IT ettevõte: Trinidad Wiseman

Ettevõtte Trinidad Wiseman logo

Aprillis toimunud koolituse raames, millest kirjutasin siin, avanes mul võimalus külastada IT ettevõtet Trinidad Wiseman. Mitte veel väga ammu oli tegemist kahe erineva ettevõttega - Trinidad Consulting and Wiseman Interactive - kuid eelmise aasta sügisel panid varasemalt tihedat koostööd teinud firmad leivad ühte kappi.

Trinidad Wiseman'is on 60 töötajat, mis teeb sellest Baltimaade suurima ja Euroopa ühe suurema kasutajakogemuse ja ärianalüüsiga tegeleva ettevõtte. Samuti on nad esimene ja vanim kasutajakogemuse valdkonnas tegutsev ettevõte Eestis. Nende kliendid on nii erasektorist kui ka avalikust sektorist, nii Eestist kui ka väljaspoolt. Tänaseks on nad teinud enam kui 500 mahukat projekti. Näiteks on nad loonud Tallinki piletide broneerimise äpi ja ilmateenistuse äpi. Ettevõttel on kontorid kahes Eesti linnas: Tallinnas ja Rakveres. Meie kohtusime Trinidad Consultingu kaasasutajaga nende pealinna kontoris.

Rääkides ettevõtte tegevusest, siis minule jäi kohtumiselt meelde kaks lühendit: UX ehk user experience ehk kasutajakogemuse disain ja UI ehk user interface ehk kasutajaliides. Teisisõnu teevad nemad tööd selle nimel, et veebilehe külastaja või süsteemi kasutaja leiab vajaliku kiiresti üles ja et disain oleks ilus. Ja see pole sugugi väheoluline, sest kui sinu veebilehe külastaja sealt vajalikku kiiresti üles ei leia või leht näeb lihtsalt kole välja, siis suundub ta konkurendi juurde, kelle juures saab ta positiivse kogemuse ning sina kaotad kliendi ja jääd ilma tema rahast. Trinidad Wisemani töötajad tegelevad seega analüüsi, kasutatavuse testimise, kasutajakogemuse ja graafilise disainiga ning veebi- ja tarkvaraarendusega. Lähemalt saab nende pakutavatest teenustest lugeda Trinidad Consulting'u veebilehelt.

Mina võtsin sellelt kohtumiselt kaasa järgmised tähelepanekud ja infokillud:

• kuigi tegemist on IT ettevõttega, siis tegelikult toimub palju tööd paberi ja pliiatsiga;
• olulisel kohal on arutelud nt tiimikoosolekud;
• oluline on abivalmidus teiste aitamisel-nõustamisel; 
• oluline on ka oskus abi küsida;
• oluline on oskus iseseisvalt mõelda ja probleeme lahendada;
• inglise keele oskus on kohustlik, sest erialane kirjandus on inglisekeelne;
• mitte kõik nende töötajad ei ole IT haridusega.

Trinidad Wiseman'i koduleht on www.twn.ee.

Nädala nopped

Foto

• Robotex 17: Mis saab sinu sumoroboti nimeks?
• 20. mail toimus "Mängumaratoni" finaal. Loe milliseid mänge lapsed ja noored olid loonud ning millised mängud esikohad noppisid. Artiklitest leiab ka viite õpilaste loodud mängude juurde.„Mängumaratonil“ selgusid parimad noored mänguloojad. Üks päev mängude maratonil. 
• Loe ja vaata: Pehmejalgne päästerobot võib vajadusel appi roomata.
• Suur graafik: mis tehnoloogiaettevõtetele enim raha sisse toob?
• Huvitav äpiidee: Eestlased käivitasid Monacos unikaalse lemmiklooma tuvastamise äpi.
• Eelmisel nädalavahetusel toimus ava- ja suurandmete häkkimismaraton „Baltic Open & Big Data 2017“. Peaauhinna võitis projekt „Passport Eye“, mis tuvastab automaatselt isikut tõendavaid dokumente. Loe lähemalt siit.
• Retrovideo: mida sai teha personaalarvutiga aastal 1995?
• Uus Eesti idufirma SpectX aitab piiramatut hulka andmeid analüüsida.
• Dubais võid nüüd abi saamiseks või trahvi maksmiseks robotpolitseiniku poole pöörduda ja Inglismaal saad valsi tantsimise selgeks robotõpetaja-tantsupaarilise abil. Robot police officer goes on duty in Dubai. Waltzing robot teaches beginners how to dance like a pro.

