Robotite raamatuid koolieelikutele ja algklassilastele

Käisin raamatupoodides poisslapsele sünnipäevakinki otsimas ja selle tegevuse käigus jäid silma mõned robotiteteemalised raamatud eelkooliealistele ja algklassilastele.

Foto: Tea Kirjastus

Foto: Koolibri

Foto: Apollo veebipood

Foto: Apollo veebipood

Värvi- ja kleepsuraamat "Võimsad Robotid" TEA Kirjastuselt.

Väikesel robotil on kaks unistust. Ta tahab kasvada suureks ja saada sõbraks Võimsate Robotitega. Võta koos väikese robotiga ette seiklus Võimsate Robotite laborisse. Seal saad teada, millised uskumatud võimed robotitel on, mida kõike nad teha oskavad ning kuidas nad inimesi kaitsevad. Aita Võimsaid Roboteid neid värvides ja neile kleepsudega erivõimeid külge kleepides.

Piilu raamatu sisse siin. 

Juturaamat "Robot Robin saab südame" Ajakirjade Kirjastuselt.

Armas ja soe, koolieelikule ettelugemiseks sobiv kogupereraamat, milles tegelikkus põimub muinasjutulisusega. Peategelasteks on viieaastaseks saav Kristjan ja tema lemmiklelu, robot Robin. Kristjani ema ja isa on noored ja edukad, kuid ometi tunnevad nii nemad kui Kristjan, tema lasteaiakaaslane Reio, vanatädi Linda, varas Volli ja ärinaisest vanaema Mami millestki puudust. Millestki, mida nad ise õieti sõnastada ei oska, kuid milleni aitavad jõuda robot Robin ja muinasjutuline Päikesekuningas koos oma laste, päikesekiirtega. Raamat pakub mõtlemist ka ettelugejatele - isadele ja emadele, vanaisadele ja vanaemadele, onudele ja tädidele...

Vaata, loe, meisterda raamat "Robotid" kirjastuselt Koolibri. Kuigi kirjastuse kodulehel on kirjas, et toode on otsas, siis raamatupoodides on see veel saadaval.

See raamat on omamoodi uks robotite maailma. Siit leiad sa palju huvitavaid pilte erinevatest robotitest ja lühisõnumeid nende rakendustest. Raamatu lõpuleheküljed pakuvad võimalusi ka käeliseks tegevuseks.
- Vaata, kuidas Robosaurus pressib kokku autosid
- Imetle hiiglaslikku robotkätt, mis peseb lennukeid
- Uuri, kuidas robotid valvavad Su kodu ja suudavad seal ka koristada
- Siit saad üht-teist teada ka robot-koduloomade kohta.

Värviraamat "Robotid". Raamat sisaldab kuute korduvkasutatavat pilti, mida saab värvida kaasasoleva ”veepintsliga”. Täida pintsel veega ja avasta peidus olevad pildid. Pilte saab korduvakasutada. Ei sobi alla 3-aastastele.

Viimasena kaks robotite voltimise raamatut: "Paper Robots", milles on 25 robotit voltimiseks ja kokku panemiseks ning "Make and Move: Robots", milles saab voltida ja kokku panna 12 liikuvate osadega robotit, neist kolm saab värvida oma eelistuste järgi.

Kõikide raamatute (sisu)tutvustused on pärit kirjastuste ja raamatupoodide veebilehtedelt. 

Jälgi KristiProget Facebookis.

