Arvamusfestival 2022

Nagu juba tavaks saanud, siis augustikuus annan ülevaate Arvamusfestivali aruteludest, mis mulle kui tehnoloogiast huvitatud ja hariduse valdkonnaga seotud inimesele kavast silma jäävad. Lisan ka mõned omapoolsed kommentaarid.

Arvamusfestival toimub juba sel nädalavahetusel, 12. - 13. augustil ja ikka Eestimaa südames Paides. Nagu varasematel aastatel saab arutelusid järele kuulata oma lemmik taskuhäälingu äpist. Digitarkuse ala arutelude otseülekandeid saab vaadata Telia Inspira kanalist ja Telia Facebooki lehel.

12. august

Kas Eesti on m-hääletamiseks valmis?

kell 14.00-15:30
Tuleviku ala

Eesti valija on e-hääletamise hästi vastu võtnud. Nutiseadmete laialdane kasutamine tekitab küsimuse, kui palju peaks hääletamine tehnoloogia arenguga kaasas käima ning kas seda peaks saama teha ka nutitelefoni või tahvelarvutiga. Kas nutiseadmega hääletamist saab üldse võimalikuks teha? Kas see suurendaks valimisaktiivsust ning kuidas lahendada m-hääletamisega esile kerkivaid uusi riske?

Peale infoturbe praktikumi läbimist äratavad sellised teemad minus omajagu huvi.

Navigating next-gen technologies for culture

kell 14:00-15:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB kanal

During 25 years in the mainstream internet some technologies have triumphed while others rot. Some promised togetherness and understanding, but did the opposite. We cannot ignore the fact that a new revolution is taking place - Web3, IoT, Metaverse, VR, AR, XR etc. What should we focus on in the cultural space? Let’s question the intentions and probe the consequences of the cultural transformation.

Mäletan väga hästi Mark Zuckerbergi sõnavõtte Facebooki algusaastatel, milles ta maalis ilusa pildi sellest, kuidas Facebook toob maailma võrdsuse ja liidab inimesi. Me kõik oleme näinud ja kogenud, mis tegelikult juhtus. Seetõttu olen uute tehnoloogiate suhtes ettevaatlik ning ootan huviga inimeste seisukohti nende osas.

Metaversum - hea uus internet?

kell 16:00 - 17:30

Tuleviku ala

Internet - raske on elada nii selleta kui sellega. Milliseks kujuneb elu aina digirikastatumas ja tehnoloogiakesksemas maailmas? Millist tulevikuinternetti me tahame? Mida üldse kujutab endast tulevikuinternetina kirjeldatav “metaversum” ja millised riskid ning võimalused toob endaga kaasa "ruumiline internet”. Arutleme, milline on suhtlus, äri ja innovatsioon tulevikuinternetis, ja mis veel olulisem - mida õppida platvormide võidukäigu poolt vormitud tänasest internetist.

Suht sarnased mõtted kui eelmise arutelu puhul.

Mida toob Eesti digivaldkonna rohepööre?

kell 16:00 - 17:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB leht

Digitehnoloogia on tõstnud elukvaliteeti ja muutnud mitmeid tegevusi tõhusamaks ning kiiremaks. Selle kasutamise potentsiaal pole aga kaugeltki saavutatud ja digilahendused avavad ka edaspidi ettevõtetele ja inimestele uusi võimalusi, elavdavad majandust ja toetavad meie arengut. Kas need lahendused toetavad samas alati ka keskkonnaeesmärke? Kuidas digitaliseerida keskkonnajalajälge kasvatamata?

Üks keskkonnaga seotud teemavalik ka. Digitehnoloogia ökoloogiline jalajälg jäetakse sageli tähelepanuta, seega positiivne kui keegi sellele tähelepanu juhib.

 

Kas riik jälitab mind?

kell 16:00 - 17:30

Turvatunde ala

Jooksus olev tapja kahtlustab, et politsei kuulab pealt tema telefoni, miljonikelmuse toimepanija arvab, et tema autosse on peidetud lutikad. Seda põhjusega, et kriminaalpolitsei kasutab kõiki seadusega antud võimalusi vettpidavate tõendite kogumiseks. Aga miks kardab tavaline inimene, kelle viimane kokkupuude kuritegevusega piirdub hiljuti läbi loetud krimiromaaniga, et politsei iga tema liigutust teab ja jälgib? Otsime vastust küsimusele, kui palju riik oma inimesi jälitab või on hoopis kaubandusketid need, kes meie kohta kõige rohkem andmeid omavad?

Andmed ja nende kogumise temaatika.

AI ja eetika - miks see peaks mind huvitama?

kell 18:00 - 19:30

Tuleviku ala

Tehisintellektil põhinevaid lahendusi sünnib nii Eestis kui maailmas üha rohkem. Eestis kutsutakse neid hellitavalt krattideks. Samas sünnib ka tehisintellektile suunatud eetikakoodekseid. Mis on nende põhiküsimused? Milliseid otsuseid me ei sooviks tehisintellektile usaldada? Kuidas tagada, et AI teeniks inimesi, mitte iseennast või selle loojaid?

Olen ise selle teema kohta inglise keeles üsna palju lugenud-kuulanud-vaadanud. Huvitab, mida Eesti inimesed tehisintellekti ja eetika kohta räägivad.

Technology - always a 35-year-old white man's world

kell 18:00 - 19:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB kanal

ICT sector is one of the fastest growing. We definitely need to hire more and more people to tech. But - we need to bring in more diverse people. How can we open up for different perspectives and backgrounds to be more creative, accessible and inclusive in creating digital solutions. We are not touching only the gender inequality problem but also ethnicity and other perspectives of diversity in tech.

Igivana teema. Huvitav, kas nad IT-töötajate vanusest ka räägivad? On see vaid noorte valdkond?

13. august

Milline sa oled, tulevikuraamatukogu?

kell 10:00 - 11:30

Õigus või õiglus?

Tänavu on raamatukogude aasta, kuid mida toob tulevik? E-raamatud või paberraamatud? Füüsiline raamatukogu muutub digiraamatukoguks? Mõtleme ja arutleme nendel ja paljudel teistel teemadel.

Mina olen üks nendest vähestest inimestest, kes loeb e-raamatuid. Enamasti ütlevad inimesed mulle, et e-raamat ei ole ikka see õige asi, et neile meeldib igal juhul paberraamatuid lugeda, sest nendel on mõnus lõhn, neid saab füüsiliselt lehitseda jms. Arvasin ise kunagi sama, et digiraamat ei ole kuidagi võrreldav paberraamatuga, kuid siis sain omale Kindle'i ja sellega muutus mu suhtumine e-raamatutesse. Huvitab, mida eksperdid digitaalsetest raamatutest ja raamatukogudest räägivad.

How does Ukraine maintain internet during the war?

kell 10:00 - 11:30

Sõja ja rahu ala

What are the weakest links in connectivity during crises? What technical, logistical or defence-related solutions are used to keep connections operational? How to withstand cyber attacks? What can Estonia learn from this?

Olen päris mitu korda mõelnud, kuidas nad sõja ajal Ukrainas internetilevi tagavad. Loodan sellest arutelust vastuse saada.

Miks pean oma andmeid riigile usaldama?

kell 12:00 - 13:30

Õigus või õiglus?

Kriisid on tõestanud, kui oluline on andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Olgu tegu vaktsineerimiskorralduse või sõjapõgenike majutusega. Lõppenud rahvaloendus näitas, et sageli ei soovi inimesed aga oma andmeid riigiga jagada. Arutleme, kas vastasseis on laiem trend ja miks usaldatakse andmeid juhuslikele äppidele, aga mitte riigile kriitilisteks otsusteks? Millised on lahendused ja kuidas edasi?

Andmed, andmed, andmed.

Mis asi on metaversum ja miks kõik sellest räägivad?

kell 12:00 - 13:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB kanal

Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka kahekõne.

Kuulan, kas Roonemaal ja Kotkal on midagi uut mu olemasolevatele teadmistele lisada.

Kuidas inimesi statistikaga petta?

kell 12:00 - 13:30

Teaduse ala

Tänapäeva infotulvas karile sattumiseks ei vaja me tingimata isegi võltsuudist. Statistika ja tõenäosus pakuvad ka asjatundjatele rohkesti üllatusi, kus esialgu ilmselgena tunduv osutub eksikujutelmaks. Tippstatistikute Krista Fischeri ja Ene-Margit Tiidu pakutav interaktiivne koolitus tugevdab sinu statistikaalast kirjaoskust, et suudaksid infovoos sõudes ohtlikke karisid vältida.

Pole küll ei tech ega ed, aga kuna ma pole veel jõudnud seda raamatut lugeda, kus kirjutatakse, kuidas inimesi statistika abil petetakse, siis kuulan Eesti eksperte.

