Jõuluvana kingikotti 2018

Hoolsad lapsevanemad on tõenäoliselt oma kõige kallimatele jõulukingid juba soetanud. Kui siiski see veel tegemata, siis ehk on abi käesolevast postitusest. Seadsin hinnapiiriks 60 eurot.

Eelmise aasta kingiideid saab näha siit.

1. Raamat "Õpime üheskoos programmeerima". Minu selle aasta parim leid programmeerimisõpikute seas. Sobib alates 10. eluaastast. Loe lähemalt siit.
2. Puslemäng Tangram. Geniaalne mäng, et arendada matemaatilist ja ruumilist mõtlemist. Loe lähemalt siit.
3. Rubiku kuubik on jätkuvalt populaarne mänguasi laste ja noorte seas. Kuna Rubiku kuubiku lahendamiseks on vaja selgeks õppida lahendusalgoritmid, siis sobib see pigem natuke vanematele lastele. Ma arvan, et alates 12. eluaastast. Loe blogipostitust siit.
4. Robotite sumo-, õppe- või võistlusmatt. Kui laps on robotite huviline ja ehitab neid ka ise, siis võib jõuluvana kingikotti poetada robotite võistlusmati (ka sumomatt või õppematt). Mängurobotite jaoks on sageli saadaval tootja poolt disainitud matid. Pildil on Edisoni roboti matt.
5. Sphero mini robot. Sphero mini on lauatennise palli suurune robot, millega saab teha mitmeid lõbusaid tegevusi. Vanusele alates 8. eluaastat.
6. Lauamäng Code Master. Individuaalselt mängitav lauamäng arendab loogikat ja õpetab algoritmilist mõtlemist. Vanusele alates 8. eluaastat. Saadaval Amazonis.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped nr 74

Eesti esimene robotajakirjanik, robotitega jõulumäng lastele, millised karjäärivalikud on tulevikukindlad, võistluste parimad ja palju muud põnevat selle nädala uudiste kokkuvõttes.

Foto: pixabay.com

• Informaatika õpetamise konverents 7. - 10. veebruar 2019 Tartus.
• Ajalooline hetk Eesti ajakirjanduses: uudiseid hakkas kirjutama robot.
• Video: Making of Hajime Sorayama's giant robot for Dior. Diori moeetenduse jaoks valminud robot kaalub ligi tonni ja selle kokkupanemiseks läks vaja 16 inimest.
• Need on selle aasta 25 kõige populaarsemat parooli.
• 5 tulevikukindlat karjäärivalikut. Soovitused Mart Laanperelt, kes on ka minu õppejõud olnud.
• Riik ootab soovitusi, kuidas tehisintellekti Eestis kasutada võiks.
• Look at These Incredibly Realistic Faces Generated By A Neural Network.
• Teistmoodi jõulukalender ja robotitega jõulumäng.
• Cleveroni lumesahavõistluse võitis Simplex. Cleveron on välja kuulutanud ka järgmise võistluse.
• Professor: maailm vajab kapitalismi kõrvale uut sorti majandusmudelit. Selles uues majandusmudelis on tehnoloogial oluline roll. 
• Esimese digiriigi häkatoni võitis Net Group.
• Deep-learning technique reveals “invisible” objects in the dark.
• Jaapani teadlane Tomo Kihara: “Me peaksime olema ettevaatlikud, kuidas tehisintellektile otsuste tegemist õpetame.”

Jälgi KristiProget Facebookis.

Raamat "Õpime üheskoos programmeerima"

Raamat "Õpime üheskoos programmeerima: visuaalne teejuht algajale kahendkoodist kuni mängude koostamiseni" jõudis eestikeelsete lugejateni kirjastuse Koolibri abil juba 2015. aastal. Mina jõudsin selle sisuga tutvumiseni alles mõned kuud tagasi ja jõudsin järeldusele, et see on tutvustamist väärt publikatsioon.

Autorid

Raamatu kaanel märgitakse autoriks Carol Vorderman, kes on Suurbritannias tuntud telesaatejuht. Tal on inseneriteaduse magistrikraad ja laialdased teadmised matemaatikast. Carol tunneb suurt huvi programmeerimise vastu ning on veendunud, et kõigil lastel peaks olema võimalus seda vajalikku oskust omandada. Carolil oli raamatu koostamisel viis abilist, kellel kõigil on kogemusi noortele programmeerimise õpetamisel.

Raamatust lähemalt

Raamatus, mida võib kutsuda ka õpikuks, "Õpime üheskoos programmeerima" on kokku viis peatükki. Kaks pikemat peatükki keskenduvad kahe programmeerimiskeele abil algajatele programmeerimise õpetamisele. Nendeks keelteks on Scratch ja Python.

Nii Scratchi kui ka Pythonit õpetatakse lugejatele läbi mängude loomise. Mängud (kokku on raamatus seitse mängude loomise projekti) on erisugused, mistõttu ei tohiks ühelgi "Õpime üheskoos programmeerima" raamatu järgi õppijal igav hakata. Nagu ikka alustatakse lihtsamatest mängudest ja liigutakse järjest keerulisemate mängude koostamiseni.

Mulle meeldib selle raamatu puhul mitu asja. Esiteks meeldib mulle väga see, et Scratchi õpetamisel läbitakse kõik teemad, sh muutujad, loendid, plokkide (ehk funktsioonide/alamprogammide) loomine. Seega peale Scratchi peatüki läbimist peaks õppijal kõik selle võimalused teada olema ja ei olegi muud, kui kasutada õpitud töövahendeid oma enda mängude, animatsioonide ja teiste rakenduste koostamiseks. Luues oma rakendusi saab areneda järjest oskuslikumaks Scratchis programmeerijaks.