Nädala nopped

Foto: Siyan Ren

• Nutikas päästevest annab teada sinu asukohast, isegi kui sa seda ise ei tea.
• ProgeTiigri „Mängumaratoni“ finaalis 20. mail selguvad Eesti parimad noored mänguloojad.
• NutiLabor kutsub IT-huvilisi 4.-8. klasside õpilasi võtma osa hackathoni “Nutikad ideed Eesti koolile EV100” ideekonkursist. Tähtaeg on 22. mai.
• Juunis pakub HITSA päris mitut programmeerimise ja robootikaga seotud koolitust. Mitmed grupid on täitunud, kuid eilse seisuga oli veel mõnedes gruppides vabu kohti. Vaata lähemalt HITSA koolituskalendrist.
• Graffiti-painting drones make multistorey artworks - itaalia arhitekt disainis droonid, et teha tellinguid ümbritsevale kangale graffitit.
• Äpid kaovad ja asenduvad millegi arukamaga - ülevaade interneti suurkonverentsist IoTTalks Stockholmis.
• Noored küberturvalisuse huvilised on oodatud osalema virtuaalvõistluse Küberolümpia 2017/European Cyber Security Challenge 2017 Eesti eelvoorus. Registreerumine küberolümpiale on juba alanud. Loe lähemalt siit.
• USA armee toob lõpuks lahinguväljale töötava eksoskeleti.
• Google lubab, et mobiilikaamerad muutuvad lähiajal hüppeliselt targemaks.
• Podcast. Freakonomics'i arhiivist kuulasin ära taskuhäälingu Is the Internet Being Ruined?, kus alguses räägitakse interneti sünnist ja millisena kujutati tol ajal ette internetti tulevikus. Visioon internetist, kui ökosüsteemist, kus inimesed saavad suhelda, teha pangamakseid jms on tänapäeval realiseerunud. Üks oluline punkt interneti loojate jaoks oli selle avatus ja võimalus inimestel endil oma elu kontrollida. Kuid kas kasutajal on tegelikult kontroll internetis toimuva üle või tehakse tema eest otsuseid ära juba Google'i, Apple'i ja Facebook'i poolt - see teema ongi saate keskmes.

Millise juhendi järgi eelistavad õpilased programmeerimist õppida?

Viisin õpilaste seas, kellega sel õppeaastal Scratchis programme oleme koostanud, läbi väikese küsitluse selle kohta, millise juhendiga neile kõige rohkem meeldib õppida. Oleme õppeaasta jooksul kasutanud kirjalikke juhendeid ja videojuhendeid - mõlemaga on õpilased töötanud iseseisvalt - ning lisaks on õpilased koostanud programme õpetaja ehk minu juhendamisel. Viimase puhul kasutasin sellist lähenemist, et ma ei näidanud kohe ette, kuidas mingit osa programmist koostada, vaid lasin õpilastel kõigepealt ise proovida, samas jälgisin, mida ja kuidas nad teevad, vajadusel andsin suunavaid vihjeid. Alles mõne aja pärast näitasin tahvlil (ehk kuvasin oma ekraani tahvlile), kuidas seda programmi osa koostada. Seega toimus programmi koostamine samm-sammult: ülesande püstitus (koostada väike osa suuremast programmist), siis õpilased proovisid ise, seejärel lahendus tahvlile; järgmine ülesande püstitus, õpilased proovisid ise, lahendus tahvlile jne.

Tulemused
Küsitlusele vastas 27 põhikooli õpilast vanuses 11-12 eluaastat. Tüdrukuid oli veidi enam kui poisse.