Robot, kas oled surivoodil kaaslaseks?

kell 15:00 - 16:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB kanal

Räägime sellest, kas ja kuidas saab tehnoloogia üksindust meie ühiskonnas vähendada. Kuigi tehnoloogia justkui peaks looma rohkem võimalusi omavaheliseks suhtlemiseks ning info tarbimiseks, siis ometigi ei ole see nii must-valge teema. Millisel moel on täna tehnoloogia toeks nendele inimestele, kes võitlevad oma haigusega elu-surma piiril või peavad veetma oma elu lõppakordi üksinda hõredalt asustatud piirkonnas või hooldekodu palatis?

Meenus hiljuti aset leidnud vahejuhtum, kus 90+ vanuses sugulane nõudis haiglas olles internetti ja personal pakkus talle tabletti - sõnadel sarnane kõla ja üldine arvamus on, et sellises vanuses inimesed internetti ei kasuta - sellest ka veidi humoorikas arusaamatus.

Kuidas muudab eetiline häkkimine maailma paremaks?

kell 18:00 - 19:30

Digitarkuse ala / Inspira / Telia FB kanal

Kas tehnoloogia suudab meid lõpuni kaitsta? Kus ja kes on tegelikult nõrgim lüli. Soovime teha ka reaalseid näitlikke harjutusi, et näidata, kui lihtne on meist igaühe telefoni või arvutisse sisse murda. Kas kõike seda peaks tegema ka selleks, et me oskaks end paremini kaitsta? Kuidas saab eetiliseks häkkeriks, kas igaüks võib seda proovida? Mis on kõige levinumad eetilise häkkeri ülesanded?

Jään ootama, milliseid inimkatseid arutelu alal läbi viiakse :) Nõrgim lüli on teatavasti kasutaja.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Tulistamismäng Scratchis (videojuhend)

Sai hiljuti ühe tüdrukutirtsuga veidi Scratchis toimetatud. Otsisime midagi meelepärast YouTube'i pakutavate juhendite seast ning valisime tulistamismängu (shooter game), kus tegelast ründavad zombid. 

Vaatamata sellele, et videoõpetuses on programmeerimiskeskkonnaks Scratch 2.0, on juhendis nähtav kenasti üle kantav Scratch 3.0 keskkonda. Kuna saime mängu kenasti tööle, siis jagan selle programmeerimise õpetust ka siin. Video on ingliskeelne.

Meie tegime ainult esimese osa (Part 1) ära, sest suvel on ju palju teisi vahvaid ja mittetubaseid tegevusi, aga mängu saab Fuelvini õpetuse järgi ka edasi arendada (Part 2).

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Film "Coded Bias" annab ülevaate AI ja ML murekohtadest

 

Film "Coded Bias" (2020) keskendub kitsa tehisintellekti, mis on oma intellekti omandanud masinõppe teel, kahele peamisele murekohale: kallutatus ja inimõiguste rikkumine. Neid kitsaskohti on viimaste aastate jooksul küll kajastatud meedias, kirjutatud raamatuid ja arutatud konverentsidel, kuid see dokumentaal võtab AI kallutatuse ja inimõiguste temaatika poolteise tunni jooksul kenasti kokku. 

Kuigi AI leiab kasutust paljudes valdkondades nagu õiguse mõistmine, laenude väljastamine, töötajate värbamine jne, keskendub film kõige enam näotuvastustarkvarale. Paljuski seetõttu, et filmi kangelane pole heleda nahavärviga keskealine mees, vaid nooremapoolne tumedanahaline naine ja seega on ta tehnoloogia kallutatust enda peal tunda saanud.

Filmis pole palju vilesid ja minu hinnangul isegi mitte draamat (teatud dokumentaalfilmide puhul on draama oluline komponent). Pigem on olulisem vaataja informeerimine ja rõhutamine, et tehisintellekti loomise ja kasutamise osas puudub igasugune seadusandlus. Selle kui ka kallutatuse kohta on dokumentaalis mitmeid näiteid.

Kuna ma ise olen teemaga piisavalt hästi kursis, siis ei tekkinud mul filmi sisu mõistmisega probleeme. Samas kui tead väga vähe masinõppest, siis võib sul filmi jooksul mitmeid küsimusi tekkida, millele vastuseid ei anta. (Näiteks, mis mustast kastist nad räägivad?)

Filmi sisust rääkides oli minu jaoks huvitav see, et kui Hiinas toimuv oli mulle hästi teada, põhimõtteliselt on seal Orwell'i romaanis "1984" kirjeldatu realiseerunud, siis UK ja USA kohta avaldatu ja näidatu oli minu jaoks kohati uus ja üllatav ning ka murettekitav. Nagu üks rääkivatest peadest ütles: kui Hiinas jälgitakse inimesi avalikult, siis USAs ja UKs tehakse seda varjatult. See tähendab, et riigi elanikud ei teagi, et nad on kallutatud tehisintellekti ohvrid.

Mida filmile võib ette heita on see, et käsitletakse veidi liiga palju teemasid selle asemel, et keskenduda puhtalt näotuvastustarkvarale ja tehisintellekti reguleeriva seadusandluse olulisusele. Samuti võib mõni vaataja tunda puudust vastaspoole (tarkvara loojad) arvamusest, aga mina seda tehnoloogiaskeptikuna :) ei tajunud. Võib-olla on hea teada sedagi, et film on tehisintellekti osas kriitiliselt meelestatud ega ei too näiteid, kuidas seda ühiskonna hüvanguks tööle panna saab, mida ju tegelikult tehakse, kuid see oleks filmi fookust veel rohkem hajutanud.

Julgen filmi "Coded Bias" soovitada. Igav mul seda vaadates ei hakanud.

Filmi saab vaadata Netflixis.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Videoõpetus: interaktiivne animatsioon ehk mäng Scratchis

Kooliaasta peatse alguse puhul jagan videojuhendit, mis õpetab, kuidas Scratchis luua interaktiivset animatsiooni.

Animatsioon, interaktiivne animatsioon ja mäng

Alustuseks selgitan, mida mina mõtlen interaktiivse animatsiooni all. Interaktiivse animatsiooni ja tavalise animatsiooni peamine erinevus on see, et esimeses ei ole programmi kasutaja mitte passiivne kõrvaltvaataja või jälgija, vaid ta on tegevustesse kaasatud ja suunab oma otsustega tegevuste käiku. Seega on interaktiivne animatsioon põhimõtteliselt mäng, kuid erinevalt mängust ei ole eesmärk võita (kogudes punkte, vältides kaotust, hoidudes surma saamisest vms), vaid eesmärk on õppimine.

Videoõpetus

Allolevas videoõpetuses näitan ja selgitan, kuidas luua Scratch 3.0 veebirakenduses interaktiivset animatsiooni. Tegemist on prügi sorteerimise mänguga ja valmis mängu näeb kohe videoõpetuse alguses. 

Kuna sellise programmi loomisel läheb muuhulgas vaja tingimuslauseid, tehteid, muutujaid ja tühja muutujat, siis sobib see ülesanne edasijõudnutele ja mitte Scratchiga alustajatele. Video kirjelduses Youtube'is on olemas selle interaktiivse animatsiooni põhi, millest soovitan omale enne juhendi järgi tegutsema hakkamist koopia teha. 

Videoõpetuse salvestasin ja monteerisin kasutades Screencastify'd. Kui soovid ise selliseid juhendeid teha, siis minu videojuhendite loomise nõuanded leiab siit.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Seriaal Alien Worlds ja Marsi-koer Spot

Nädalavahetusel vaatasin ära Netflixi 4-osalise teleseriaali Alien Worlds (Võõrad maailmad). Igas osas tutvustatakse ühte väljamõeldud eksoplaneeti, kus on elu. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et nende väljamõeldud planeetide flora ja fauna on puhtalt kellegi fantaasia vili, siis tegelikult on nende loomise aluseks võetud meie teadmised astroloogiast, bioloogiast ja füüsikast laiemalt. Seega on tegemist ulmega, mida omakorda kombineeritakse osavalt dokumentaaliga.

Miks ma sellest seriaalist kirjutan? Vastus peitub neljandas episoodis, milles tutvustatakse planeeti nimega Terra, kus tegutsevad robotid. Dokumentaali osas näidatakse lähemalt roboteid, mida NASA arendab teistele planeetidele saatmiseks. Vaataja saab teada, mis on selliste robotite puhul oluline ning mis on nende roll uue planeedi asustamise juures. Robotite tegutsemist demonstreeritakse väljamõeldud planeedi Terra abil.

See tuletas mulle meelde, et Boston Dynamicsi robotkoerast Spot arendatakse nüüd Marsi-koera, mida kulgurite asemel punasele planeedile saata. Robotkoeral on kulgurite ees nii mõnigi eelis. Lähemalt saab sellest lugeda näiteks siit.

