Kuidas teha ekraanisalvestusest õppevideo?

Foto Markus Winkler. Unsplash

Seoses distantsõppega kasvas vajadus õppevideote järele. Ekraanisalvestuse tarkvara kasutades salvestasin ja monteerisin neid oma programmeerimistundide jaoks minagi. Ühe videojuhendi tegemine võib võtta väga kaua aega, kuid mõnede nippide abil saab aega kokku hoida. Siinkohal võtangi kokku oma õppetunnid, mis puudutavad videojuhendite tegemist. Postituses ei keskendu ma videojuhendi tehnilistele aspektidele, vaid juhendi valmimise protsessile.

Mis on ekraanivideojuhend?

Ekraanivideojuhend on näita-ja-selgita tüüpi õppevideo, kus on näha ekraanil toimuv ja kuulda sinu hääl. Õppevideo eesmärk on õpetada vaatajat läbi ettenäitamise ja oma tegevuste selgitamise. Programmeerimise õpetamisel töötab õpilane sageli selle video järgi kaasa. Siin on üks minu tehtud ekraanivideojuhend.

Sellise juhendi tegemiseks vajad arvutit ja ekraanisalvestustarkvara.

Minu kogemus

Oma esimese ekraanivideojuhendi tegin 2012. aastal ja selleks oli SkyDrive'i kasutusjuhend. Mäletan, et salvestasin seda üha uuesti ja uuesti enne kui tulemusega rahule jäin. Küll ajasin sõnu sassi, küll oli mu räägitav tekst ebaloogiline, küll unustasin ära, mida ma järgmisena tegema (näitama) pidin jne. Seda vaatamata asjaolule, et enne salvestamist olin oma tegevused läbi katsetanud ja oma jutu läbi mõelnud, mis kõik samuti võttis omajagu aega. Niisiis kokku kulus tunde ja mitu päeva. Milline ajakulu!

Praegu suudan õppevideo valmis teha ühe õhtuga, 5-minutilise video umbes kolme tunniga. Seda mitte niivõrd kogemuse tõttu (2012. aasta ja distantsõppe perioodi vahel salvestasin vaid mõne üksiku õppevideo), vaid tänu ühele YouTube'i õppevideote autori jagatud nippidele.

Õppevideo tegemise protsess

1. Kavanda

Õppevideo tegemine algab planeerimisest. Sõnasta õppevideo eesmärk. Õppevideo keskmes on uue oskuse omandamine, kusjuures ei ole mõistlik ühes videos mitut erinevat oskust õpetada. Keskendu ühele konkreetsele teemale.

Kui õppevideo eesmärk on olemas, mõtle läbi, kuidas õpetatavat teemat õpilastele selgitad. Programmeerimise puhul kasutad ilmselt näidisprogrammi(de) loomist. Sinu eelis õpetajana on see, et sul on kindlas vanuses sihtgrupp, kelle eelnevad teadmised ja oskused on sulle hästi teada. Õppevideos ära kuluta aega juba õpitud teemade uuesti selgitamisele.

Kui sa seda teemat varem pole õpetanud, siis kuulub kavandamise etappi näidisprogrammi väljamõtlemine ja selle programmeerimine.

2. Kirjuta stsenaarium

Enne salvestamist kirjuta stsenaarium. Foto Corinne Kutz. Unsplash

Stsenaariumi kirjutamine enne õppevideo salvestamist on kõige kasulikum nipp, mida olen õppinud. Kuigi stsenaariumi kirjapanemine võtab aega, siis pikas plaanis aitab see palju aega kokku hoida.

Mina kirjutan üles kogu oma räägitava jutu ja need tegevused ekraanil, mida ma üksasjalikult sõnadesse ei pane. Selline lähenemine tagab, et mul ei lähe ekraani salvestamise ajal midagi meelest ära ja et minu jutt ja tegevused õppevideos on soravad ja sujuvad. Samuti aitab see hiljem kokku hoida video monteerimisele kuluvat aega.