Teine tore asi on, et Pythoni õpetamisega alustades on autorid koostanud tabelid, kus on kõrvuti Scratchi käsud ja Pythoni koodiread. Nii on selgelt näha kahe keele vahel olevad sarnasused ja erinevused ning kuidas Scratchis õpitu on paljuski üle kantav Pythonisse.

Pyhton on muidugi keerulisem keel kui Scratch. Vaatamata sellele ei alahinda raamatu autorid oma lugejaid, keda juhendatakse looma keerulisemaid programme (mänge). Nendes kasutatakse näiteks funktsioone, sõnastikke ja loendeid muutujates.

Lisaks Scratchi ja Pyhtoni peatükkidele leidub raamatus veel kolm peatükki, mis kirjutavad programmeerimise esimestest sammudest, vaatavad arvuti sisse ja annavad ülevaate programmeerimisest päriselus. Need kolm peatükki on kahe eelmisega võrreldes lühikesed, kuid siiski asjalikud ja ka vajalikud, sest äratavad lugejas arvutite ja programmeerimise vastu suuremat huvi.

Hinnang

Carol Vordermani raamat "Õpime üheskoos programmeerima" on asjalik ning ilmselt pole hetkel eesti keeles teist õpikut, mis neid kahte keelt nii põhjalikult ja samas arusaadavalt algajatele õpetaksid.

Raamat sobib võrdselt hästi kooliealistele lastele alates 10. eluaastast kui täiskasvanutele iseseisvaks õppimiseks ja programmeerimise baasteadmiste omandamiseks. Samuti võivad seda raamatut kasutada õpetajad ja huviringide läbiviijad, et leida ideid ja mõtteid õpilastele programeerimise õpetamiseks.

Raamat: Carol Vorderman "Õpime üheskoos programmeerima"
Keeled: Scratch, Python
Väljaandja: Kirjastus Koolibri
Aasta: 2015
Lehekülgi: 224
Hind: alates 14.70 €

Samal teemal

Raamat "Õpi ise programmeerima"
Raamat "Noor progeja"
Raamat "Tere, Ruby"

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped nr 73

Foto: pixabay

• Lahenda test: kas sinust võiks saada üks sadadest küberajateenijatest?
• Puhtalt lehelt alustanud tehisintellektist sai pärastlõunaks maailma parim malemängija.
• This Plant Is Driving Its Own Robot. Robot tuvastab taime elekrtokeemilisi signaale ja liigub sinna, kuhu taim tahab minna.
• Tehisintellekti sümfoonia: kas masinad võtavad varsti muusikutelt töö käest?
• Walmart Is About to Deploy Hundreds of Robot Janitors. 
• Masinõpe aitab ohustatud taimi tuvastada ja aitab omakorda kokku hoida nii aega kui raha.
• Even self-driving leader Waymo is struggling to reach full autonomy. Waymo oli varasemalt Google'i isesõitvate autode projekt.
• Eesti idufirma Nevercode teeb nüüd koostööd Google’iga, andes igale huvilisele võimaluse oma mobiilirakendus luua.
• Elon Musk’s Boring Company to unveil ‘fully road legal autonomous transport cars’.
• Reproducing paintings that make an impression.
• Video: ISS-i pardal on nüüd robotist meeskonnaliige, kes teiste peale kohe solvus.
• Scientists Want to Teach Robots to Know When to Trust Humans.

Nädala nopped nr 72

Robotex 2018 on läbi. PÖFF 2018 on läbi. Aasta 2018 on ka varsti läbi. Kuid arvutiteaduse ja tehnika maailmast tuleb jätkuvalt põnevaid uudiseid.

Foto: pixabay

• KoodiTunni nädal 3.-7. detsember. Programmeerimise õpetamise eestvedajad kutsuvad külalislektoreid koolides, lasteaedades, huviringides jt asutustes KoodiTundi (Hour of Code) läbi viima. 
• Tartu arvutiteadlased asuvad looma turvalahendust arvutile, mida veel pole. Arvutid, mida veel pole, on kvantarvutid ja uurimisvaldkonnaks kvantkrüptograafia.
• Uus jõud Eesti IT-tööturul meelitab helgemaid päid. Värvatakse inimesi küberväejuhatusse.
• Taavi Kotka: mittedemokraatlikud riigid on parimad innovaatorid.
• Ekspert: robotitel peaksid olema õigused.
• TÜ arvutiteadlaste rakendus aitab märgata haigustega seotud geene.
• How sattelites are warning African farmers about pest invasions. Päris huvitav lahendus, kuidas satelliidid ja arvutimudelid põllumehi aitavad.
• Antropoloog: Eesti lasteaialapsed vaevlevad tehnoloogiadefitsiidi käes. Tehnoloogia defitsiit või mitte, aga minu jaoks huvitavam osa on artikli teine pool, kus kirjutab tüdrukutest ja tehnoloogiahuvist (või selle puudumisest) ning selle põhjustest.
• Eesti IT-firma Nortal plaanib tuleval aastal palgata 300 uut töötajat.
• Robotitel kulub ühismeedia väärinfoga küllastamiseks vaid mõni sekund.
• Sauele ehitatakse 100 miljoniga Baltikumi suurim andmekeskus.