Tagasi seriaali juurde. Alien Worlds oli põnev vaatamine, sest sain teada nii mõndagi uut. Neljas episood on kahtlemata minu lemmik. Robotid ikkagi! Tore on see, et seriaal sobib vaatamiseks koos lastega. Kui mulle isiklikult meeldis rohkem dokumentaali ehk teaduse pool, siis lapsi paeluvad ilmselt pigem arvutigraafika abil loodud planeedid ja selle elanikud.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Arvamusfestival 2021. Minu valik arutelusid.

Arvamusfestival 2020. Foto: Sulev Lange

Augustikuu on Arvamusfestivali kuu. Sel aastal on ürituse kuupäevad 13. ja 14. august ning toimumiskoht sama, mis igal aastal - Eestimaa süda Paide. Nagu ikka tutvusin ürituse kavaga, et leida üles need arutelud, mis puudutavad IT-d ning õppimist ja õpetamist. Lisan ka oma kommentaari (õpetaja vaatepunktist). Kes ise kohale minna ei saa, siis saab diskussioone jälgida otseülekandena (konkreetsed lingid leiab Arvamusfestivali kodulehelt iga arutelu juurest) või kuulata järele oma taskuhäälingu rakendusest.

13. august 2021

Valeuudised vs faktid, kas see lahing on juba valele kaotatud?

Digitarkuse ala kell 12:00-13:30

Arutelu keskmes on segane ja keeruline inforuum, milles me kõik täna elame. Valeuudiste levikust ja mõjust on palju juttu olnud - vaatame peale, kui kaugele on tehnoloogia ses osas tänaseks juba arenenud ja mida sellega teha saab, olgu siis head või kurja? Kas uued tehnoloogiad annavad näiteks ka võimalusi valeuudiste äratundmiseks ja vähendamiseks? Kuidas ajakirjanikud erinevatel allikatel vahet teevad, kas alati teevad? Kuidas saaksime elanikkonnas infokriitilisust tõsta? Milline on valeuudiste laiem ühiskondlik mõju? Lisaks anname kindlasti ka praktilisi soovitusi, kuidas vale ära tunda.

Ei oska arvata, kas selles arutelus saab olema midagi minu jaoks otseselt uut, aga kuna valeuudiste teema tuleb uuel õppeaastal esmakordselt ka minu tundides arutluse alla, siis loodan leida mõne hea mõtte või idee, mida tunnis kasutada. Valeuudistega seonduv on samuti üks infotarkuse/digipädevuse osa lisaks meediapädevusele.

Sinu kontole on laekunud palk. Bitcoinides

Digitarkuse ala kell 14:00-15:30

Bitcoin ja blockchain - midagi kuskil toimub, aga mis täpselt ja kus? Kas see ongi minu võimalus rikastuda, uus finantsreaalsus, milles peame varsti elama hakkama? Mida ma peaks teadma või kartma? Räägime turvalisusest ja privaatsusest ning mõjust finantssüsteemile. Arutellu toome krüptoentusiasti ja investori, riigi finantsinstutsiooni ökonomisti ja küberturbe eksperdi. Kas kõik need vaated saavad kuskil kokku ka ja saabub lõpuks selgus, või oleme arutelu lõpus samas kohas - ikkagi jääb krüptoraha teema hämaraks?

Küberturbe, infoturbe ja võib-olla isegi arvutiõpetuse kursusesse sobiv teema. Teiselt poolt seotud rahatarkuse ja investeerimisega. Kuna olen viimasel ajal kuulnud liiga palju krüptot kiitvaid mõttevahetusi, siis loodan, et see diskussioon pakub veidi tasakaalukamat lähenemist.

Kas e-sportlane on õige sportlane?

Digitarkuse ala kell 18:00-19:30

Räägime e-spordi sisust ja telgitagustest, e-sportlaste vaimsest ja füüsilisest treeningkavast ning kogu selle sektori arengutest laiemalt. Paneme võrdlusse e-spordi ja traditsioonilise spordi ning arutame, kuidas erinevad vaataja- ja osaluskogemused. Kokkuvõttes võtame ette suure küsimuse: kas e-sport on sport?

Sarnaselt valeuudiste teemaga, saab ka e-sport olema uuel õppeaastal üheks minu tunniteemaks gümnaasiumis. Loodan sellest Arvamusfestivali arutelust koguda mõtteid ja ideid.

14. august 2021

Minu TikToki tantsu mõju

Digitarkuse ala kell 12:00-13:30

"Kroonviiruse ajal paljudele rõõmu pakkunud TikTok on märkimisväärne selle poolest, et koos kogetud dopamiini- ja serotoniinilaengutega taastoodab keskkond maailma, mille aluseks on ühe Hiina poliitika ja Pekingist lähtuv “pikk plaan”. Kui palju talume suurriigi poolt kommunikatsioonitehnoloogiate ärakasutamist endale sobiliku poliitilise keskkonna loomiseks? Kui juba praegu kasutab Hiina oma probleemide vähendamiseks ja sõnumite jagamiseks ühismeedia platvorme, siis kas saame põrkuvate põhimõtete, väärtuste, seadusandluse ja harjumuste kiuste vastu suurriigi märkamatule mõjuvõimule? Kuidas valmistada ette praegu TikToki aktiivselt kasutavat põlvkonda, et nende üleslaetud rõõmurikas tants jääkski selleks, süvendamata lääne ja Hiina põrkuvat väärtusruumi ning olemata kellegi jaoks kasulik idioot?"

Esmapilgul ei pakkunud see teemavalik huvi, kuid muutsin meelt, kui nägin arutelus osalevate inimeste nimesid ja töökohti: Urmas Hõbepappel (Tartu Ülikooli Aasia keskus), Tõnu Tammer (Riigi Infosüsteemi Amet), Kadri Kaska (NATO Küberkaitsekoostöö Keskus). Sellest arutelust võib välja kooruda midagi huvitavat seoses küberturbega ja võib leida midagi kasulikku ühiskonnaõpetuse tundi.

Koroonakriisi õppetunnid: kuidas kasvatada ennastjuhtivat ja motiveeritud õpilast?

Hariduse ala kell 12:00-13:30

Rohkem kui aasta vahelduva eduga distantsõpet on õpilaste oskuste ja hoiakute erinevused teravalt esile toonud. Mõned lapsed õppisid kodus pareminigi kui koolis, kuid suurel osal oli raskusi oma tööaja planeerimise, energia kokkuvõtmise ja motivatsiooniga – teisisõnu, nende õpioskused on nõrgad. Arutelu käigus keskendume sellele, milline on erinevate osapoolte rollid õpi- ja sotsiaalsete oskuste õpetamisel ja mida tuleb teha koroonakriisis esiletulnud õpioskuste lõhe ületamiseks.

Lihtsalt väga aktuaalne teema. Muud polegi lisada.

Virtuaalne reaalsus - kõik ei ole hiirekliki kaugusel

Keeruline lihtsaks, lihtne põnevaks kell 12:00-13:30

Kolm tööstusrevolutsiooni vabastasid vaevarikkast kehalisest tööst. Nutikate masinate revolutsioon vabastab pead vaevarikkast pingutustest. Mis saab ülikoolidest ja teadlastest? Kuhu peaks siirduma inimeste unikaalseks peetud vaimne potentsiaal? Mis juhtub enne seda tööturul? Konservatiivne ühiskond on nagu Titanicu orkester, mis mängib põlvini vees muutumatuse lootuse nooti. Teda kammitsevad harjumused, kehtivad kokkulepped ning hirm uue ees. Murrangu käivitab ootamatu ja tugev jõud. Näiteks Covid-19 sunnitud ülikooli õppetöö virtualiseerimine. Millega harjusid enim õppijad. Kaugtööga avastati vabadus geograafilisest asukohast. Tööd pakutakse kohaliku asemel sobivamale. Kõrghariduse kõrvale sünnivad programmid nagu "Google Career Certificates" – pooleaastased kursused, mis aitavad saada kvalifikatsiooni kõrgepalgalistel ja kiiresti kasvavatel töövaldkondadel, ilma ülikoolis õppimata. Järsku seda tahamegi, aga ei julge tunnistada? Või tunnistame, et ei taha?

See arutelu sobiks hästi ka hariduse alasse, sest kas pole haridus mitte vaimu arendamine ja üks hariduse eesmärk töö saamine? Ootan seda diskussiooni põnevusega.

"Kelle mure on (teadus)andekate õpilaste arendamine?"