Nädala nopped

Foto: Jack Qiao

• Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste. Artikli näol on peamiselt tegemist kommentaariga Postimehes varem ilmunud arvamusartiklitele programmeerimise õppimise ja õpetamise teemadel, aga alati on hea lugeda mitme inimese arvamust samal teemal.
• Ümberõppeprogramm „Vali IT!“, mille pilootprojekt algas selle aasta jaanuaris, kuid nüüd on avatud registreerumine sügis 2017 algavasse põhiprogrammi. Programmist endast. "Vali IT!" on täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, kuni 8 tundi päevas). Sellele järgneb 8-nädalane (40 tööpäeva, kuni 8 tundi päevas) praktika ettevõtetes. Rohkem infot ja kandideerimise avaldus "Vali IT!" veebilehelt siit.
• Kui satud enne 15. maid Lõuna-Saksamaale või Põhja-Šveitsi, siis miks mitte külastada Vitra Disainimuuseumit (Vitra Design Museum), kus on avatud näitus "Hello, Robot", mis uurib inimeste ja intelligentsete masinate vahelisi suhteid. Eksponaate on üle 200, nende hulgas robot R2D2 Star Wars'ist, Sony robot-koer Aibo, kirjutav robot-käsi Manifest, nutikas diivan ja robotite poolt valmistatud paviljon. Näituseruumid on jagatud teemadeks küsimuste abil näiteks "Oled sa kunagi kohanud robotit?" või "Kas sa usaldad roboteid?" või "Kas sa usud asjade surma ja taassündi?". Saksamaalt suundub näitus edasi Viini Austrias ja Genti Belgias. Pilte näitusest saab näha ja näituse kohta lähemalt lugeda muuseumi veebilehelt ja veebiajakirjast Dezeen. 
• Eelmise nädala lõpus toimus New York Toy Fair, mis on mänguasjade mess. Selles inglisekeelses artiklis on ülevaade trendidest ja 13 mänguasjast, peamiselt robootika ja tehnoloogiaga seotud, mida messil tutvustati.
• New York'i kunstigalerii MoMA PS1 sisehoovi katus valmistatakse sel suvel robotite kootud nutikast kangast. Kangas kogub päevasel ajal päikeseenergiat, mida kasutatakse õhtusel ajal valguse tootmiseks. Vaata pilte ja loe lähemalt siit (artikkel on inglise keeles). 
• Eelmise teemaga (robot knitting) seoses. Lühikest videot sellest, kuidas robot lõngast valmisriide koob, vaata siit.
• Tallinna Keskraamatukogu kutsub 8-11-aastaseid lapsi robootikaringi.
• Toimusid üle-eestilise informaatikavõistluste finaalid. Selgusid ka parimad programmeerijad. Võistluse ülesanded ja näidislahendused leiab eio.ut.ee. 

TED Talk: Grady Booch "Don't fear superintelligent AI"

Tehisintellekt on kahtlemata praegu kuum teema. Grady Booch, kes on teadlane ja filosoof, arutleb oma TED kõnes, mille läbivaks tegelaseks on HAL 9000 arvuti Stanley Kubrick'i ulmefilmist "Space Odyssey: 2001", miks me ei peaks hirmu tundma tehisintellekti ees. Ta annab ülevaate, milliseid masinaid inimesed praegu juba suudavad luua ja milliseid me peame alles õppima looma. Grady Booch selgitab, et tehisintellekti ei saa luua samamoodi kui arvutiprogramme, vaid neid peab õpetama tegutsema, mõtlema ja otsuseid langetama. Olles saavutanud teatud oskuste ja teadmiste taseme, hakkab tehisintellekt ise uusi asju juurde õppima. Grady Brooch toob mitu põhjust, miks me ei peaks kartma, et inimkond kaotab kontrolli tehisintellekti üle ning oma kõne lõpuosas, mis on nii julgustav kui ka inspireeriv, räägib ta hoopiski sellest, kuidas tehisintellekt aitab kaasa parema ühiskonna ja maailma kujundamisele.

Grady Broochi esinemine on kõigest 10 minutit pikk, ta räägib üsna kiiresti ja kasutab üle keskmise keerulist sõnavara. Kui midagi jääb arusaamatuks, siis transkriptsioon ted.com veebilehel aitab.

Algoritmiline mõtlemine - mis see on?

Olen korduvalt püüdnud veebiavarustest leida eestikeelset definitsiooni sõnapaarile algoritmiline mõtlemine, aga tulemusteta. Selles postituses kirjutangi ingliskeelsete allikate baasil, mis on algoritmiline mõtlemine, millistest komponentidest see koosneb ning samuti algoritmilise mõtlemise rakendamisest programmeerimises, koolis ja igapäevaelus.

Algoritmiline mõtlemine (ingl k computational thinking) ehk "arvuti moodi" mõtlemine sisaldab probleemi püstitamist, sellele lahendus(t)e väljatöötamist ja lahenduse sõnastamist masinale (nt arvuti) või inimesele arusaadaval viisil.

