused, mis aitavad saada kvalifikatsiooni kõrgepalgalistel ja kiiresti kasvavatel töövaldkondadel, ilma ülikoolis õppimata. Järsku seda tahamegi, aga ei julge tunnistada? Või tunnistame, et ei taha?

See arutelu sobiks hästi ka hariduse alasse, sest kas pole haridus mitte vaimu arendamine ja üks hariduse eesmärk töö saamine? Ootan seda diskussiooni põnevusega.

"Kelle mure on (teadus)andekate õpilaste arendamine?"

Hariduse ala kell 16:00-17:30

Andekus on kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või erivõimetes, loomingulisuses või motivatsioonis. Andekus annab põhjuse oodata inimeselt silmapaistvaid isiklikke ja/või ühiskondlikke saavutusi. Andekatele lastele tähelepanu pööramine ei tähenda privileege ja lisavõimalusi, vaid eelduste loomist nende võimete igakülgseks arenguks, sest andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal, samas esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Kust siis jookseb andekuse piir? Kuidas tunda ära, kas laps on andekas, ja kas andekuse mittetuvastamine muudab andeka hoopis alasooritajaks? Millist võimetekohast keskkonda andekas vajab ja kelle mure selle loomine on? Kas teaduskoolid peaksid tegelema ainult olümpiaadidel osalejatega või lasub teaduskoolidel ja teadushuvihariduse pakkujatel hoopis laiem vastutus ka huviäratajatena laste ja noorte seas?

Taaskord oluline teema, mis on püsinud aktuaalne mitmeid aastaid, kuid häid lahendusi pole. Teaduskoolid jms algatused on kindlasti üks võimalus andekate arendamiseks. Kuulan huviga, mida nad ise räägivad.

Heegeldamiskursused tüdrukutele - millal tuleme välja 20. sajandist?

Digitarkuse ala kell 18:00-19:30

Kas tikkimine, kudumine ja toiduvalmistamine on need oskused, mida meie tüdrukud peavad kindlasti koolist kaasa saama? Selle asemel, et õppida programmeerimist, veebidisaini, audiovisuaalseid tehnikaid? Millal tuleme välja 20. sajandist ja lõpetame soostereotüüpse käsitööoskuse õpetamise Eesti koolides? Milline on seis Eestis reaalainetega? Miks meil on nii vähe huviringides tüdrukuid tegelemas robootika ja programmeerimisega? Kust see kõik tegelikult algab ja kas saame välja murda? Diskussioonis on haridusminister, tüdrukutele suunatud tehnoloogia ringi eestvedaja ning selles teemas kõige enam puudutatud noored, keda kaasame publikust ja toome ka vestlusringi.

See teemapüstitus tekitas minus tugevaid tundeid, mistõttu ootan huviga, millised mõtted selles arutelus domineerivad. Kuna käsitööga tegelemine arendab lapse aju ja oskusi viisil, mida digivärgendus ei tee, siis soovingi kuulda, kas osalejad peavad 20. sajandi tegevusi väärtusetuteks või keskenduvad pigem sellele, kuidas saada rohkem tüdrukuid tehnoloogia ja robootikaga tegelema. See viimane on ühiskondlik probleem, millest minu teada pole ükski riik suutnud läbi murda. Isegi Skandinaaviamaad mitte, mis on võrdõiguslikkuse eeskujud.


Jälgi KristiProget ka Facebookis.