Millise juhendi järgi eelistavad õpilased programmeerimist õppida?

Viisin õpilaste seas, kellega sel õppeaastal Scratchis programme oleme koostanud, läbi väikese küsitluse selle kohta, millise juhendiga neile kõige rohkem meeldib õppida. Oleme õppeaasta jooksul kasutanud kirjalikke juhendeid ja videojuhendeid - mõlemaga on õpilased töötanud iseseisvalt - ning lisaks on õpilased koostanud programme õpetaja ehk minu juhendamisel. Viimase puhul kasutasin sellist lähenemist, et ma ei näidanud kohe ette, kuidas mingit osa programmist koostada, vaid lasin õpilastel kõigepealt ise proovida, samas jälgisin, mida ja kuidas nad teevad, vajadusel andsin suunavaid vihjeid. Alles mõne aja pärast näitasin tahvlil (ehk kuvasin oma ekraani tahvlile), kuidas seda programmi osa koostada. Seega toimus programmi koostamine samm-sammult: ülesande püstitus (koostada väike osa suuremast programmist), siis õpilased proovisid ise, seejärel lahendus tahvlile; järgmine ülesande püstitus, õpilased proovisid ise, lahendus tahvlile jne.

Tulemused
Küsitlusele vastas 27 põhikooli õpilast vanuses 11-12 eluaastat. Tüdrukuid oli veidi enam kui poisse.

Eelistuste järjestus on paljuski ootuspärane, kuigi arvasin, et õpetajaga koos tegemine teenib vähem poolehoidjaid. Kõige enam meeldib õpilastele kirjaliku juhendi järgi töötada (44,4%), sellele järgneb videojuhend (37%) ja vähim eelistatakse õpetaja juhendamisel õppimist (18,5%). (Joonis 1)

Joonis 1. Millise juhendi järgi meeldib sulle kõige rohkem programme koostada?

Kirjaliku juhendi eelistena tuuakse välja järgmist:

• võimalus ülesandesse rohkem süveneda;
• ülesandele on parem keskenduda, sest keegi ei sega sind;
• vajadusel saab uuesti üle lugeda (nt videos peab kerima);
• peab rohkem mõtlema kui videos (videos teed lihtsalt täpselt järgi);
• seal on pildid.

Samas kümnele õpilasele meeldib just videojuhend, sest

• videos näidatakse täpselt ette ja siis on kindel, et saab õigesti;
• videos mees räägib ka, kuidas ja miks;
• kõrvaklappidest on hea rahulik kuulata.

Videojuhendi puudustena märgiti seda, et peab pidevalt pausi peale panema ning tüütu on tagasi kerida ja õige koht leida, kui millestki kohe aru ei saa.

Vähim meeldis õpilastele programme koostada õpetaja juhendamisel. Selle lähenemise puudustena toodi välja, et ei saa õppida omas tempos, sest peab teiste järel ootama ning midagi olulist võib jääda märkamata.

Siiski toodi välja mitmeid plusse:

• kui õpetaja seletab, siis saab kõige paremini aru;
• kui sa millestki aru ei saa, siis õpetaja või klassikaaslased kohe selgitavad;
• nii on kindel, et kõik saab õigesti.

Ma ootasin, et tuuakse ka välja asjaolu, et õpetajaga koos tehes saab kõigepealt ise proovida, kuid see aspekt mainimist ei leidnud.

Järeldus
Vaatamata sellele, et ligemale pooltele õpilastele meeldib töötada kirjaliku juhendiga, peaks andma õpilastele valikuvõimaluse. Pakkuda kõike kolme iga tund on ehk idealistlik, kuid õpilasel võiks vähemalt olla valik kirjaliku ja videojuhendi vahel. Nii saab ta valida oma õpistiilile sobivama juhendi. Samuti võib videol olla toetav roll, et kui õpilane teksilisest juhendist kõigest täpselt aru ei saa, siis suuna ta videot vaatama. eKursustel õppides olen mina ise sellist lähenemist kasutanud ehk ma kui materjali lugedes kõigest aru ei saanud, siis olen ka video ära vaadanud. Aeg-ajalt võiks teha tunni, kus programme koostatakse koos õpetajaga, eriti sel juhul, kui programmi koostamisele eelneb teoreetiline osa, mida õpetaja on eelnevalt seletanud. Mina kasutasin seda lähenemist näiteks siis, kui teemaks oli muutujad.

Teemaga seotud varasemad postitused
Programmeerimise õpetamisest põhikoolis 1. osa, 2. osa, 3. osa.
Ülevaade Scratchi eestikeelsetest õppematerjalidest