Hariduse ala kell 16:00-17:30

Andekus on kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või erivõimetes, loomingulisuses või motivatsioonis. Andekus annab põhjuse oodata inimeselt silmapaistvaid isiklikke ja/või ühiskondlikke saavutusi. Andekatele lastele tähelepanu pööramine ei tähenda privileege ja lisavõimalusi, vaid eelduste loomist nende võimete igakülgseks arenguks, sest andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal, samas esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Kust siis jookseb andekuse piir? Kuidas tunda ära, kas laps on andekas, ja kas andekuse mittetuvastamine muudab andeka hoopis alasooritajaks? Millist võimetekohast keskkonda andekas vajab ja kelle mure selle loomine on? Kas teaduskoolid peaksid tegelema ainult olümpiaadidel osalejatega või lasub teaduskoolidel ja teadushuvihariduse pakkujatel hoopis laiem vastutus ka huviäratajatena laste ja noorte seas?

Taaskord oluline teema, mis on püsinud aktuaalne mitmeid aastaid, kuid häid lahendusi pole. Teaduskoolid jms algatused on kindlasti üks võimalus andekate arendamiseks. Kuulan huviga, mida nad ise räägivad.

Heegeldamiskursused tüdrukutele - millal tuleme välja 20. sajandist?

Digitarkuse ala kell 18:00-19:30

Kas tikkimine, kudumine ja toiduvalmistamine on need oskused, mida meie tüdrukud peavad kindlasti koolist kaasa saama? Selle asemel, et õppida programmeerimist, veebidisaini, audiovisuaalseid tehnikaid? Millal tuleme välja 20. sajandist ja lõpetame soostereotüüpse käsitööoskuse õpetamise Eesti koolides? Milline on seis Eestis reaalainetega? Miks meil on nii vähe huviringides tüdrukuid tegelemas robootika ja programmeerimisega? Kust see kõik tegelikult algab ja kas saame välja murda? Diskussioonis on haridusminister, tüdrukutele suunatud tehnoloogia ringi eestvedaja ning selles teemas kõige enam puudutatud noored, keda kaasame publikust ja toome ka vestlusringi.

See teemapüstitus tekitas minus tugevaid tundeid, mistõttu ootan huviga, millised mõtted selles arutelus domineerivad. Kuna käsitööga tegelemine arendab lapse aju ja oskusi viisil, mida digivärgendus ei tee, siis soovingi kuulda, kas osalejad peavad 20. sajandi tegevusi väärtusetuteks või keskenduvad pigem sellele, kuidas saada rohkem tüdrukuid tehnoloogia ja robootikaga tegelema. See viimane on ühiskondlik probleem, millest minu teada pole ükski riik suutnud läbi murda. Isegi Skandinaaviamaad mitte, mis on võrdõiguslikkuse eeskujud.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Mängustamine arvutitunnis: põgenemistuba (videoõpetus)

Mängustamine

Vahel tekib õpetades tahtmine midagi harjumuspärasest teistmoodi teha, et nii endal kui õpilastel oleks huvitavam. Üks võimalus selleks on mängustamine (gamification). Mängustamine on see, kui õpetamisel kasutatakse mängu elemente, et seeläbi õppijat motiveerida. Lihtsaimad mängustamise võimalused õppetöös on punktide kogumine ja edetabel (nt Quizizz ja Kahoot kasutavad nimetatud elemente).

Põgenemistuba õpetamisel

Kooliaasta alguses tuli mul mõte kasutada õppetöös põgenemistoa ideed. Põgenemistoa kontseptsioon on ju iseenesest lihtne: grupp inimesi on ruumis luku taga ja et sealt välja saada tuleb lahendada erinevat laadi ülesandeid. Üks lahendus viib teiseni, see omakorda järgmiseni jne kuni õnnestub lukustatud uks avada ja ruumist välja pääseda. Ülesannete lahendamiseks antakse üks tund. Põgenemistoa juurde kuulub väljamõeldud taustalugu (nt zombi apokalüpsis, printsessi päästmine), mis lisab omakorda tegevusele põnevust ja mängulisust.

Kuna põgenemistoa idee koolitunnis rakendamine tundus liiga töömahukas ja keeruline, siis loobusin sügisel sellest mõttest. Kuid hiljuti avastasin, et mõne lihtsa vahendi abil on võimalik luua virtuaalne põgenemistuba, mida saab edukalt õppetöös rakendada ja seda nii distants- kui ka lähiõppes. Niisiis otsustasin kooliaasta lõpus õpilaste peal selle lahenduse järele proovida. Virtuaalne põgenemistuba sobib hästi igas õppeaines kasutamiseks, sh arvutitunnis. Viimases võivad õpilased õpetaja koostatud põgenemistoast välja murda üritada või rühmatööna ise virtuaalse põgenemistoa idee ja ülesanded välja mõelda ja arvutis need ellu viia ning seejärel üksteise põgenemistubasid lahendada. 

Põgenemistoa loomine

Järgnevas videos selgitan, kuidas selliste lihtsate ja õppetöös üsna levinud vahendite abil nagu Google Forms ja Learning Apps luua põgenemistuba. Videos olev näide on loodud gümnaasiumi programmeerimise tunnis kasutamiseks. Sellise põgenemistoa puhul on tegu mängustamisega, sest kuigi õpilased lahendavad tavalisi ülesandeid, on õppimisprotsessi lisatud mängulisi elemente.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Codey Rocky - programmeeritav robotkiisu 6+ vanusele

Üks õpetajaks olemise eelis on see, et ma ei pea otsima vabandust, miks täiskasvanud inimene mängib laste mänguasjadega. Viimasel paaril nädalal mängisin Codey Rocky'ga, mis on 6+ vanusele mõeldud programmeeritav hariduslik robot.

Robotmänguasi Codey Rocky

Codey Rocky on ettevõtte Makeblock (mBot, mTiny) nooremale vanuseastmele loodud programmeeritav robotmänguasi, mis meenutab välimuselt kassi. Tegemist on keskmise suurusega, kaalult kerge mänguasjaga, võrreldav kõige tavalisema puldiga mänguautoga.

See nunnu kiisu koosneb kahest osast: tema leedekraaniga nägu on Codey ja see teeb ära kogu ajutöö ning Rocky on kere, mis sõidutab robotkiisu just sinna, kuhu ta minna soovib. Nägu saab kasutada kerest eraldi näiteks puldina.

Lisaks leedekraanile on Codey'l kolm programmeeritavat nuppu, värvi muutev leedriba, kõlar heli esitamiseks ja erinevad andurid.

Mida Codey Rocky oskab ja suudab?

See armas robotkiisu suudab teha palju. Lihtsaimad tegevused on erinevate ilmete, piltide ja teksti kuvamine näoks oleval ekraanil, soovi korral koos häälitsustega. Neid võimalusi saab kasutada muuhulgas animatsioonide loomiseks.

Codey Rocky tunneb värve, mille üheks väljundiks on programm, kus robot sõidab mööda värvilist rada seejuures muusikapala esitades, sest värve saab programmeerida vastama teatud nootidele.

Keerulisematest tegevustest oskab Codey Rocky näiteks mööda joont sõita, takistusrada läbida ja teiste Makeblocki robotitega suhelda. Suhtlemine tähendab siinkohal ka üheskoos ülesande lahendamist.

Mina koostasin muuhulgas programmi, mis võimaldab robotit juhtida valguse abil.

Samuti saab Codey't (roboti nägu) kasutada puldina juhtimaks enda loodud mängus tegelasi või tegevusi.

Codey Rocky'l on sisseehitatud tehisintellekti (AI) tugi, mis aitab robotil ära tunda nii heli kui ka (kaamera)pilti. Näiteks saab koostada programmi, mis arvab ära kaamera ees istuva inimese vanuse või imiteerib kaamera ees istuva isiku emotsioone. 

Codey Rocky'l on ka IoT (asjade internet, nutistu) funktsionaalsus. Sisseehitatud wifi abil pääseb robotkiisu ligi pilves olevatele andmetele, mida saab kasutada näiteks selleks, et kuvada leedekraanile ilmateade.

Muidugi ise ei tee ta peale mõne näo ja häälitsuse suurt midagi. Ülalnimetatud tegevusi tuleb robot programmeerida tegema.

Codey Rocky roboti programmeerimine

Codey Rocky programmeerimiseks kasutatakse mBlock keskkonda, milles saab koodi luua nii plokke kokku lohistades kui ka Pythonit kasutades päris koodi kirjutades.

Visuaalne programmeerimine põhineb Scratchil (Scratch 3.0). See tähendab, et programmeerimiskeskkond on kasutajasõbralik ja võib-olla mõnele lapsele nagu ka täiskasvanule juba tuttav. Programm koostatakse graafilistest plokkidest, koodi kirjutada ei ole vaja. Piisab vähesest lugemisoskusest.

Kui visuaalne programmeerimiskeel ei paku (enam) piisavalt väljakutset, siis saab oma programmeerimisoskused proovile panna Pythonis koodi kirjutades. Teatavasti on see üks levinuimaid programmeerimiskeeli, kuid samas lihtne ja seetõttu sobib hästi algajale.