Algoritmilise mõtlemise neli nurgakivi

Algoritmilise mõtlemise neli põhikomponenti (nurgakivi) on

Joonis 1. Allikas: BBC

• osadeks võtmine (decomposition) - keerulise probleemi või süsteemi väiksemateks osadeks jagamine;
• mustrite tuvastamine (pattern recognition) - nii sarnasuste leidmine probleemi väiksemate osade vahel kui ka analüüsimine, kuidas sarnaseid probleeme on varem lahendatud;
• üldistamine (abstraction)- olulise informatsiooni eraldamine mitteolulisest;
• algoritmid (algorithms)- probleemi samm-sammulise lahenduse väljatöötamine, või reeglite sõnastamine, kuidas probleemi lahendada. (Joonis 1)

Algoritmilise mõtlemise rakendamine

Ülalkirjeldatud tegevuste tulemusel välja töötatud algoritme kasutatakse programmeerimisel selleks, et koostada arvutiprogramm, mis lahendab keerulise probleemi parimal võimalikul moel. Algoritmiline mõtlemine ei ole programmeerimine, kuid see aitab välja selgitada, milliseid käske sisestada arvutisse, et programm teeks seda, mida programmeerija tahab, et see teeks.

Algoritmilist mõtlemist ei lähe vaja ainult koodikirjutamisel, vaid ka igapäevaelus erinevate probleemide lahendamisel. Mõned näited on reisi planeerimine, arvutimängude mängimine, sünnipäevapeo korraldamine, uue retsepti väljamõtlemine jne.

Algoritmilise mõtlemise saab jagada ka etappideks, millest viimane on väljatöötatud lahenduse rakendamine ja hindamine (analüüs). Näiteks uue retsepti väljatöötamisel tuleb toit retsepti järgi valmistada ning seejärel hinnata, kas saadud tulemus vastab ootustele. Kui ei, tuleb retsepti muuta ja seejärel uuesti toit valmistada. Programmeerimises tähendab lahenduse rakendamine ja hindamine programmi testimist ehk kas programm töötab tõrgeteta ja teeb seda, milleks see loodi  ning silumist ehk vigade leidmist ja parandamist.

Algoritmiline mõtlemine üldhariduskoolis

Algoritmilist mõtlemist peetakse ka üheks õpilaste digipädevuste osaks (vt Koolielu artikkel). Algoritmiline mõtlemine üldhariduskoolis sisaldab muu hulgas järgmisi elemente:

• abstraktsioon ja mustrite tuvastamine, mis võimaldavad probleemi lahendamisele läheneda uudselt;
• probleemi jagamine väiksemateks osadeks;
• programmeeriva mõtlemise meetodite kasutamine nt kordused, loogikalaused, sümbolite kasutamine;
• probleemi ümbersõnastamine viisil, mis võimaldab selle lahendamist samm-sammult;
• võimalike lahenduste kindlaks määramine, nende analüüsimine ja rakendamine eesmärgiga leida parim lahendus ehk teisisõnu leida tehtavate sammude ja kasutatavate ressursside tõhusaim kombinatsioon;
• üldistamine ja väljatöötatud lahenduse rakendamine teiste probleemide lahendamiseks.

Kuigi kõige selgemalt läheb üldhariduskoolis algoritmilist mõtlemist vaja matemaatika, programmeerimise ja tehnoloogiaõpetuse tundides ning loov-ja uurimistöö kirjutamisel, siis tegelikult on seda vaja rohkem või vähem kõigis õppeainetes.

Jälgi KristiProget Facebookis.

Kasutatud allikad

1. https://en.wikipedia.org/wiki/Computational_thinking
2. http://www.bbc.co.uk/education/guides/zp92mp3/revision

