3. september 2017

Mäng: Rubiku kuubik

Suvel 2017, alatest juulist kuni augusti lõpuni on minu eesmärk mängida igal nädalal ühte mängu, mis õpetab programmeerimise algtõdesid ja/või arendab algoritmilist mõtlemist ja/või probleemide lahendamise oskust ning kirjutada sellest mängust ülevaade oma blogis. Nutiseadmetele mõeldud mänge mängin Androidil.


Rubiku kuubik


Reedel algas september, mis tähistab ühtlasi ka suve lõppu, mis omakorda tähendab, et täna on suvi 2017 väljakutse viimane postitus. Viimaseks mänguks pole ükski mänguäpp ega veebimäng, vaid hoopiski juba üle 40 aasta lastelele ja täiskasvanutele ajugümnastikat pakkunud mänguasi Rubiku kuubik.
Mäng Ruubiku kuubik - Kristi Proge blog
Foto: Sonny Abesamis

Rubiku kuubiku leiutas ungarlane Ernő Rubik 1974. aastal. Rubiku kuubik on kuup, mille iga tahk on erinevat värvi ja iga tahk koosneb omakorda üheksast väiksemast kuubikust. Kuubi külgi saab keerata. Mängu eesmärk on segi aetud värvide algseisu taastamine. Rubiku kuubiku lahendamine arendab loogilist ja ruumilist mõtlemist.

Rubiku kuubiku lahendamine

Kuubiku lahendamine niisama proovides on inimesele üleliia keeruline. Üks külg ehk värv kokku saada on lihtne, aga kõikide külgede kokkusaamiseks on vaja plaani. Selleks on olemas lahenduseeskirjad ehk algoritmid. Algoritme on mitmeid, ühed sobivad algajatele, teised ekspertidele.

Rubiku kuubiku lahendamises toimuvad muidugi ka võistlused. Võisteldakse nii selles, kes saab kuubiku kokku kõige kiiremini (maailmarekord on 4,73 sek) kui ka selgitatakase välja, kes suudab värvide algseisu taastada kõige vähema arvu liigutustega (maailmarekord on 19 liigutust).

Minu kogemus

Rubiku kuubik on mulle tuttav juba lapsepõlvest. Lapsena sai seda krutid küll, aga muidugi kokku panna kuubikut ei õnnestunud. Tol ajal ma veel ei teadnud, et ilma algoritme tundmata see polegi võimalik.

Tänu mõnele noorele sugulasele, puutusin suvel taas kokku selle väidetavalt maailma kõige rohkem müüdud mänguasjaga. Seekord olin juba targem ja otsisin internetist lahendusi. Vaatasin neile isegi mõned korrad otsa, aga nende abil lahendamiseni ei jõudnud. Kuid see ei tähendanud, et kuubik kokku panemata jäi. Äpipoest leitud rakenduse abil sai algseis taastatud, samas erilist mõttetegevust see ei nõudnud. Ehk järgmisel suvel võtan asja tõsisemalt käsile ja püüan siis juba algoritmide abil Rubiku kuubiku kokku panna.

Rubiku kuubik ja programmeerimine

Võib ehk tekkida küsimus, mis seos on Rubiku kuubikul programmeerimisega. Otsest seost ei olegi, kui sa ei taha just koostada programmi või äppi, mis aitab Rubiku kuubiku lahendamisel. Samas olles lugenud ühe programmeerija kogemusest, kuidas ta õppis Rubiku kuubikut lahendama, selgus, et mõlema õppimisprotsess ja sellega kaasnevad tunded on väga sarnased. Teine programmeerija-kuubikulahendaja toob välja mitmeid sarnasusi programmeerimise ja Rubiku kuubiku lahendamise vahel, nimelt igale probleemile on lahendus, kõige paremini õpid siis, kui probleemile ise lahenduse leiad, lahenduse leidmisel aitab internet ja teistelt õppimine aitab oma oskusi lihvida.

Selle postituse ja suvi 2017 väljakutse lõpetuseks lisaksin omalt poolt veel seda, ja tahtmata seejuures olla kriitiline mängulise programmeerimise suhtes, et mõnes mõttes on Rubiku kuubiku lahendama õppimise ja programmeerima õppimise vahel rohkem sarnasusi kui programmeerimismängude mängimise ja programmeerima õppimise vahel.


Jälgi KristiProget Facebookis.