Ka oma plokkidest koostatud koodi saab näha Pythonisse ümber panduna, kuid sellisel moel kuvatud koodi kasutaja muuta ei saa, mida võib pidada üheks mBlocki puuduseks.

mBlocki saab alla laadida nii arvutisse kui ka nutiseadmesse (telefon, tahvelarvuti). Toetatud on Windows, macOS, Android, iOS. Nutiseadmega suheldakse Bluetooth abil ja arvutist saab programmi Codey Rocky'sse laadida komplektis oleva kaabli kaudu.

Näiteid visuaalsetest programmidest koos samm-sammuliste õpetustega leiab siit.

Hea teada

Kui Codey Rocky pakendist välja võtad, tööle paned ja seda seadmega ühildada soovid, võib see ebaõnnestuda. Põhjus on selles, et firmware on uuendamata. Firmware'i saab uuendada roboti kaabliga arvuti külge ühendades, seejärel mBlocki avades ja edasi peaks asi juba lihtne olema. Selle tegevuse juures on lapsel vaja vanema abi.

Mõned tehnilised andmed

Codey Rocky'l on:

• Infrapuna saatja ja vastuvõtja mille abil robotid saavad omavahel suhelda ning samuti saab tänu sellele teisi seadmeid kaugjuhtida.
• Võrdlemisi suur leedekraan, kuhu saab kuvada teksti ja pilti.
• Kolm programmeeritavat nuppu.
• Kõlar heli esitamiseks.
• Güroskoop tänu millele tajub Codey Rocky raputamist, kallutamist ja pöördenurkade muutusi.
• Heliandur tajub muutusi helitugevuses.
• Valgusandur tajub muutusi valgustugevuses.
• Kaugusandur, mis mõõdab vahemaad roboti ja takistuse vahel ning suudab eristada ka värve. 

Kokkuvõte

Codey Rocky on armas ja vahva programmeeritav mänguasi, millega jätkub tegevust pikemaks ajaks. Alguses saab järele proovida näidisprogrammid ja seejärel juba ise oma kujutlusvõimet kasutades midagi omale meelepärast programmeerida. 

Mulle hakkas see robot nii palju meeldima, et plaanin selle kinkida ühele 6-aastasele tüdrukule sünnipäevaks. Ta armastab roboteid ja loodan, et avastab tänu sellele mänguasjale enda jaoks ka programmeerimise võlud.

Codey Rocky robot 

Mis? programmeeritav mänguasi, hariduslik robot

Tootja: Makeblock

Vanus: 6+

Programmeerimine:  mBlock (Scratch, Python)

Seadmed: Windows, macOS, Android, iOS

Hind: alates 110 €

Postituses on kasutatud tootja fotosid.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

micro:biti mitmekülgsed võimalused

BBC micro:bit on programmeeritav hariduslik vidin, mis siin blogis varemgi jututeemaks olnud. Kirjutasin sellest juba mitu aastat tagasi, üsna peagi peale seda, kui micro:bit Eesti koolidesse jõudis. Siis olin sellega põgusalt tutvunud ühes informaatikaõpetajatele suunatud töötoas. Mõned aastad hiljem proovisin järele micro:bitile mängude programmeerimise, kuid võimalusi on palju rohkem. Nüüd, veel mõni aastat hiljem, saan öelda, et olen micro:bitti palju põhjalikumalt tundma õppinud ja selle mitmekülgsed võlud enda ja õpilaste jaoks avastanud. Jagan oma avastusi ka Sinuga, lootuses, et ehk tärkab Sinus huvi seda õpilaste või lastega paremini tundma õppida.

LED kui valgusandur. Tee ise helkur

micro:biti ekraaniks olevad 25 leedi töötavad ka valgusandurina. Selle teadmise pealt saab programmeerida helkuri, mis automaatselt pimedas põlema süttib (ja valguses kustub). See tegevus sobib hästi füüsikatundi, kus teemaks valgus. Helkur-mico:biti saab koos patareiplokiga kinnitada näiteks koolikoti külge ning oledki programmeerinud praktilise väärtusega asja. Juhised helkuri programmeerimiseks leiab siit.

Tee micro:bitist pleier või jukebox

micro:biti koodimiskeskkonnas on olemas valik muusikapalasid, kuid on olemas ka plokid ise muusikat loomiseks ehk programmeerimiseks. Olenevalt õpilase oskuste tasemest saab sel moel luua peileri või jukeboxi. Ühendades micro:biti krokodillidega kõrvaklappide või kõlariga, saab oma (või teiste) heliteoseid esitada. Hea idee muusikatunniks. Juhised pleieri programmeerimiseks leiab siit ja jukeboxi jaoks siit.

Animatsiooni piiramatud võimalused

Võib ju mõelda, et mis animatsiooni sa ikka proged, kui ekraan on vaid 5x5 leedi suur. Täiesti vale suhtumine! Loovuse abil saab luua üllatavalt tegevusrohkeid lühianimatsioone, kus piiranguks on vaid inimese (õpilase) oma fantaasia. Olen näinud animatsioone, mis toovad oma originaalsusega naeratuse suule kui ka animatsioone, mis panevad imestama, kuidas nii vähesega saab nii palju väljendada. Õpilastele meeldib väga animatsioone luua (on valikülesande puhul üks populaarsemaid valikuid) ja samas piisab animatsiooni tegemiseks juba vähesest programmeerimisoskusest. Hea vaheldus kunstitundi, samas annab animatsiooni edukalt siduda ka teiste õppeainetega (näiteks keeled). Näiteid lihtsatest animatsioonidest leiab siit, siit ja siit.

Vilkuv LED. Valgusfoor

micro:bit sobib kasutamiseks ka vanemate õpilastega (3. kooliaste), näiteks füüsikatunnis, kus teemaks elekter. Muretsedes õpilaspaari peale ühe makettlaua (breadboard), 3 erivärvilist leedi, 3 takistust ja 4 paari erivärvilisi 'krokodille', saab (visuaalse) skeemi järgi ehitada vooluringe ja neid MakeCode keskkonnas tööle programmeerida. Soojenduseks sobib ülesanne, kus üks leed programmeeritakse vilkuma ja edasijõudnudtele juba valgusfoori ehitamine ja programmeerimine. Suurepärane võimalus viia läbi üks käed-külge füüsikatund. Elektroonikakomponendid saab õigest poest tellides kätte üsna soodsa hinnaga ja neid saab korduvalt kasutada.

Arenda õpilaste sotsiaalseid oskuseid

Kirjutasin hiljuti paarisprogrammeerimisest, mis arendab (töö)eluks vajalikke oskusi, eelkõige sotsiaalseid oskusi nagu koostöö- ja suhtlemisoskus. Ega tegelikult paljudel õpilastel ei ole sellega hästi. Olen micro:biti abil saanud suurema osa õpilasi edukalt koos töötama ja ennast arusaadavalt väljendama, muidugi jälgides paarisprogrammeerimise postituses väljatoodud näpunäiteid. See tegevus sobib hästi klassijuhatajatundi ja võimalik, et annab lõimida ka inimeseõpetusega. Kui kooli õppekavas on õpilastel informaatika või programmeerimise tunnid, siis soovitan paarisprogrammeerimist kui üht õpetamise meetodit kasutada.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Paarisprogrammeerimine koolitunnis - Mis? Miks? Kuidas?

Mul avanes hiljuti võimalus teha õpilastele umbes neljatunnine programmeerimise õpituba. Õpilased olid vanuses 11-14 eluaastat ja algajad. Programmeerisime Scratchi-laadses keskkonnas, kus programmid pannakse kokku plokkidest. Kasutasin selles õpitoas muude meetodite seas ka paarisprogrammeerimist. Kuigi selle meetodiga olen tuttav juba pikemat aega, siis rakendanud olin seda harva, sest 45-minutilises koolitunnis ei andnud see soovitud tulemust. Õpitoas aga tekib palju mõnusam õhustik ja see oli koht, kus avastasin paarisprogrammeerimise võlu. See töötas just nii, nagu ma ootasin ja andis soovitud tulemuse. Nüüd olen valmis andma paariprogrammeerimisele teise võimaluse ka koolitunnis.

Selles postituses kirjutan paarisprogrammeerimisest ja miks seda üldse programmeerimise õpetamisel kasutama peaks.

Mis on paarisprogrammeerimine?