3. Harjuta

Kui olen stsenaariumi üles kirjutanud, siis etendan selle (korduvalt) läbi - tekst koos tegevustega - ja teen parandused. Oluline on jälgida seda, et õppevideo sisaldab ainult vajalikku informatsiooni, mis aitab kaasa teema omandamisele. Samuti jälgin, et minu selgitused on selged, konkreetsed ja üheselt mõistetavad. Kasutatav sõnavara peab olema korrektne, samas lausete sõnastus lihtne.

Läbimängu käigus selgub seegi, kas salvestan ühe õppevideo või jagan selle väiksemateks (lühemateks) osadeks. Õppevideo ei tohi olla liiga lühike (alla 2 minuti) ega liiga pikk (üle 10 minuti). Ideaalne pikkus jääb minu hinnangul sinna 3-5 minuti juurde.

4. Salvesta ekraanivideo

Nüüd on kõik vajalik eeltöö õppevideo salvestamiseks tehtud. Võinoh peaaegu. Ekraanivideo salvestamiseks vajad veel müravaba ruumi, kus sind ei segata, ja ekraanisalvestustarkvara. Mina võtan kasutusele ka lisaekraani õppevideo stsenaariumi kuvamiseks.

Ekraani salvestamiseks on olemas nii tasuta kui ka tasulist tarkvara. Tasuta programmidest olen proovinud Screencast-o-maticut ja tasulistest Screencastify'd. Kuigi ma selles postituses ei süvene tehnilistesse aspektidesse, on oluline mainida, et Screencast-o-maticu tasuta versioon ei salvesta arvutist väljuvat heli.

Salvestamisel tuleb kindlasti ette eksimusi. Kui see juhtub, siis peatu ja salvesta valesti läinud osa kohe uuesti. Montaaži etapis lõikad vigase koha lihtsalt välja. Kõike uuesti otsast peale salvestada ei ole otstarbekas. Samuti pole mõistlik vussi läinud osa hiljem uuesti salvestada, sest mitme video kokkumonteerimine on tülikas.

Niisiis on salvestamise etapi tulemuseks üks pikk ekraanisalvestusvideo koos vigadega.

5. Monteeri

Videotöötlus on üks osa õppevideo valmimise protsessist. Foto Jakob Owens. Unsplash

Monteerimine on üldjuhul kõige aeganõudvam osa video tegemise protsessist, kuid kui järgida samme 1-4, ei pruugi see üleliia palju aega võtta. Muidugi palju oleneb sellest, kui perfektset lõpptulemust soovid saada. Välja tuleb lõigata vead, sassi läinud kohad, pikad pausid, soovi korral pausi täitvad häälitsused (ee... ää..) ning kui kannatust jätkub, siis ka lühemad pausid ja parasiitsõnad. Soovitav on lisada algustiitrid.

Mõnedes ekraanisalvestusprogrammides on video monteerimise võimalus juba olemas, aga enamasti on spetsiaalsed video kokkulõikamise programmid kasutajasõbralikumad ja rohkemate võimalustega.

6. Tee õppevideo õpilastele kättesaadavaks

Valmis õppevideo tuleb salvestada ja eksportida. Tavaliselt saab eksportida otse YouTube'i, mille kaudu on mugav õppevideot õpilastele vaatamiseks jagada. YouTube'i puhul tuleb silmas pidada, et video laetakse YouTube Studio keskkonda, mis on spetsiaalselt oma videote jagamiseks mõeldud. Selles keskkonnas saab muuta video pealkirja, nähtavust, lisada kirjeldust jne.

Kui salvestasid video arvutisse ja soovid seda nüüd YouTube'i üles laadida, pead samuti kasutama YouTube Studiot.

Kui kõik see on tehtud, siis jääbki viimane samm, milleks on õppevideo jagamine õpilastega. Seda on kõige mugavam teha lingi kaudu, mille lisad eKooli, Studiumisse või õpihalduskeskkonda (nt Google Classroom, Moodle), mida õpilastega kasutate.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Kui internetti pole...