Nädala nopped

Fotot: Twitter

• Enn Tõugu: masinad on üha targemad, mis edasi saab? Postimehes ilmunud artiklis tõstatab Enn Tõugu, kes on üks Eesti arvutiteaduse alusepanijatest, küsimuse, kas masinad mõtlevad ning arutleb seejärel tehisintellekti, isesõitvate autode, (tarkade) masinate ohtude ning inimese vs masina otsustusvõime teemadel. Kas masinad mõelda oskavad, jääb siiski lugeja otsustada.
• Alanud on eelregistreerimine Tartu Ülikooli vaba ligipääsuga kursustele "Programmeerimine maalähedaselt", mis toimub 6. märts - 2. aprill ning "Programmeerimise alused II", mis toimub 3. aprill - 28. mai 2017. Esimene neist on suunatud algajatele ja teine edasijõudnutele, kellel on läbitud kursus "Programmeerimise alused". Kursustele saab eelregistreeruda siin. 
• Jaak Vilo: paneme e-tiigri päriselt programmeerimist õppima. Postimehe arvamusküljel kirjutab TÜ bioinformaatika professor Jaak Vilo, et ülikoolid peaksid pakkuma gümnaasiumiõpilastele veebipõhiseid programmeerimiskursusi, sest kõrgkoolidel on olemas õppejõud, kellel on kogemused ja oskused programmeerimist õpetada ning seda ka avatud masskursustena (MOOCid). Üldhariduskoolides peaksid olema vaid õpetaja või õpetajad, kes vajadusel õpilasi suunab ja toetab ning kes on eeldatavasti sarnase(d) kursuse(d) ise läbinud.
• IKT valdkonna ameteid tutvustav koolitus 21. märtsil TTÜs.
• Nädalavahetusel luuakse Tartus Garage48 üritusel jälle riistvara-prototüüpe.
• Elon Musk: inimestest peavad saama küborgid, muidu kaotame me arvutite üle kontrolli.
• Film. Tõeline Teras (2011). Charlie on endine poksija, kelle karjäär lõppes kui poksiringi vallutasid robotid. Robotite poks on kujunenud populaarseks meelelahutuseks, kus liigub palju raha. Charlie osaleb ülesputitatud mahakantud robotidega põrandaalustes poksimatsides, lootes teenida kihlvedude pealt. Selles ei ole ta just eriti edukas ja aastate jooksul on kogunenud hulk inimesi, kellele ta võlgu on. Tema elu muutub, kui ta võtab suveks oma hoole alla 11-aastase poja, keda ta pole kunagi näinud. Koos hakkavad nad treenima robotit, kellest võib saada poksiringis tegija. Meelelahutuslik film, mis peaks eriti teismelistele poistele meeldima. Osades Hugh Jackman ja Dakota Goyo.

Postimehe Trehvnuks: Kas robotid võtavad inimestelt töö ära?

Eelmise nädala lõpus toimus Postimehe Trehvnuks, kus seekord arutleti robootika teemadel ja kas robotid võtavad inimestelt töö ära.

Kuvatõmmis

Pankur Peeter Koppel analüüsis eesootavaid muutusi. Mõtteid tema ettekandest:

• varasemate tööstusrevolutsioonide ajal levinud suured hirmud ja kihud arengut takistada olid rumalad, need on rumalad ka nüüd;
• innovatsioonipuhangud ajaloos ei ole kaasa toonud tööpuudust, vaid töökohti on juurde tulnud ja inimeste elujärg paranenud;
• majanduse kaks alustala on demograafia ja tootlikkus, kuid arenenud riikides rahvastik vananeb ja tootlikkus kahaneb;
• Saksamaa on kõrgeima tootlikkusega riik Euroopas, kuid neil ei ole suurt tööpuudust;
• tööd ei ole piiratud koguses.

Tema kogu esinemist koos küsimuste-vastuste vooruga saab vaadata siit.


TTÜ biorobootika professor, akadeemik Maarja Kruusmaa rääkis robootika ajaloost ja millistes majandussektorites ja millistel eesmärkidel roboteid kasutatakse. Seejärel vaatas ta tulevikku arutledes teemadel, milliseid tööülesandeid on lihtsam ja milliseid keerulisem või lausa äärmiselt keeruline automatiseerida. Maarja Kruusmaa esinemist saab vaadata siit.

Peeter Oja püstjalakomöödiat, mis oli samuti PM Trehvnuksi osa, masinate ja robootika teemal vaata siit.