Paarisprogrammeerimine on tarkvaraarenduses agiilne meetod, kus kaks programmeerijat teevad koostööd programmi loomisel. Üks paarilisest kirjutab koodi ning sel ajal teine paariline vaatab läbi iga sisestatud koodirea. Antud programmeerimistehnika juures on tavapärane, et paarilised vahetavad tihti omavahel rolle. allikas

Läbivaataja rollis oleval paarilisel on strateegiline roll programmi valmimisel, tema ülesandeks on märgata võimalikke veakohti programmis, suunata tegevust ning soovitada ideid. Läbivaataja eesmärgiks on abistada või lihtsustada koodikirjutaja rollis oleva inimese tööd võimalikult palju, et tagada töö efektiivsus. Programmeerija peaks saama keskenduda vaid koodi kirjutamisele, kasutades läbivaatajat kontrollijana ja nõuandjana. allikas

Mulle endale meeldib paarisprogrammeerimist klassis võrrelda rallisõiduga: üks õpilastest on autojuht ja teine on kaardilugeja. Juht on see, kes kasutab hiirt ja klaviatuuri, et programm arvutis valmis kirjutada või plokkidest kokku panna. Kaardilugeja on see, kes juhti juhendab; tal on ees tööjuhend, tööleht või sarnane programm, mille abil suuliste suunistega juhti juhendada. Kaardilugejal ei ole luba autojuhi hiirt ja klaviatuuri kasutada, samamoodi nagu Järveoja ei haara Tänakult rooli, sest sel juhul sõidaks ralliauto kraavi.

Oluline on see, et iga teatud aja tagant (nt 5 minutit) õpilased rolle vahetaksid. Nii toimib see asi ka päris tarkvara arendajate puhul, kuigi nende vahetuste intervall on pikem.

Paarisprogrammeerimise edukuse aluseks on mõlema paarilise oskus oma mõtteid suuliselt väljendada, nagu ka hea suhtlemisoskus laiemalt. 

Paarisprogrammeerimisest saadav kasu

Foto: Alvaro Reyes (Unsplash)

• Paaris töötavad õpilased saavad üksteiselt õppida.
• Lahenduse saab paarilisega läbi arutada ning tulemuseni võib seetõttu jõuda kiiremini.
• Vigu märgatakse varem, sest koodi jälgib ühe inimese asemel kaks.
• Parem tulemus ehk kood, sest kaks pead on ikka kaks pead. 
• Arenevad sotsiaalsed oskused ja eneseväljendusoskus - mõlemad on olulised oskused hilisemas (töö)elus.
• Õpilased loodavad rohkem teineteise peale kui õpetaja abile - väheneb õpetaja koormus õpilaste abistamisel.

Klassiruumis paarisprogrammeerimise tõhusa rakendamise kasulikkus

• Õpilased on tegevusse rohkem kaasatud ja nad naudivad ülesande lahendamist suremal määral - seda kinnitavad mitmed uuringud.
• On samuti tõestatud, et paarisprogrammeerimine tõstab õpilase enesekindlust ja kasvatab õpilase huvi õppeaine vastu.
• Vähendab õpilaste kognitiivset koormust, sest tänu rollide jaotamisele ei pea töömälus hoidma kõiki programmi koostamiseks vajalikke elemente, vaid ainult neid, mida on vaja oma rolli täitmiseks. Teisisõnu peab õpilane jagama oma tähelepanu väiksema hulga elementide vahel. allikas

Mida paarisprogrammeerimise puhul silmas pidada?

Paarisprogrammeerimine on oskus, mida tuleb õppida. Seega alguses vajavad õpilased juhendamist ja suunamist ja ka kiitust, selleks et sellest meetodist saaks õpilase jaoks harjumus. Samuti tuleb kasuks, kui paaristööd harjutada teiste õppeainete tundides, kus saab kasutada samasid paaristöö põhimõtteid kui programmeerimisel. allikas

Õpetaja peab läbi mõtlema, kuidas moodustatakse õpilastest paarid või mis on paaride moodustamise aluseks - suhted (sõbrad omavahel paaris), oskused (sarnaste oskustega töötavad koos) või midagi muud. Või kes üldse paarid otsustab - õpetaja või õpilased ise? allikas

Üks paarisprogrammeerimise hirme on see, et üks paariline teeb teise eest kogu töö ära. See võib juhtuda, kui paarid ei ole hästi moodustatud, kuid sarnaste oskustega õpilaste puhul seda tavaliselt ei juhtu. Võrdsele panustamisele aitab kaasa ka see, et õpilased vahetavad rolle. Hindamisel oleks mõistlik mitte arvestada ainult programmi ehk tulemust, vaid hinnata kogu protsessi. allikas

Leidub õpilasi, kes ei soovi kellegi teisega koos töötada. Kuigi õpetaja ülesandeks on teda suunata ja julgustada koostööle kaasõpilasega, siis lõpuks võib osutuda õigeks austada tema soovi ja lubada sel õpilasel üksi töötada. allikas

Paarisprogrammeerimist tutvustav video

Kui soovid õpilastele paarisprogrammeerimist tutvustada, siis sissejuhatuseks võib kasutada seda code.org videot (inglise keeles):

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Arvamusfestival 2020 - minu valik selle aasta diskussioonidest

Foto: Flickr

Taas on saabumas see aeg suvel, mil Paides toimub Arvamusfestival. Sel aastal on ürituse kuupäevad 14. ja 15. august. On juba tavaks saanud, et võtan ette festivali kava ja valin välja teemad, mis võiksid huvi pakkuda digi, tehnoloogia ja hariduse valdkondadega seotud inimesele. Teisisõnu olen välja valinud need arutelud, mis mind ühel või teisel põhjusel intrigeerivad. Kõiki teemasid ja alasid saab näha Arvamusfestivali veebilehel.

Teatavasti ei ole sel aastal suurürituste korraldamine tavapärane ja osalejate arv on piiratud. Kõik piletid on juba välja müüdud, kuid hea uudis on see, et arutelusid saab jälgida kodust või ekraanilt endale sobilikus paigas. Selleks on paljud arutelualad loonud võimaluse jälgida diskussioone otseülekandena. Lingid leiad Arvamusfestivali veebilehel. Salvestatud arutelusid saab järele kuulata Soundcloudis. 

Nüüd siis minu valik 2020. aasta Arvamusfestivali diskussioonidest. 

14. august

Kas andmed juhivad meid või meie andmeid?
Ürituse lava: Digitarkus
12:00-13:30

Arutame selle üle, millist väärtust andmed ühiskonnas loovad - natuke võib seda võrrelda laste kasvamisega, mida me igapäevaselt ei märka, kuid ühel hetkel teevad nad juba vägitegusid ja järgmisel kolivad kodust välja. Arutame andmete mõju väga erinevate nurkade alt - alustades sellest, millised on õnnestumise eeldused kuni selleni, miks ei lähe kõik alati nii nagu sooviksime. Kuidas mõjutavad meid juriidilised ja eetilised normid ning milliseid ohte peaksime tundma ja mõistma. Kas suudame tulevikku ette näha? Milline on riigi roll? Kes võidab ja võimalusekurvist kõige kiiremini väljub?

Kas andmed ja tehnoloogia päästavad elusid?
Ürituse lava: Eesti 2035
12.00-13.30

Kust valutab aastal 2035? Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega ka tervishoius, mis tähendab, et meditsiinitöötajate puudus süveneb veelgi. Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst, kuid see on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine. Uudsed raviviisid on aga kallid ning inimeste ootused heaolule ja tervishoiusüsteemile suurenevad. Seega on tähtis roll nii koostööl ja inimeste terviseteadlikkusel kui ka andmetel. Kuidas saab tehnoloogia ja andmete kasutamine parandada Eesti inimeste tervist? Mida mulle annab näiteks teadmine, et mul on kõrge tõenäosus saada infarkt ? Tahan ma seda teada? Mida ma ise ära saan teha? Kellega ma olen üldse valmis oma andmeid jagama? Kuidas koostöö kaudu tagada parim tervishoiuteenus kõigile Eesti inimestele, nende rahakotist sõltumata?

Tehnoloogia toob rohkem kahju kui kasu!
Ürituse lava: Digitarkus
14:00-15:30

Kas me saame üldse ilma tehnoloogiata elada? Miks ja kuidas on tehnoloogia meie elusid ja maailmatunnetust mõjutanud? Milliseid väljakutseid see meile täna ja tulevikus loob. Arutleme inimese ja tehnoloogia suhte üle, räägime eetikast, tehisintellektist ja laiemalt inimeseks olemise võludest ja valudest.

How to master digital change?
Ürituse lava: Eesti 2035
14.00-15.30

Digital change will destroy and create practices, end work and bring about employment. It will change how to live, how to learn, how we do work, how we are together in our leisure time. The change has already started Paradigm sift in which we concretely feel every day that things and practices transform. Thus, it is time to discuss how we experience the change, what we wish from it, can we take control over it, what do fear and what should be the vision and goal of the change. Where we want to be heading.

Appi, mu ema ja isa jälgivad mind!
Ürituse lava: Digitarkus
16:00-17:30

Laste privaatsus ja vanemlik hoolimine - kust läheb piir, kas ja millal on ok oma last jälgida?