Foto:pixabay

Sel nädalal juhtus nõnda, et mul oli Scratchis programmeerimise tund, kuid internetti polnud. Tund oli mul kenasti ette valmistatud ja kõik läbi mõeldud, mida Scratchis teeme, kuid ilma internetita tuli midagi muud välja mõelda. Mida siis teha, kui internetti pole, aga lapsed ootavad õpetamist?

Programmeerimine paberil

Ruudu joonistamise programm paberil. Kuvatõmmis

Programmeerimine paberil oligi minu lahendus interneti puudumise põhjustatud olukorrale. Mul vedas selles mõttes, et ülesanne, mille olin plaaninud lasta õpilastel Scratchis teostada, oli programmeeritav paberi ja pliiatsiga. Kuna õpetan põhikoolis matemaatilist programmeerimist, mis tähendab seda, et programmeerimine on seotud matemaatikaga, oli tunni teemaks geomeetrilised kujundid.

Andsin õpilastele käsud ette ja õpilased töötasid paaris ja kirjutasid programmid oma vihikusse, mille ma üle vaatasin ja tagasisidet andsin. Vajadusel lasin neil programmi parandused teha.

Programmeerimine paberil ei sobi igakord asendustegevuseks, kuid joonistamise programmi jaoks sobis hästi.

Tööleht ülesannetega

Kogenenud informaatikaõpetajal ja õpetajal, kes püüab varieerida tunnitegevusi, on ilmselt olemas töölehed ülesannetega, mille lahendamiseks pole arvutit vaja kasutada. Mõned näited sellistest ülesannetest on vigaste programmide silumine, puuduvate käskude lisamine programmi (n-ö lünkülesanded), küsimused etteantud programmi töö kohta või ennustamine, mida programm teeb.

Töölehtede kasutamine oleneb sellest, kui kaugel teema omandamisega ollakse. Uut teemat ei saa alustada selliste ülesannetega, kuid teema kinnistamiseks ja kordamiseks sobivad ülesanded paberil küll.

Arvutivaba / Seadmeta programmeerimine

Üks üsna lollikindel asendustegevus arvutis programmeerimisele on arvutivaba ehk seadmeta programmeerimine. Olen neid tegevusi selles blogis ka tutvustanud (link) ja nii mõnigi neist on väga vahva, olles samal ajal ka õpetlik.

Soovitav on valida tegevus, mis on tunni teemaga seotud, siis on arvutivaba tunni kasutegur suurem.

Programmeerimismängud tahvelarvutis

Ei saa ma selleski postituses mööda programmeerimismängudest, mis on loodud nutiseadmes mängimiseks. Mängud on sageli äpi kujul ja õpilastele mõeldud nutiseadmed on koolides tavaliselt olemas.

Et hädaolukorras mängud olemas oleks, on soovitav juba kooliaasta eel hoolt kanda selle eest, et mänguäpid on tahvelarvutitesse paigaldutud. Olen päris mitut progemängu ka selles blogis tutvustanud (link).

Robotid

Robootika pole sama, mis programmeerimine, kuid selleks, et robot midagi teeks, tuleb see programmeerida seda tegema. On roboteid, mille programmeerimine on lihtne (nt Ozobot, Lego WeDo) ja on roboteid, mille programmeerimine nõuab rohkem süvenemist ja oskusi (nt Lego EV3). Kui internetti pole, siis võibki programmeerimist harjutada robotite peal--nende hariduslike robotite peal, mille programmeerimise saab ruttu selgeks.

Muidugi kui õpilastel on tunniplaanis ka robootika, siis saab ehk programmeerimise tunni asemel teha robootika tunni.


Olen kuulnud arvamust, et kui sul on arvutiga tund, siis pead alati läbi mõtlema varutegevuse juhuks, kui arvuteid kasutada ei saa (näiteks pole internetti, nagu minul juhtus). Mina leian, et selline lähenemine on liigselt ajakulukas, sest ühe tunni asemel pead ette valmistama kaks tundi ning tõenäosus, et varuvariant käiku läheb on üsna väike. Seega on mõistlikum laias plaanis läbi mõelda, mida ootamatus olukorras arvutitunnis teha ja omada tööriistakasti tegevustega, mis on kasutatavad erinevates olukordades.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.