Nädala nopped

Enigma

• Pehmed robotid meie ümber ja kehades.
• Hiina tehas asendas pea kõik töötajad robotitega ning defektide arv langes 80% ja produktiivsus tõusis 250%.
• Youtube'i video "What is Coding? 15 Facts for Beginners".
• Google Brain suudab suurendatud fotod teravaks muuta.
• Võistlus „Mängumaraton“ ootab noortelt mänge, mis õpetavad programmeerimist.
• Miks Finnair Eestist programmeerijaid otsib?
• Film. Imiteerimismäng (2014). Film põhineb Alan Turingu, keda peetakse üheks informaatika ja tehisintellekti loojaks, elulool. Imiteerimismäng jutustab peamiselt sellest, kuidas Turing ja tema meeskond püüdsid teise maailmasõja ajal lahti murda Enigma koodi, kuid samas saab vaataja aimu ka Turingu eraelust. Suurepärane film suurepäraste näitlejatega eesotsas Benedict Cumberbatchiga Alan Turingu rollis. Imiteerimismäng kandideeris mitmele Oscarile, võites parima kohandatud käsikirja kategoorias.

TED Talk "The incredible inventions of intuitive AI"

Maurice Conti'le pakub huvi tehnoloogia, looduse ja inimeste vaheline koostöö. Oma TED Talk'is "The incredible inventions of intuitive AI" ennustab ta, et juba 20 aasta pärast elame uues ajastus, mida ta nimetab Augmented Age'iks (Võimendatud ajastu). See on ajastu, kus masinad (arvutid ja robotid) ei täida pelgalt inimeste käske, vaid nad teevad inimestega koostööd luues uudse disainiga autosid, sildasid, droone jne. Arvutite eeliseks inimeste ees on, et nad suudavad analüüsida miljoneid võimalikke disainilahendusi enne kui nad valivad välja parima. Tänu tehisintellektile suudavad arvutid ka õppida, mis omakorda võimaldab luua veelgi parema disainiga tooteid.

Maurice Conti ettekanne on kõigest 15-minutiline, kuid selle lühikese aja jooksul suudab ta kuulajatele-vaatajatele anda selge ettekujutuse, milliseks kujuneb toodete disainiprotsess järgmise 20 aasta jooksul ning kuidas selles protsessis jaotuvad rollid arvutite, robotite ja inimeste vahel.

Küberkuritegevus ja turvalise interneti päev

Homme, 7. veebruaril tähistatakse turvalise interneti päeva. Seega teemaga seonduv TED Talk (2013), mis käsitleb küberkuritegevust.

James Lyne on küberturvalisuse spetsialist, kes oma ettekandes räägib ja demonstreerib, kuidas tegutsevad küberkurjategijad ning rõhutab, et iga tavaline inimene saab targalt käitudes end küberkuritegevuse eest kaitsta.

Kui oled TED Talki ära vaadanud, siis saad oma teadlikkust turvalisest käitumisest internetis veelgi parendada osaledes veebiseminaril „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades", mis toimub 7. veebruaril kell 15.00 - 16.30. Seminari viib läbi Henry Jakobson.

Nädala nopped

Foto: twitter

• Keskkonnasõbralik lahendus: Saksamaa ettevõte paigutab kontorisse serveri, mis kütab ka radikad soojaks.
• Sinu järgmise iPhone'i võib toota robot.
• Peeter Saari: järgmise digirevolutsiooni teeb kvant-üleolek. Artikkel vaatab tulevikku ja räägib kvantarvutitest, mida need suudavad teha ja milleks neid saab kasutada.
• Tehisintellekt võitis pokkeris inimest.
• 3 valdkonda, mille nimel oleks Bill Gates valmis uuesti haridustee pooleli jätma. 
• Algas Python CodeClubi uus hooaeg. Loe (ja liitu), kui sind huvitab Pythoni programmeerimiskeel.
• Seriaal. Westworld (2016-...). Hakkasin Westworldi vaatama ilma igasuguse eelneva teadmiseta, millest see on. Ja hea on, et midagi ei teadnud, muidu poleks esimene episood huvitav olnud. Nii palju võib teada, et seriaali keskmes on inimesed, intelligentsed robotid (tehisintellekt) ja suurkorporatsiooni huvid. Mängivad tuntud näiteljad (Anthony Hopkins, Ed Harris, Sidse Babett Knudsen jt). Idee põhineb 1973. aasta samanimelisel filmil. Olen näinud kahte episoodi ja kindlat arvamust seriaalist veel kujunenud pole, aga imdb.com'i keskmine hinne 9,1 on paljulubav.