Millal saame õpetajad robotiga asendada?
Ürituse lava: Teadus
18:00-19:30

Tehisintellekti areng on pöördumatu ja kiire. Järjest enam võtavad intelligentsed masinad inimestelt tööd üle ja nende võimalused ulatuvad ilmselt fantaasia piirideni. Nendesse raamidesse mahub ka üldhariduskool kõigi oma klassikaliste tunnustega, mille hulka kuuluvad kuni 36 õpilasega klassid, õpilaste erinev tase ja vajadused ühes klassis, õpetajate ja tugipersonali krooniline puudus. Tehnoloogia võiks kõiki siinnimetatud probleeme ületada. Küsimus on selles, kas on midagi, mida robot tänases koolis asendada ei saa? Kas masinate kasutuselevõtt muudaks õppe sisu? Mis muutusi see koolides üldiselt kaasa toob?

Milleks ja kellele digiraamatud?
Ürituse lava: Digikultuuriala
18:00-19:00

Digiraamatud on jõudnud juba igapäevakasutusse, aga kuidas edasi. Kas need peaksid veel laialdasemalt ning (tasuta) kättesaadavad olema kõigile soovijatele? Kas on üldse nõudlust?

Kas tehnoloogia vähendab või suurendab keskkonna jalajälge?
Ürituse lava: Digitarkus
18:00-19.30

Tehnoloogia seos keskkonna-teemadega on vastuoluline. Ühest küljest aitavad tehnoloogilised lahendused oluliselt vähendada reisimist-, transpordi- ja energiakulu. Teisalt toodame iga päev andmeid juurde, mille hoidmiseks kasutavad pilveteenusepakkujad ja serveriruumid üha rohkem energiat. Kuidas aru saada, mis on minu jalajälg igapäevaselt telefoniga helistades, e-maile saates, filme striimides, fotosid tehes? Kes peaks võtma vastutuse, kas mina kui kasutaja või teenusepakkuja? Millised on tulevikutrendid, kas tehnoloogia soodustab rohkem tarbimist või saame hakata oma seadmete eluiga pikendama, kasutama ringmajanduse ärimudelit ka elektrooniliste seadmete puhul?

15. august

Kelleks Sa tahad saada? Kandideerida esimesele töökohale Marsil?
Ürituse lava: Digitarkus
14:00-15:30

Otsime vastust küsimusele, millised on tänaste noorte TOP 10 kõige eelistatumat ametit. Teiselt poolt vastavad tööandjad, millised on nende vajadused 10 aasta pärast, mida silmas pidades tänased noored võiksid oma suuna valida? Millised on uued töökohad ja tuleviku töö? Kas erinevad põlvkonnad näevad seda erinevalt. Kuidas meie tänane haridussüsteem muutusi tööturul toetab? Kui noor tahab saada tulevikus professionaalseks e-sportlaseks, kas vanem peaks tema valikut toetama või on tegemist mängusõltuvuse õigustamisega?

Seenior on uus juunior
Ürituse lava: Digitarkus
16:00-17:30

Arutelu eesmärk on uurida, kuidas mõjutab vanuse defineerimist tehnoloogia: kas ja kuidas on see praeguseks muutunud. Millised on vanusega seotud müüdid tehnoloogia kasutamise osas? Küsime, kas tehnoloogia eraldab ja loob üksildust, või saab tehnoloogia tugevdada suhteid, luua armastust, liita põlvkondi ja vähendada üksildust. Millisest vanusest alates oled sa vana ja enam midagi ei õpi, või on uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamine kinni hoopis hoiakutes?

Lähme muuseumisse! Digitaalselt või ilmsi?
Ürituse lava: Digikultuuriala
16:00-17:00

Eestlased on muuseumirahvas, meile meeldib neid külastada ning meie muuseumid on maailma tasemel. Mis on aga muuseumide roll praegusel ajal ning mis suunas nad arenevad pärast maailma tabanud pandeemiat? Kas eriolukord andis vastuse küsimusele, millele on pikalt vastust otsitud – millised digiteenused inimestele ikkagi meeldivad? Või eelistavad nad hoopis tavakülastust digitaalsele?

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Kuidas teha ekraanisalvestusest õppevideo?

Foto Markus Winkler. Unsplash

Seoses distantsõppega kasvas vajadus õppevideote järele. Ekraanisalvestuse tarkvara kasutades salvestasin ja monteerisin neid oma programmeerimistundide jaoks minagi. Ühe videojuhendi tegemine võib võtta väga kaua aega, kuid mõnede nippide abil saab aega kokku hoida. Siinkohal võtangi kokku oma õppetunnid, mis puudutavad videojuhendite tegemist. Postituses ei keskendu ma videojuhendi tehnilistele aspektidele, vaid juhendi valmimise protsessile.

Mis on ekraanivideojuhend?

Ekraanivideojuhend on näita-ja-selgita tüüpi õppevideo, kus on näha ekraanil toimuv ja kuulda sinu hääl. Õppevideo eesmärk on õpetada vaatajat läbi ettenäitamise ja oma tegevuste selgitamise. Programmeerimise õpetamisel töötab õpilane sageli selle video järgi kaasa. Siin on üks minu tehtud ekraanivideojuhend.

Sellise juhendi tegemiseks vajad arvutit ja ekraanisalvestustarkvara.

Minu kogemus

Oma esimese ekraanivideojuhendi tegin 2012. aastal ja selleks oli SkyDrive'i kasutusjuhend. Mäletan, et salvestasin seda üha uuesti ja uuesti enne kui tulemusega rahule jäin. Küll ajasin sõnu sassi, küll oli mu räägitav tekst ebaloogiline, küll unustasin ära, mida ma järgmisena tegema (näitama) pidin jne. Seda vaatamata asjaolule, et enne salvestamist olin oma tegevused läbi katsetanud ja oma jutu läbi mõelnud, mis kõik samuti võttis omajagu aega. Niisiis kokku kulus tunde ja mitu päeva. Milline ajakulu!

Praegu suudan õppevideo valmis teha ühe õhtuga, 5-minutilise video umbes kolme tunniga. Seda mitte niivõrd kogemuse tõttu (2012. aasta ja distantsõppe perioodi vahel salvestasin vaid mõne üksiku õppevideo), vaid tänu ühele YouTube'i õppevideote autori jagatud nippidele.

Õppevideo tegemise protsess

1. Kavanda

Õppevideo tegemine algab planeerimisest. Sõnasta õppevideo eesmärk. Õppevideo keskmes on uue oskuse omandamine, kusjuures ei ole mõistlik ühes videos mitut erinevat oskust õpetada. Keskendu ühele konkreetsele teemale.

Kui õppevideo eesmärk on olemas, mõtle läbi, kuidas õpetatavat teemat õpilastele selgitad. Programmeerimise puhul kasutad ilmselt näidisprogrammi(de) loomist. Sinu eelis õpetajana on see, et sul on kindlas vanuses sihtgrupp, kelle eelnevad teadmised ja oskused on sulle hästi teada. Õppevideos ära kuluta aega juba õpitud teemade uuesti selgitamisele.

Kui sa seda teemat varem pole õpetanud, siis kuulub kavandamise etappi näidisprogrammi väljamõtlemine ja selle programmeerimine.

2. Kirjuta stsenaarium

Enne salvestamist kirjuta stsenaarium. Foto Corinne Kutz. Unsplash

Stsenaariumi kirjutamine enne õppevideo salvestamist on kõige kasulikum nipp, mida olen õppinud. Kuigi stsenaariumi kirjapanemine võtab aega, siis pikas plaanis aitab see palju aega kokku hoida.

Mina kirjutan üles kogu oma räägitava jutu ja need tegevused ekraanil, mida ma üksasjalikult sõnadesse ei pane. Selline lähenemine tagab, et mul ei lähe ekraani salvestamise ajal midagi meelest ära ja et minu jutt ja tegevused õppevideos on soravad ja sujuvad. Samuti aitab see hiljem kokku hoida video monteerimisele kuluvat aega.

3. Harjuta

Kui olen stsenaariumi üles kirjutanud, siis etendan selle (korduvalt) läbi - tekst koos tegevustega - ja teen parandused. Oluline on jälgida seda, et õppevideo sisaldab ainult vajalikku informatsiooni, mis aitab kaasa teema omandamisele. Samuti jälgin, et minu selgitused on selged, konkreetsed ja üheselt mõistetavad. Kasutatav sõnavara peab olema korrektne, samas lausete sõnastus lihtne.

Läbimängu käigus selgub seegi, kas salvestan ühe õppevideo või jagan selle väiksemateks (lühemateks) osadeks. Õppevideo ei tohi olla liiga lühike (alla 2 minuti) ega liiga pikk (üle 10 minuti). Ideaalne pikkus jääb minu hinnangul sinna 3-5 minuti juurde.