Eelistuste järjestus on paljuski ootuspärane, kuigi arvasin, et õpetajaga koos tegemine teenib vähem poolehoidjaid. Kõige enam meeldib õpilastele kirjaliku juhendi järgi töötada (44,4%), sellele järgneb videojuhend (37%) ja vähim eelistatakse õpetaja juhendamisel õppimist (18,5%). (Joonis 1)

Joonis 1. Millise juhendi järgi meeldib sulle kõige rohkem programme koostada?

Kirjaliku juhendi eelistena tuuakse välja järgmist:

• võimalus ülesandesse rohkem süveneda;
• ülesandele on parem keskenduda, sest keegi ei sega sind;
• vajadusel saab uuesti üle lugeda (nt videos peab kerima);
• peab rohkem mõtlema kui videos (videos teed lihtsalt täpselt järgi);
• seal on pildid.

Samas kümnele õpilasele meeldib just videojuhend, sest

• videos näidatakse täpselt ette ja siis on kindel, et saab õigesti;
• videos mees räägib ka, kuidas ja miks;
• kõrvaklappidest on hea rahulik kuulata.

Videojuhendi puudustena märgiti seda, et peab pidevalt pausi peale panema ning tüütu on tagasi kerida ja õige koht leida, kui millestki kohe aru ei saa.

Vähim meeldis õpilastele programme koostada õpetaja juhendamisel. Selle lähenemise puudustena toodi välja, et ei saa õppida omas tempos, sest peab teiste järel ootama ning midagi olulist võib jääda märkamata.

Siiski toodi välja mitmeid plusse:

• kui õpetaja seletab, siis saab kõige paremini aru;
• kui sa millestki aru ei saa, siis õpetaja või klassikaaslased kohe selgitavad;
• nii on kindel, et kõik saab õigesti.

Ma ootasin, et tuuakse ka välja asjaolu, et õpetajaga koos tehes saab kõigepealt ise proovida, kuid see aspekt mainimist ei leidnud.

Järeldus
Vaatamata sellele, et ligemale pooltele õpilastele meeldib töötada kirjaliku juhendiga, peaks andma õpilastele valikuvõimaluse. Pakkuda kõike kolme iga tund on ehk idealistlik, kuid õpilasel võiks vähemalt olla valik kirjaliku ja videojuhendi vahel. Nii saab ta valida oma õpistiilile sobivama juhendi. Samuti võib videol olla toetav roll, et kui õpilane teksilisest juhendist kõigest täpselt aru ei saa, siis suuna ta videot vaatama. eKursustel õppides olen mina ise sellist lähenemist kasutanud ehk ma kui materjali lugedes kõigest aru ei saanud, siis olen ka video ära vaadanud. Aeg-ajalt võiks teha tunni, kus programme koostatakse koos õpetajaga, eriti sel juhul, kui programmi koostamisele eelneb teoreetiline osa, mida õpetaja on eelnevalt seletanud. Mina kasutasin seda lähenemist näiteks siis, kui teemaks oli muutujad.

Teemaga seotud varasemad postitused
Programmeerimise õpetamisest põhikoolis 1. osa, 2. osa, 3. osa.
Ülevaade Scratchi eestikeelsetest õppematerjalidest

Nädala nopped

Eelmine nädal oli IKT teemade osas hõre ja nädala nopete postitus jäi olemata. See nädal on parem ja paljuski tänu inglisekeelsetele nopetele. Tõenäoliselt edaspidi leiabki sellest rubriigist varasemast rohkem võõrkeelseid viiteid.