4. Salvesta ekraanivideo

Nüüd on kõik vajalik eeltöö õppevideo salvestamiseks tehtud. Võinoh peaaegu. Ekraanivideo salvestamiseks vajad veel müravaba ruumi, kus sind ei segata, ja ekraanisalvestustarkvara. Mina võtan kasutusele ka lisaekraani õppevideo stsenaariumi kuvamiseks.

Ekraani salvestamiseks on olemas nii tasuta kui ka tasulist tarkvara. Tasuta programmidest olen proovinud Screencast-o-maticut ja tasulistest Screencastify'd. Kuigi ma selles postituses ei süvene tehnilistesse aspektidesse, on oluline mainida, et Screencast-o-maticu tasuta versioon ei salvesta arvutist väljuvat heli.

Salvestamisel tuleb kindlasti ette eksimusi. Kui see juhtub, siis peatu ja salvesta valesti läinud osa kohe uuesti. Montaaži etapis lõikad vigase koha lihtsalt välja. Kõike uuesti otsast peale salvestada ei ole otstarbekas. Samuti pole mõistlik vussi läinud osa hiljem uuesti salvestada, sest mitme video kokkumonteerimine on tülikas.

Niisiis on salvestamise etapi tulemuseks üks pikk ekraanisalvestusvideo koos vigadega.

5. Monteeri

Videotöötlus on üks osa õppevideo valmimise protsessist. Foto Jakob Owens. Unsplash

Monteerimine on üldjuhul kõige aeganõudvam osa video tegemise protsessist, kuid kui järgida samme 1-4, ei pruugi see üleliia palju aega võtta. Muidugi palju oleneb sellest, kui perfektset lõpptulemust soovid saada. Välja tuleb lõigata vead, sassi läinud kohad, pikad pausid, soovi korral pausi täitvad häälitsused (ee... ää..) ning kui kannatust jätkub, siis ka lühemad pausid ja parasiitsõnad. Soovitav on lisada algustiitrid.

Mõnedes ekraanisalvestusprogrammides on video monteerimise võimalus juba olemas, aga enamasti on spetsiaalsed video kokkulõikamise programmid kasutajasõbralikumad ja rohkemate võimalustega.

6. Tee õppevideo õpilastele kättesaadavaks

Valmis õppevideo tuleb salvestada ja eksportida. Tavaliselt saab eksportida otse YouTube'i, mille kaudu on mugav õppevideot õpilastele vaatamiseks jagada. YouTube'i puhul tuleb silmas pidada, et video laetakse YouTube Studio keskkonda, mis on spetsiaalselt oma videote jagamiseks mõeldud. Selles keskkonnas saab muuta video pealkirja, nähtavust, lisada kirjeldust jne.

Kui salvestasid video arvutisse ja soovid seda nüüd YouTube'i üles laadida, pead samuti kasutama YouTube Studiot.

Kui kõik see on tehtud, siis jääbki viimane samm, milleks on õppevideo jagamine õpilastega. Seda on kõige mugavam teha lingi kaudu, mille lisad eKooli, Studiumisse või õpihalduskeskkonda (nt Google Classroom, Moodle), mida õpilastega kasutate.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.

Programmeerimise õpetamisest distantsõppes

Distantsõpe on olnud selle kevade üks hariduse märksõnu. Kuigi kooliaasta on läbi ja õpilased juba suvevaheajal, otsustasin siiski oma kogemusest ja õppetundidest kirjutada. Pole ju kindel, et uuel õppeaastal see kõik ei kordu (isegi kui on kuulda olnud, et teise laine ajal enam sama äärmuslikke meetmeid tarvitusele ei võeta). 

Jagan oma Scratchi õpetamisel saadud kogemust ja õppetunde.

Distantsõppe algus

Algus tekitas palju segadust - Kas on tegemist ajutise olukorraga või pikema perioodiga? Kuidas saavutada distantsilt õpetades õpitulemused? Kuidas üldse õpetada õpilastega mitte samas ruumis viibides? Kui selgus, et kooli naasmine sel õppeaastal on vähetõenäoline, tuli paika panna pikem tegevusplaan ja välja mõelda, kuidas distantsilt õpilasi tõhusalt juhendada.

Sel aastal andsin programmeerimise tunde 5. klassile, kellega tegutseme Scratchis. Tegelikult olin õnnega koos, et just Scratchi, sest see on veebipõhine keskkond ja õpilasel läheb vaja vaid arvutit (häda pärast saab isegi telefonis scratchida). Mõne teise haridusliku programmeerimiskeele (nt Sonic Pi) või robootika õpetajana oleksin olnud palju keerulisemas olukorras. Ühesõnaga kõik arvutiõpetuse õpetajad, kes kasutasid veebis olevaid keskkondasid, omasid distantsõppes eelist, sest üleminek veebipõhisele õppele oli valutum.

Distantsõppest sai norm

Minu tegevusplaan distantsilt õpetamisel sisaldas kolme põhikomponenti: veebitunde, videojuhendeid ja õpihaldussüsteemi. Lisaks palju kirjalikku tagasisidestamist ja süstemaatilist jälgimist, et õpilastel oleks ülesanne (õigesti) tehtud.

Õpihaldussüsteem
Õpihaldussüsteem* (minu puhul Google Classroom) on mugav n-ö kõik ühes lahendus, sest sul on üks keskkond õppematerjalide jagamiseks, õpilastel tööde esitamiseks ning sinul omakorda nende tagasisidestamiseks ja hindamiseks. Kõik need võimalused tulid distantsõppes kasuks ja aitasid kaasa sujuvale üleminekule kontaktõppelt distantsõppele.

*õpihaldussüsteemi puudumise korral saab kasutada ka teisi lahendusi, nt Padlet, kuid mugavuse ja võimaluste poolest ei ole need päris võrdsed; ka scratch.mit.edu lehel saab õpetaja luua oma õpilastest kogukonna või klassi, kuid mina pole seda võimalust kasutanud

Videojuhendid
Selle blogi pikemajalised lugejad teavad, et olen videojuhendite programmeerimise õpetamiseks kasutamise osas ettevaatlik, sest õpilane on nende järgi tegutsedes pigem passiivne jäljendaja kui aktiivne kaasamõtleja. Siiski on läbi arvutiekraani õpetades videojuhendite kasutamine vajalik ja põhjendatud, sest iga õpilane saab edasi liikuda talle sobivas tempos ning ta saab tagasi kerida ja vajadusel mõnda kohta korduvalt vaadata.

Videojuhendid tegin ise (alguses võttis see palju aega, kuid kogemuse lisandudes juba vähem) ja jagasin õpilastega õpihaldussüsteemis.

Veebitunnid
Võib tekkida küsimus, et milleks veel veebitunnid, kui õpilastel olid kasutada videojuhendid ja õpihaldussüsteem? Vastus on lihtne - õpilasel tekib ikka küsimusi ja probleeme, millele ta ise ei oska vastata ega lahendust leida. Niisiis saime oma programmeerimistundide ajal (aluseks tunniplaan) kokku videosilla vahendusel ja olin seeläbi õpilaste jaoks olemas. Eriti olulised olid veebitunnid siis, kui õpilased tegid oma projekti ehk standardlahendusi polnud, vaid iga küsimus ja probleem oli spetsiifiline.

Õpilaste juhendamine distantsilt

Nüüd jõuan selle punktini, miks ma olin tänulik selle eest, et programmeerisime veebikeskkonnas. Nimelt lisas iga õpilane oma Scratchi projekti õpihaldussüsteemi kohe alguses, st enne kui ta hakkas koodi looma. Kui tal oli mõni probleem, siis sain Google Classroomis tema töö avada ja vaadata, kus viga on ning seejärel suuliselt või ekraanijagamise teel teda juhendada. Ja see lahendus töötas suurepäraselt.

Kõik õpilased siiski ei oska või ei julge tunni ajal abi küsida, mis tähendas, et vaatasin õpilaste programmid peale igat tundi läbi ja kirjutasin tagasiside, mida on vaja parandada või mis on juba väga hästi tehtud.

Minu hinnang programmeerimise õpetamisele distantsilt

Kuna programmeerimine ei ole ainuke õppeaine, mida õpetan, siis tean, et distantsilt õpetamine kõigi õppeainete jaoks ei sobi, kuid kui teatud tingimused on täidetud - minul olid - siis programmeerimist saab veebipõhiselt õpetada küll. Mulle väga meeldis see, et ei pidanud mööda klassi ühe õpilase juurest teise juurde jooksma, vaid sain kogu protsessi juhtida ja jälgida oma arvutist - õpilased said oma küsimustele vastused kiiremini ja abi oli tänu ekraanijagamise võimalusele efektiivsem. See on midagi, mida proovin sügisel rakendada ka kontakttundides, kuigi on mõned aspektid, mille pean enne läbi mõtlema. Igatahes Scratchis programmeerimise õpetamine distantsilt oli minu jaoks positiivne kogemus.

Jälgi KristiProget ka Facebookis.