Foto: SplitShire

• Videod: kolm robotit, mis päästetöödel inimesi aitavad.
• Robotexil on uus logo, uus koduleht ja 2017. aasta üritus toimub uues kohas. Loe lähemalt nende blogipostitusest.
• Eesti infovahetuse kiirtee muutub avatuks: X-tee logid tehakse avaandmetena kättesaadavaks.
• Šveitslaste abiga loodud IT-lahendused aitavad politseinikud, meedikud ja päästjad keskmiselt vaid üheksa minutiga abivajajani.
• Tarkvara- ning ärikonsultatsioonide ettevõte Nortal alustas tegevust Põhja-Ameerikas. Äärmiselt positiivne uudis. Ekspordi kasv tuleb IT-sektorile (ja ka Eesti riigile) ainult kasuks.
• Video ja artikkel: Virtual reality software for collaboratively designing cars. Londoni autonäitusel tutvustatud tarkvara võimaldab ühisloomena disainida reaalajas autosid inimeste asukohast sõltumata.
• Robot inspector helps check bridges for dangerous defects.
• Vaata ilusaid pilte ja loe robootika laborist Singapuris: Ministry of Design creates robot training facility lined with metal and tube lights.
• Olen hetkel podcastide lainel. Kuulasin muuhulgas Freakonomicsi taskuhäälingut How Safe Is Your Job? Saates arutletakse selle üle, kuidas tehnoloogia areng mõjutab tööturgu.
• Humanoidrobot Pepper on Telia uues peakontoris külaliste vastuvõtja.
• Experiments show that a few self-driving cars can dramatically improve traffic flow. Katsed näitavad, et isegi üksikud isesõitvad autod linnatänavatel muudavad liikluse sujuvamaks, vähendavad ummikuid ja kuni 40% kütuse kogukulu.

IT ettevõte: Cybernetica

IT ameteid tutvustava koolituse raames külastasin eelmisel kuul ettevõtet Cybernetica AS. Pean tunnistama, et enne koolitust oli minu jaoks tegemist tundmatu ettevõttega. Mul on väga hea meel, et nüüd tean, mis ettevõttega on tegemist. Kui mul oleks sobiv haridus, siis tahaksin selles ettevõttes töötada, sest sealsed inimesed tegelevad väga põnevate ja vajalike toodete arendamisega, millega eneselegi teadmata oleme kõik tegelikult kokku puutunud.

Ajalugu
Cybernetica AS on Eesti teadus-arendusettevõte, mis tegutseb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Cybernetica AS kasvas välja 1960. aastal asutatud Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudist. Taasiseseisvumisel jaotati instituut kaheks–valdkonna alusuuringuid hakkas tegema Tallinna Tehnikaülikool, arendustegevuse ja tootearenduse jaoks asutati aga 12. mail 1997. aastal Cybernetica AS. Seega tähistab ettevõte mõne päeva pärast oma 20. sünnipäeva.

Tegevus IKT-valdonnas
Cybernetica arendab infoühiskonda toetavaid tarkvaralahendusi, mereseire- ja raadiosidesüsteeme laevaliikluse korraldamiseks. Ettevõttel on oma teadusüksus. Ettevõtte tegevuste hulka kuulub ka teoreetiliste ja praktiliste turvalahenduste uurimine ja nõustamine nende juurutamisel ning samuti pakutakse infoturbesüsteemide konsultatsiooni- ja audititeenuseid.

Foto: Erik Prozes

Cybernetica arendab kriitilise tähtsusega n-ö nähtamatuid süsteeme. Teisisõnu süsteeme, mida me kõik kasutame, aga ei teadvusta seda endale. Ettevõtte olulised partnerid on asutamisest alates olnud uuendusmeelsed Eesti riigiasutused. Cybernetical on oluline roll e-riigi lahenduste väljatöötamises. Näiteks on meil tänu neile olemas intenetihääletuse tehnoloogia, ettevõte osales digitaalallkirja väljatöötamises ning on X-tee autor. X-tee korraldab turvalist internetipõhist andmevahetust infosüsteemide vahel ehk lihtsamalt öeldes suhtlust andmebaaside vahel. X-teed kasutavad e-teenuste kaudu nii kodanikud, riigiasutused kui ka ettevõtted. Näiteks kodanikuna saad registreeruda riigieksamile või kontrollida oma andmeid rahvastikuregistris. Ametnikud kasutavad X-tee teenuseid oma asutuse infosüsteemides. Ettevõtjad saavad sooritada teatud päringuid, mis on avaliku teenusena lubatud, näiteks Haigekassale kindlustusandmete edastamine. Cyberneticas töötati välja ID-kaardi prototüüp juba enne milleniumivahetust ning varem kui Soome võttis kasutusele ID-kaardi 1999. aastal. Hiljuti tavakasutajateni jõundud Smart-ID arendamises oli neil samuti oma roll, nimelt tõestas ettevõtte teadusüksuse teadlane ära Smart-ID turvalisuse. Lisaks on ettevõte panustanud ELi nõuetele vastava tolliinfosüsteemi ja teiste Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide loomisesse ning Eesti veeteede kaasaegsete navigatsiooniseadmetega ja politsei patrullautode sidetehnikaga varustamisse.

Cybernetica kaubamärgiks on ka Sharemind, mille arendas välja arvutiteadlane ja Cybernetica töötaja Dan Bogdanov. Sharemind võimaldab krüptreeritud andmeid analüüsida ilma neid dekrüptreerimata. Lähemalt võid Sharemind'i kohta lugeda siit.

Viimastel aastatel on ettevõtte keskendunud e-riigi lahenduste ekspordile. Sellele aitab kindlasti kaasa hiljuti omadantud ISO sertifikaadid. Ettevõttel on partnereid üle kogu maailma seal hulgas Soomes, Namiibias, Aserbaidžaanis ja Haitis. Cybernetica meresidesüsteeme kasutatakse näiteks Indoneesias, Malaisias ja Dubais.

Cybernetica praktika- ja töökohana
Ettevõtte peakontor asub Tallinnas ja harukontor Tartus. Ettevõtte enda sõnul on nad Tartus tuntumad kui pealinnas. Aprill 2017 seisuga oli neil 135 töötajat sh ülikoolilinnas rohkem kui Tallinnas.

Töötajate valimisel on nad nõudlikud. Näiteks toodi ettevõtte külastamisel välja, et neil töötades läheb vaja kõrgemat matemaatikat. Väga oluline on, et töötaja sobituks ettevõttesse. Cybernetica pole ehk tüüpiline IT ettevõte selles osas, et nende juurest ei leia ping-pongi lauda vms lõõgastumise võimalusi nagu mitmes teises sama valdkonna ettevõttetest. Nende fun seisneb inimestevahelistes suhetes. Head suhted on tõenäoliselt ka üks põhjus, miks sealsed töötajad tahavad end ettevõttega pikemaks ajaks siduda ning seega on kaadrivoolavus neil madal. IT-sektorile omaselt on töötajate keskmine palk tunduvalt üle Eesti keskmise, selle aasta I kvartalis 3150€.

Ettevõte on kogu oma tegutsemisaja pidanud oluliseks teadusesse ja haridusse panustamist. Nad osalevad rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides üle kogu maailma. Hiljuti kuulutasid nad välja 5000-eurose stipendiumi, millele saavad kandideerida tarkvaratehnika ja informaatika rahvusvaheliste magistriõppekavade tudengid. Varasemast ajast on neil Boris Tamme stipendium ja Monika Oidi fondist makstavad stipendiumid.

Cybernetica pakub tudengitele ka (tasustatud) praktikakohta, lõputöö teemat ja ettevõtte poolset juhendajat.

Kasutatud allikad
https://cyber.ee/

http://blog.creditinfo.ee/2016/07/edukas-ettevote-cybernetica-teod-on-konekamad-kui-sonad/

https://www.ria.ee/teejuht/riigi-infosusteemi-olemus-ja-komponendid/infosusteemide-andmevahetuskiht-x-tee

Huumor: meemid programmeerimise kohta

Kevad! Õues särab päike ning arvuti taga toimetamine ei tundu üldse õige asi. Värske õhk ja päike meelitavad hoopiski õue. Ja muidugi toob kevad kaasa kiired ajad tööl - eksamid, tasemetööd, kaitsmised, konsultatsioonid, tundide asendamised jms lisategevused, mida ülejäänud kaheksa kuu jooksul enamasti ei ole. Selle kõige tulemus? Vaikus blogis. Rikun seda veidi natukese huumoriga - internetiavarustest kokku kogutud meemid programmeerimise kohta. Viimane meem on nii tõene, et lausa valus hakkab, kuigi naljakas on ka.